H II 22, 915/44 (1)

h22209150001
Pärnumaa — Saarde
Jakobson, Jaan (Saarde khk.)
1889

Metadata

COL: J. Jakobson
ID: H II 22, 915/44 (1)
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Saarde khk.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1889

Kosilane võtab omale ühe avara pääga mehe "isämeheks" - päräst pulma aig saab ta iki "raudkäpäks" kutsutud - kellel ial sõnade puudu ei tule. Kos´ule sõidedi iki riidi õhtu. Enne hakadakse iki mõistujuttu tegima, nagu mõnda lehmamul´liga otsima tuldud ehk mõnda lindu j. n. e. kelleks siis ka luba antakse otsida.
Et vanast iga vanaeit kaasidada oskas, siis hakas üks kuhalt kaasidama, kui kosilased sissi astusid:
     5  Sii on 1
(neitsi)
 piiga me' külasta,
     6  Pärjäkandja peresta:
     7  Kuus tal käinud kuued kos´ud,
     8  Nädäläs tal viied viinäd.
     9  Üks oli Intsu Hiumaalta,
     10  Teine Antsu Harjumaalta,
     11  Kolmas sii Koose sulane,
     12  Neljäs neiu otsija,
     13  Viies pillipuhuja,
pag. 916
     15  Kuues külä karjane.
     16  Mis sii piiga mõteles?
     17  Kui sii piiga neid võtt,
     18  Ei nad piiga meelenine,
     19  Nii kui kannel keeleline.
     20  Tal on kirstus kirivesi
     21  Kaane all kalevesi,
     22  Tipilisi, täpilisi
     23  Sea-või-sõrga sõrmuksida.
Kui nüid noormiis omale kosidava neiu üles löüdnu on, siis hakab ta laulma:
     26  Kas sa tõrgud mulle tulles,
     27  Mulle tulles, mulle olles?
     28  Raha rikust küll ei ole,
     29  Levä puudust ka ei tule.
     30  Aida tiin anisulesta
     31  Katuse kanamunasta;
     32  Sissi panen siidisängi,
     33  Koputasin kullast tulba,
     34  Noore naise magada!
pag. 917 Neiu vastu:
     37  Oh sa petis peiukene,
     38  Kavaliku kaasakene!
Noormiis:
     41  Ma toon sulle kolmed kingad:
     42  Ühed tuun puused puude tuua,
     43  Teised luused luisku lüüä,
     44  Kolmadad kirjud kir'kus käiä.
Neiu vastu:
     47  Oh sa petis peiukene,
     48  Kavaliku kaasakene!
Nuurmiis:
     51  Ma tuun sulle siidipõlle,
     52  Siidipõlle, relli körti.
Neiu vastu:
     55  Silmävesi siidipõlle,
     56  Kasekaigas kaalarätti!
     57  Oh sa petis peiukene,
     58  Kavaliku kaasakene!
Nuurmiis:
     61  Enne mi'a siita ei lähä,
     62  Enne kui sepä silma nähjä,
     63  Vaadi vikki vöö vahel!
     64  Ärä mi'a tapsin selle härjä
     65  Kes põle ilmal higil olnu,
     66  Ega põlvel põldu künnü;
     67  Sada süldä sarve laia,
     68  Tuhant süldä turja laia.
pag. 918
     70  Enne mi'a siiti ei lähä!
     71  Õde mi'ul alles õpimatta.
     72  Neiuke ja nooreke:
     73  Kudas sa meelid äiä meele
     74  Äiä meele, ämmä meele?
     75  Liiguda äiä linasta,
     76  Liiguda ämmä istesesta!
     77  Siis sa meelid äiä meele,
     78  Siis sa meelid ämmä meele.
     79  Võta võtmed ta võrusta:
     80  Lennä läbi lehmälaudad,
     81  Vaata läbi vasigalauda,
     82  Joose läbi hoostetalli!
     83  Leiad poja Poolikule,
     84  Teise poja Tõõsikule,
     85  Kolmandama Kolmikule,
     86  Neljändama Neelikule.
     87  Neiukene linnukene:
     88  Kui tuleb äiä kodunagi,
     89  Võta piitsa ta peusta,
     90  pag, 919 Kisu kindad ta käesta!
