| |
Ristsepidu.
|
|
| |
Olli kunnegin majan sündüse olla, sis pidive tõise ümmertkaudu naise "katsikulle" mineme ja tuhunaist niikavva söötme ja ülespidäme, kunni laits ristit't saie. Olli see üits poiglaits; sis võeti võõril mehil, ken kogemada juhtsive sinna majja mineme, kübär pääst äräde ja panti latse pähä, sest et see ilma kübärädä olla, midä mees rahage jälle vällä pidi lunastama. Pirla ei ole küll ämp kübärä võtmise moodu, aga mõnel kottel, kun võõra mehe sihandse majja johtuve, sis annave esi tuhunaisele raha, kui laits alle ristmädä om. |
|
| |
|
|
| |
Väikest ilma nimetä latsekest kutsutas siin iki "äiäke", kellel vanaste, kui ta ristmädä ollu, lauluraamat alati päetsin peet't. |
|
| |
|
|
| |
Vanempal ajal valvasive targa "vanainimese" väega selle eest, et kennegi last äräde es sõnata, mikeperäst egäütele ka last es näüdetä. Kui aga "katsekäüjäte" man see tõisiti võimalik es ole, sis om "vanainime" ettevaatlikult võõra kasuka küllest salaja karvu kaknu, ehk mõne närtsu sinna maha pandnu, kun võõras pidi pääle astma, et kui latsel perän seda hädä pidi olema, sis sellege last pidi suitsutama. Mõnikõrd olla sihande kenä lugu ette tullu, kui "vanainime" katsenaise ehk võõra küllest midägi ees varas es ole kätte saanud ehk sedä unustanu, et sis selle külä naise käest jälle midägi paluma või otsima mint't, millege last suitsute, kui latsel perän sedä midägi viga johtunu olema. |
|
| |
|
|
| |
Hallisten om see mood, et kik latse enämpest kodun ristitäs. Kui just last ristme nakatas, sis aias vadere ütsinte lauda söömä, "sest et nüüd kiriku mintävet", ehk na kül pirla tõistege enne söönü olessive; sis om nätä, kui palju vaderisi om, mõnikõrd 7-8 tükki! Sis minnäs kottelt last ristma ja kui ristimine möödä om, sis aias vadere kottelt jälle ütsinte söömä, sest et nüüd kirikust tagasi olevat. Ristmese man paneve kik vadere raha ristmese vette, mis "vanainimese" jaos saas, ken sedä vett sääl toos ja vällä viis. Ristmeselt ärä minnän annave vadere kik üittõisele kätt ja "teretäve" üittõisi, mille järgi esävadere viinäpudelege ümmer käüve ja kigile ristitütre ehk poja kakert annave, kelle perän üits naisterahvas jälle põllege saia ümmer kand ja neile, ken viinä saanu, and. - Mõnel kottel annave vadere ja ristselese latse emäle ka latse hammaraha, aga Hallisten peas egä ristiemä ristilatsele üte kleidikese kinkme. Essünü laste ristmese man tennü meestevadere vanaste sedä tempu, et hobese vailla või päitse ristmese ajas tasku topnu, et neil sis perän sedä hää hobeseõnn oles. |
|
| |
|
|
| |
Ka vanempal ajal om ristsete man oma laulu olnu, kuda perämine tõtelik kurb laul sedä tunnistas: |
|
| |
|
|
|
|
12 |
Noorik nurka siin minesi, Tuhke!
|
|
|
|
13 |
Mari majja siin tulesi, tuhke!
|
|
|
|
14 |
Pures punna pähkelida,
|
|
|
|
15 |
Salus sarra erne'eida.
|
|
|
|
16 |
Neli nurka siin tarena,
|
|
|
|
17 |
Viies ahjuotsakene:
|
|
|
|
18 |
Kik ta seinä silitsie,
|
|
|
|
19 |
Kik ta parre pallelie!
|
|
|
|
20 |
Ot´s ta seinast seisakuta,
|
|
|
|
21 |
Ot´s ta nurgast nukertsida,
|
|
|
|
22 |
Ot´s ta kivist kikertsida,
|
|
|
|
23 |
Ahju otsast ta abida.
|
|
|
|
24 |
Mehekese, vellekese,
|
|
|
|
25 |
Te küll sööte, te küll joote,
|
|
|
|
26 |
Sööte nii kui Soome sõnni,
|
|
|
|
27 |
Soome sõnni, Poola pulli!
|
|
|
|
28 |
Ei nee ole rõõmu söögi,
|
|
|
|
29 |
Rõõmu söögi, rõõmu joogi,
|
|
|
|
30 |
Nee om suure surma söögi,
|
|
|
|
31 |
Naise vaese vaevasöögi!
|
|
|
|
32 |
Juba tundis tunnikesta,
|
|
|
|
33 |
Juba arvas aegu, päevi,
|
|
|
|
34 |
Võt´t ta ütelte mehele,
|
|
|
|
35 |
Võt´t ta kaebda kaasalegi:
|
|
|
|
36 |
Oh minu petsik peiukene,
|
|
|
|
37 |
Kallis abikaasakene!
|
|
|
|
38 |
Kisu valmi kirstulavva,
|
|
|
|
39 |
Otsi valmi otsalavva,
|
|
|
|
40 |
Kae valmi kaanelavva!
|
|
|
|
41 |
Oh minu petsik peiukene,
|
|
|
|
42 |
Armas abikaasakene!
|
|
|
|
43 |
Sedä ütle ma sinule,
|
|
|
|
44 |
Sedä õppa õige'esta:
|
|
| |
pag. 236
|
|
|
|
46 |
Ärä mul tetä kuusekirstu,
|
|
|
|
47 |
Kuusk on kuri kopitama;
|
|
|
|
48 |
Ärä mul tetä aavakirstu,
|
|
|
|
49 |
Aav on kuri hallitama;
|
|
|
|
50 |
Ärä mul tetä lepäkirstu,
|
|
|
|
51 |
Lepp on kuri leinamaie!
|
|
|
|
52 |
Tee mul tinast kirstukene,
|
|
|
|
53 |
Tee mul õbeõrrekene,
|
|
|
|
54 |
Vala vaskise sagare,
|
|
|
|
55 |
Põdraluust tee pöörakene!
|
|
|
|
56 |
Oh minu petsik peiukene,
|
|
|
|
57 |
Armas abikaasakene!
|
|
|
|
58 |
Ärä mind viia reelegi,
|
|
|
|
59 |
Regi on kerge kaldumaie;
|
|
|
|
60 |
Ärä mind viia vankrelegi,
|
|
|
|
61 |
Vanker kerge vankumaie.
|
|
|
|
62 |
Vii mind viiel sõrmelegi,
|
|
|
|
63 |
Kanna katele käele!
|
|
|
|
64 |
Oh minu petsik peiukene,
|
|
|
|
65 |
Kallis abikaasakene!
|
|
|
|
66 |
Ärä mind pane mulla sisse,
|
|
|
|
67 |
Ärä mind saada savi sisse;
|
|
|
|
68 |
Liida selge liiva sisse:
|
|
|
|
69 |
Liivan mu lina libeve.
|
|
|
| |
|