     91  siis sa meelid äiä meele.
     92  Ämmäl kangas kammerille,
     93  Lase käed kähku käiä.
     94  Siis sa meelid ämmä meele!
Neiu:
     97  Ärä ma nägin selle päeva
     98  Kui niid poisid neiunäljäs,
     99  Neiunäljäs, kaasakõrbes,
     100  Kükäkil külä tänäväs,
     101  Perseli pere värävas.
Nuurmiis:
     104  Ei mina sunni ei suurele tüüle,
     105  Ei käse ei käsikivile.
     106  Ma viin terad veskielle,
     107  Mati maksan mölderille.
     108  Ei sunni ei suurele tööle:
     109  Päeväks pääda otsima,
     110  Kuuks kuube nõõluma,
     111  Aastaks amet õmlema.
Neiu:
     114  Poisikesed ponnikesed,
     115  Üle jõe jõmmikesed,
pag. 920
     117  Teudavad neiusida,
     118  Naaravad valla vaesilapsi.
     119  Isi musta kui sii muti
     120  Isi alli kui ahvi,
     121  Mis ei maksa maada mulda,
     122  Sügüsist ei söödiheinä,
     123  Kevädist ei kesäheinä.
     124  Sest niid pommi ponni jäänü,
     125  Laiad maud lassi lännü,
     126  Teudavad neidusida.
     127  Hobu neil alla hallidanü,
     128  Isi pääle päevädanü,
     129  Kuub tal selläs kuusekoorest,
     130  Kübar pääs pärnäkoorest.
     131  Sa ei saa naista siita maalta:
     132  Sa tuu naine Saksamaalta,
     133  Käed tal kõrvas kui nii vändäd,
     134  Jalad all kui saanitallad
     135  Nina neiu nõõlatuusi2
(koda)
,
     136  Niid on viiesta vigane,
     137  Kuuest on nad kõvera,
pag. 921
     139  Vii ta Viruse vihtlema,
     140  Harju abi otsima,
     141  Kõht pitsida peusse,
     142  Naba käänä käisesse.
Nagu sellest laulust nähjä, ei saa need oma kosjakaubaga mitte kokku. (See on muidugi Teie kui keeleuurija asi, sest meie kirjudame teda nii kui meil juba ette üteldi.)
Kui siis kosjakaubaga kokku said, siis sõidedi puulpäe3
(laupäev)
 homgu kirigu juure "noorigu" kuuli.
Vaheaig käis siis noorik sugulaste juures "hundihända" aamas, sii on pulma kutsmas, siis pidi ikki veimi vastu andma: kas kindi, vöösi ehk sukki ehk villu, siis aitasid "nooriku õed" jälle valmistada.
Kui noorik "hundiända" aama tulli siis viskas üht selleks tehtud pulka üle ukse enne sisse kui isi tulli "üteldes: "lunastage "luu ja pulka"! Siis olli täädä mudugi mis lunasta vaja olli. Siis laulab noorik:
     150  Nüüd on pill pilu taga,
     151  Nüid on toru tua taga:
     152  Kes aga kuuks, mina aga luuks!
Puulpä' õhtu läksid juba muist pulmalisi nuurme kui ka noorigu kodu kokku. Pühäpä hongu lähti kirikus lauladsel. Lauladamise ajal pidi noorik katsma ilma kellegi nägimata, oma kura jalaga nuurmehe hüä jala pääle astu. Siis ollava temä võimus abielupõlves iki üle.
Päräst laulatamise lõpedust hoidvad nuurpaar oma käed kuus, nagu neid kiriksand koku pannud on, ja tulevad sedasi kirikust vällä kuni hobuse juure, et kiigi nende vahelt läbi ei saa tükida et siis abielus kius nende vahe ei osaks. Sedä kutsudi "musta kassiks" - must kass on vahelt läbi lännü!
Siis sõidedi noorigu kodu. Iismäpäe hongu sõitsivad nuurme pulmalised noorigu kodu noorigud ärä tuuma.
Langu õue jõudes laulavad noorigupoolsed "kaasidajad":
     161  "Langukesed, linnukesed!
     162  Mis t´e kaua tiile teide?
     163  Kas sa eksid heinäteele,
     164  Või ehk puutsid puudetiile?
     165  Kas sa sõitsid suudetiida,
     166  Või ehk mõõtsid maadatiida?
     167  Ka sa'p' käisid kõrtsitiida,
     168  Siis ehk sõitsid metsä mööda?"
Tulejad "kaasidajad kostavad vastu, et viibimine tulnud sellest:
     171  "Teder oli tiirajala,
     172  Mõtus metsä keske'lla."
kes hobu hirmudanu. j.n.e., siis küsidakse:
     175  "Kas tohib tulla tubaje,
     176  Räästaste alla ajada."
j.n.e. Noorigu kaasidajad kostavad:
     179  "Küll tohib tulla tubaje,
     180  Alla räästäste ajada."
pag. 924 Siis sõidetakse ukse ette ja nuurmehe kaasidajad laulavad:
     183  "Neitsikene, noorekene!
     184  Mis sa seisäd seinä taga,
     185  Mis sa kuulad tubaje?
     186  Tule sugu tundemaie,
     187  Võsa vastu võtemaie!
     188  Tule löö kälile kätä!
     189  Napsi sõrme naaberille!"
Noorigu kaasidajad vastu:
     192  "Ei ole meie neidu kodu!
     193  Läks ta linnast linti tuuma,
     194  Läks ta poest põlle tuuma!"
Nuurm´e kaasidajad:
     197  "Kus ta litsi panni lindi?
     198  Kas ta pordu panni polle?
     199  Turu huura, mis tal tuudi!"
Nüid mitse sissi, aga noorigud ei nähtä. Ta on iist ärä topidud. "Raudkäpp" otsib omadega tend taga ja nuurme "kaasidajad" kaasidavad:
pag. 925
     203  "Tooge neidu meie nähjä,
     204  Kanake meie kaeda:
     205  Kas on peiu vääriline,
     206  Kasikude karvaline;
     207  Kas on tarka tantsimaie,
     208  Ladus jalga laskemaie;
     209  Kas sünnib ta soojasse sülesse
     210  Kas mahub m´e targasse majasse?"
Kui noorik leitud ja tantma viitud siis laulavad:
     213  "On küll tarka tantsimaie,
     214  On küll virka veeremaie,
     215  Küll sünnib soojasse sülesse
     216  Mahub me targasse majasse:
     217  Olgu terve eidekene,
     218  Teiseks terve taadikene,
     219  Imedamast, kasvadamast!
     220  Imetid isi ilusa,
     221  Kasvatid isi kasina
     222  Viha viinä võtemata."
j.n.e. Seni on laud kaedud ja langupuulsed aedakse süüma. Neiu puult kaasidajad laulavad:
     225  "Sööge langu, jooge langu, kaske
     226  Südämesta sööge langu, kaske
     227  Julges´este jooge langu! kaske
     228  Ärge langud põue pistke! kaske
     229  Ma olen hoolas otsimaie, kaske
     230  Kaval järel' katsumaie, kaske
     231  Ma viin langud tantsimaie, kaske:
     232  Maha siis matsaku mütsatäve, kaske
     233  Levätüki tümpsätäve, kaske."
Enne süümä minemist andis noorik oma puult kaasitajade naistele ühe vöö, keda "laulupaeladeks" kutsudi, et siis hästi laulavad. Päräst süügi laulavad peiu puulsed:
     236  "Olge tervet langueite,
     237  Teiseks terve langutaati!
     238  Täis on suu suhkurida,
     239  Täis on lõuani liha'aida!
     240  Liuad liidedud lihala,
     241  Kannud kaaneni õluta,
     242  Pudel punnini mõduda!"
pag. 927 Siis lauldakse:
     245  "Lähme katsma naarismaada,
     246  Linamaada leidemaie,
     247  Põldu saama põlletäisi,
     248  Kus ma külvän köömeneida,
     249  Kus ma sipin sibulida."
j.n.e. Siis ka lähti koplesse ja raiudakse kask maha. Kannu otsa ja kase tüve pääle tehti õledest tuli, mis "haletuleks" kutsudi, siis hakadi kandu rahaga lõhki aama. Kaasigud kaasidavad mõlemilt puult võidu oma nuuri mehi võidu agarusele, mis seni kestab, kui teistel vaskrahad otsa lõpvad. Rahast kiilud 4
(jäävad)
 saavad noorigu õedelle kes viil kodu jääväd.
Üüsi, kui juba kukk kolmat korda laulnud on siis laulavad kaasigud:
     254  "Neitsikene, noorekene!
     255  Võta katsu kapukida,
     256  Võta säädi säärepaala,
     257  Otsi uusi ummiskingi:
pag. 928
     259  Meil on mõte tiile minnä,
     260  Tiile minnä, maale saada."
Kui siis noorik ehidud, siis panti talle viil valge palak, mis "sõba'ks" kutsudi, ümmer ja kolme preesiga kinni: ninä kuhalt, kaala kuhalt ja rinde kuhalt. Peiu kaasikud laulavad:
     263  "Ärä sain, ärä salasin,
     264  Ärä võtsi, ärä viisin,
     265  Ärä sain saiutegijä,
     266  Ärä võitsin võitegijä,
     267  Noore koore kopudaja."
Neiu poolt:
     270  "Viige viige, mis te viide!
     271  Tulge aga jälle tagasi:
     272  Meil jääväd Kaied kasvamaie,
     273  Marid maasta tõusemaie."
Peiu kaas.:
     276  "Nutke õed, nutke vennäd,
     277  Nutke sõrmikud sõsarad!
     278  Ju sõsar sõa keske'ela,
     279  Valge mõõgade vahela!"
pag. 929 Peiupoisil oli mõõk vööl nagu "raudkäpälgi". Kui siis pulmarong juba peiu kodu ligi saanud siis aelanu üks pulmapoiss ratsel hobusega - selleks otsidud üks vägä tuline 5
(vile)
 hobune - kodu ette ja löönu, täheks, et juba tuleb, tua ukse päälispuu külgi mõõgaga kolm korda, siis aelanu kolm korda ümmer tua. Sii olnu kodurahvale auks, kui selle hobuse kinni saanu võtta, aga pulmapoiss pidänu selle ette valvama, et ennäst kinni ei laseks võtta.
Kui juba peiu kodu jõuti, siis tõstis peiupoiss nooriku vankrist (saanist) maha, selle jauks olli sinna maha üks meeste vammus lautud, kelle pääle siis noorik panti, siis ollava noorigul hüä pehme südämega.
Siis valanu raudkäpp külümeti kaaru noorigul pähä, kedä sii siis kohe lauta lammastele pidänu viimä, siis minnä hästi lambad korda. Siis tahtsivad pulmapoisid hobusel luuka ilma rinnust lahti tegimata päält ärä kisku, aga peiupoiss tõmmas ämmä kinni, tõstis vankrisse, sõitis kolm rõngast ümmer tua, siis sai ämm omale selle valge palaga mis noorikul-nuurmehel perse all oli ja vöö, mis noorik siis sinna viskas asemele, kus ta istus, ja vöö ja kindad köütis looga külgi, keda siis niid peiupoiss omale sai.
Siis viiti noorik tuppa ahju ette, pidi kolm puualgu ahju viskama, ja teist kolme jälle ahju pääle. Kui alud hästi ahju päräle viskas, oli eluaig perenaine.
Siis panni ühe vöö koldekivi pääle, keda jälle ämm omale sai.
Unustasin: Enne kui nuurpaar tuppa viiti võtis "raudkäpp" mõõga, ja löönü sellega esmalt ukse päälispuu külge, siis alla, siis hüäle poole uksetulba pihtä, ja viimaks kuurale poole uksetulba pihta.
pag. 931 Siis võtnu nuurmiis mõõga oma kätte ja löönu sedasi samadi järgi kui raudkäpp iis, ja kaasidajad laulnud:
     294  "Piiri, piiri raiu, raiu,
     295  Piiri pikäle iale,
     296  Raiu raudse tervisele,
     297  Loe pihtä loogadelle,
     298  Saada pihtä saanidelle!
     299  Piiri oma piitsä alla,
     300  Kärmi oma käe alla!"
Kui siis tuppa lähti, kaasidasid jälle:
     303  "Õue tuudi õunake,
     304  Muru pääle munake,
     305  Katuse alla kanake.
     306  Meile asju, teile augu!
     307  Täna saime saanitäie,
     308  Hoomel uue kirstutäie!
     309  Nutvad härjäd, nutvad orjad.
     310  Karjuvad karieläjäd,
     311  Helläd heina-andijad,
     312  Kallist kaarakandijad!"
pag. 932 Siis viiti noorik rihale sinna panni mõlemte poole ukse alla, kus teri tuulutakse, ühe vöö. Säält läksid aita, kus jälle villäsalve pääle vöö panni; siis läks kõik elajate lauta kus jälle esimesel hüäl käel ukse kõrvas lehmäl vöö ümmer kaala köüdis; niisama ka jälle lambale, siis mindi kotta (vanast olnu sarnsed kuad kus süügi keedetud ja elajatel tehtud), sinna köütnud jälle vöö tulekoogu ümmer. (Kõik neid vööd sai ämm omale), siis ei vihkada teda mitte tuli - sii on: tuli ei tahta migägi ohvrit.
Siis läks reis kaevule kus üks teenija kolm pangi vett vällä kiskus mida noorik iki kura jalaga ümmer lõi ja siis raudkäpp ja peiupoiss mõõgadega puruks raiusivad. (Aga iki kaasidajad kaasidasid ühes ligi.) Kauvule sai jälle vöö pantud midä vii välläkiskuja omale sai. Kui juba kõik tembudadud olnu, sõs alles lahtud süümä. Sääl kus mõrsjapaar istnu, ollava pikk valge palak seinä pääle löödüd. Kik sii aig, kui ka nüid on noorik iki alles "sõba" all. (Jälle olen unustanud: kui noorik neid viipangisi jalaga ümmer viskas, siis enne seda, viskanu ühe vaskraha kaiu - siis vesi ei vihkada - ei peri hinge).
Siis hakanu raudkäpp - vahel ka laulatsenaine - noorigud süütmä, pistnu 6
(pala)
 suutäie 7
(kaupa)
 haavalt talle "sõba" alla kuni kõht täis olnu.
Kui nüid ärä süüdüd olnu siis topidud üks imeja poiglaps alt laua8
(laua alt)
 noorikule sülle ja päält laua võedud jälle ärä ja lapsele pidänu noorik sukad ja vöö - ehk säärepaelad - kõhu pääle panema. Tähendus: siis saada talle iki esimene poiglaps olema. Siis hakanu kaasidajad kaasidama:
     321  "Isämiis isämeheke, 9
(ehk ilusake)
pag. 934
     323  Päästä mu sõsar sõbasta,
     324  Vaene vaeva riide'esta!"
Sös pistnu raudkäpp mõõga otsa sõba alla, ja tõstnu sellega sõba ülepää ärä, pannu vadja otsa ripnema.
Kui siis noorigu iludus ei ole teistel miilt mööda olnu siis laulnu peiu kaasidajad:
     329  "Oh sa peigu poisikene
     330  Ei sa oskant õnne õue!
     331  Õnne õue kohe käiä! -
     332  Sissi läks sigade lauta
     333  Kohe koerade kammerisse!"
Neiu puult vastu:
     336  "Kust sa sirgu võtsid silmäd?
     337  Odrakonna sa osasid?
     338  Meie suurije sugude,
     339  Rahakaie rahva'alle,
     340  Vana taaderi taluje,
     341  Kulda peenine peresse!"
Tähendan: Esimene öö ei maedud10 üsigi11; kaasidajad kaasidanud ühte järgi, et aig kui sulanu kaest ärä. Järgmisel päeväl tulnu neiu langud - neid kutsudi iki "perälesed" - peiu poole.
Kigi iis olnu noorigu kirst peenikese pikävarre lipuga keda vägä kõigudadi, sest peiu puult pulmalised pidänu seda lipuvart püssiga ka'ki laskma - see muud olli alles aastat 10-15 tagasi; aga mis see tähendas, ei ole mina täädä saada võinud. - Kui ei ole saanud ärä laske, olnu suur häbi ja kahju.
Kirstu kutsudud "laevaks" mis täis kallist kaupa olla ja pakudakse müüä.
Sõss hakadakse sõidupoisiga või neiu vennägä, kedä "kaptiniks" kutsutse, kauplema, mis mõnikord vägä kaua aiga lännü, kui mõlemad hästi mokamehed ollava olnu.
Sõss antakse viimädi iki kirst mõne hõberaha iist kätte, ja "peralised" läh'väd sissi. Kaasidajad:
     352  "Ees olgu müüri mehedest,
pag. 936
     354  Taga ehk teine naisedest:
     355  Maha lüün müüri mehise,
     356  Teise taga naisedest,
     357  Uksed põõnasta põrutan,
     358  Sagarista raputellen!
     359  Ma lään õde otsimaie,
     360  Kaokesta katsumaie.
Nüid lääb neiuvend oma õde otsima. Nüid lähtse süümä.
Päräst süümist tuleb mõrsjapaari ehidamine: pruudipärg võedi pääst ärä, ja abielunaise märk tanu panti pähä, aga peiupoiss lõi kolm korda iki pääst maha, ja igä löömise juures ütles:
     365  "Uneda uni, mäleda miis,
     366  Pooleks poigi, pooleks tütri!"
Igä korra löömise juures, ja siis alles jääb pähä, ja kaasigud laulavad:
     369  "Päästä pää neiupärjäst,
     370  Pane pähä eidepärgä!
     371  Võta iista neiupõlle,
pag. 937
     373  Pane ette eidepõlle!
     374  Astu eide asemelle,
     375  Eide mure otsa iissa,
     376  Käevarsil kaasa vaeva!"
Sõss köütis kas neiu oma vend ehk mõni teine poissmiis noorigule emäpõlle ette. Tähendan: mis muudi kik niid riided on olnu, ei ole mina viil tääda saanu; ja kik sii aig laulavad kaasidajad.
Nüid hakadakse veimi jagama. Nuurpaar istuvad laua taga; kaasanaine on veime jagaja. Kui veimi hästi pal´lu on ja ilusad, sõss kaasidavad:
     381  "Sii on tüdrik tüüdä tennu,
     382  Kabu kangasta kudunu!
     383  Süldä on neida süsäda,
     384  Hobu suuri vidädä!
     385  Sii on kukeni kudanu,
     386  Kanalauluni ladunu:
     387  Küll on pikäd, küll on laiad,
     388  Küll on otsani ilusad!"
pag. 938 Kige enne sai ämm: amme12 palak13, sukad, vöö, tanu, säärepaelad. Siis äi: amme, sukad, kindad, vöö (tähen.: kik niid on iki vööga kimpu köüdedud). Siis neiu (vend) vennad, õed ja nõnda kige perälistel, niid on noorigu puult pulmalised, niid pannid siis ka "peräraha".
Nuurm´e puulsidel veimi ei antud ja nii ei pannud siis ka "peräraha", vaid tõivad "pulmakoti" 14
Kui siis mitte veimed meele järgi põllava olnu, siis kaasidasid:
     395  "Kodu viia, kus võib panna?
     396  Ahjulaule lapikeseks,
     397  Sialauda köidikusse,
     398  Poisikeste puude tuua!
     399  Siga sitnu sinise,
     400  Koer on kusnu jo kollase,
     401  Hobu pursanu punase!"
pag. 939 Siis pärast veimejagamist, kutsudi veime saaji kohtu ette, kus siis peraraha väl´lä lunastadi. Iki kige enne ämm, siis äi ja vennad j.n.e. kuda sii veimede jagamine olli.
Kui viil vähä on, siis kutsudud viil kike nooriku põlle paikama, sest auk ollava siis. Kaasikud:
     406  "Kuldalõngal 15 koetakse
     407  Hõbeniidil õmmeldakse,
     408  Vaskikaikal kaalutakse!"
Kui kik neid juba tehtud olnu, siis jaganu noorik leibä, mis iki kaasidamisega sündis; siis tulla noorelpaaril kunagi levä puudus. Selle moega ollava juba tõisibäe öösi kätte tulnu ja noorpaar lähväd esimest korda ühte magama.
Ase tehti kuskile väl´lä, kas uune pääle ja kül´le alla pantud ikki kolme kuhjapää heinäd - "kullisitt" - siis neil saava jõukad ja kuulsaks peedud lapsed. Magama viies kaasidavad:
     413  "Hans oli Harju miis madala,
     414  Tinatupemiis tugeva!
     415  Tei ta talli taeva alla,
     416  Lateri ligi lageda!
     417  Säält sai kolmi laevamiista:
     418  Üks oli suuri soolalaeva,
     419  Teine suuri kalalaeva,
     420  Kolmas suuri sõalaeva!
     421  Võta siis kaasa kaissuje,
     422  Armu - hõlma allaje!
Hongu lähväd jälle kaasidajad noort paari üles ärädäma:
     425  "Tõuse üles noorepaari,
     426  Kas on kukke kurja tennu?
     427  Sibis siidi põlle,
     428  Kabistanu kardapõlle?
Magamise asemelle paneb noorik jälle vöö, midä vanad mehed, kes aset laiali kaa- bivad; siis saavad noorelpaaril iki suured sõnnid16; neid saavad siis selle vöö omale.
Päräst võtvad kaasanaised noorigu oma vahele, lähvad müüdä õuet näitämä, kus kik tarvilikud õppused ette kaasitakse:
     433  "Käi õued, kääri õued,
     434  Jätä ääred ämmä käiä.
j.n.e. Kui sellest kõigist tagasi tulevad tuppa siis hakkavad jälle kaasidajad:
     437  "Neitsikene, noorekene!
     438  Ole sina hoolas homikule,
     439  Enne valged varane!
     440  Lendä läbi lehmälaudad,
     441  Tandsi läbi tallelaudad!
     442  Lambalt leiad laugu talle
     443  Lehmält härgvasika:
     444  Vii siis hästi äiä täädä,
     445  Vii siis hästi ämmä täädä!
     446  Kui so äi ei räägi hästi,
pag. 942
     448  Kui siis ämm ei räägi hästi:
     449  Küdi küläde kõnele!
     450  Ei naara ei nadu lahkeste:
     451  Ütle äiä 17 härjädes,
     452  Ütle ämmä ämerikuks.
     453  Küidi siakünakse,
     454  Nadu lauanuustikus!"
Nõnda palju olen nüid vanadest pulmakombedest tääda saanu ja olen nüid siia ühes lauludega üles kirjutanud. -
Viil on üks laul mis ka pulmade ehk kosjakäigu kohta käib - panen ta ka ülesse:
     459  "Peiukesed, poisikesed!
     460  Ärä sina naera neiusida,
     461  Pilka peeni pihtasida!
     462  Ei sa saa küll siita naista,
     463  Kogu kolmest kihelkonnast."
Poisid laulavad vastu:
pag. 943
     467  Lipin küll laevad,
     468  Lapin küll laevad,
     469  Saadan laevad Saksamaale,
     470  Pooled laevad Poolamaale,
     471  Veiksed laevad Venemaale!
     472  Säält toon naise nastuklise,
     473  Pisikese püstlise,
     474  Kes tuneb tuulelda käiä,
     475  Küindelida, kirjulida,
     476  Kerge'esta lasta jalgu
     477  Ilma tüüdata lütata!
Naised:
     480  Lipid küll laevad,
     481  Lapid küll laevad,
     482  Saadad küll laevad Saksamaale,
     483  Pooled laevad Poolamaale,
     484  Veiksed laevad Venemaale!
     485  Sääli tuud naise kui selle nassi,
     486  Karvasema kui selle kassi,
     487  Hilisema kui selle hiire,
     488  Ropema kui selle rotti!
pag. 944
     490  Kes ei saa tulda tubaje,
     491  Aida maada - ahju ette!
Tähendus. Seda aiga on pääle kahekümne aasta tagasi. Mina olin siis viil 7-aastane poisike, viiti Kirblast, minu üle aia naabrilt tütar Halliste kihelk. Penuja valda, Kitsi kõrtsi mehele. Hirmus oli siis nähä, mis säält peigmehe poolt pulmalised tegid: Katlad lõhkusid müüri seest välja; kõik kirved, mis nad üles otsisivad, tagusivad tuas mitmelt paarilt, vastu tua ahju kivisi, silmani nüridaks, ja siis viskasivad järve - järv oli meie õues - ; kõik uksed tõsteti hingede päält maha ja visadi järve - niisama kõik riistad, mis kätte saivad - pärast pulmi oli nagu sõda üle selle maja käinud.
Kui siis neilt küsiti: see om mede "pulma muud"18, vastasivad. Kas see koletu "muud" ka vanast peritud muud või kas see kombe olli, seda ei või mina mitte ütelda.
(magadud)
1 (neitsi)
2 (koda)
3 (laupäev)
4 (jäävad)
5 (vile)
6 (pala)
7 (kaupa)
8 (laua alt)
9 (ehk ilusake)

Contains poems

H, Kolga-Jaani 3, 135 (105)   87 %
E 38201 (c)   75 %
ERA II 196, 542 (39)   75 %
ERA II 24, 99 (7)   73 %
EÜS VI 469 (54)   72 %
H II 38, 674 (5)   71 %
EÜS X 2749 (357)   70 %
H II 22, 882/3 (9)   66 %
ERA II 147, 465 (38)   66 %
EÜS XII 1361 (106)   65 %
E 56040 (79)   65 %
EÜS IV 195 (236)   64 %
EÜS I 165 (28)   62 %
ERA II 168, 643/4 (13)   60 %
ERA II 302, 333 (8)   60 %
E 82489 (3)   60 %
H II 38, 674 (4)   59 %
E 85305 (4)   58 %
E 85365 (6)   57 %
ERA II 17, 163 (110)   57 %
EÜS IV 1633 (106)   56 %
H II 27, 696 (7)   55 %
H I 2, 332 (9)   54 %
H II 22, 881/2 (8)   53 %
ERA II 24, 377 (4)   52 %
ERA II 210, 42 (4)   52 %
ERA II 39, 421 (17)   52 %
E 79227 (7)   52 %
ERA II 1, 139 (2)   52 %
ERM 12, 19   51 %
H II 41, 714 (7)   51 %
ERA II 24, 594 (30)   51 %
E 85213 (1)   51 %
H I 2, 331 (3)   51 %
ERA II 60, 139 (5)   50 %
ERA II 195, 203/4 (2)   50 %
H I 7, 387 (2)   50 %
E 79251/2   50 %
E, StK 10, 439 (5)   50 %
EÜS X 2643 (170)   50 %