| |
Soend.
|
|
| |
Soendi ehk libahundi juttusid on rohkeste rahva suus olemas. Järgmine lugu näitab kuidas soendiks võidi saada. |
|
| |
|
|
| |
Kord läksivad Perakülast (Polli vallast) kaks teotüdrukut Polli mõisa. (seda vahet on umbes 15 versta.) |
|
| |
|
|
| |
Et esmaspäeval varakult teule nõueti sellepärast tulivad nad pühapeale lõunat juba kodust ära. |
|
| |
|
|
| |
pag. 129 Päike paistis kõrvetades taevast alla ja kõndimine oli niisusel ilmal otse väsitav. Puhkamata tulivad nad kunni "unesöödule", neile tuttavale õitsikohale. |
|
| |
|
|
| |
"Näe," ütles vanem ühe ilusa varsa peale näidates, kes rahuliselt ema kõrval söödi peal seisis, "mis sirge see säluk, mis magus see massak', heidame õige siia natukeseks ajaks puhkama, mul tükib nii hirmus väga uni peale." Noorem ajas esmalt küll vastu aga andis viimaks ometi teise pealeajamise peale järele. Heitsivadki magama. |
|
| |
|
|
| |
Aga see sõna "mis sirge see säluk, mis magus see massak" ei lasknud ega lasknud tal und peale tulla. Vanem põenutas juba ammugi. Korraga ajas ta ennast istukille, vaatas luurates ümber ringi ja siis teravaste magava seltsimehe peale. "Magab täiesti," kuulis noorem teda sahiseva healega iseenesele ütlevat. Aga nii kuis eespool kuulsime, ei maganud tema sugugi, vaid tegi ainult nii nagu magaks ta. |
|
| |
|
|
| |
Pilusilmil vaatas noorem, mis ta peale hakkab. Vanem tõusis koguni püsti, läks pooljookstes natuke maad eemale ja vaatas veel kord tagasi magaja peale. Nüüd heitis ta riided seljast ära, laskis korra kukerpalli ja ütles: |
|
| |
|
|
|
|
16 |
"Niuh, näuh! nahk pääle,
|
|
|
|
17 |
Kiuh, kauh! karva selga!"
|
|
| |
Hirmudes nägi noorem seda tõeks minevat. Jälle heitis ta kukerpalli, õeldes: |
|
| |
|
|
|
|
20 |
"Uhk, suhk! saba taha
|
|
|
|
21 |
Siuh säuh! silma pähä!"
|
|
| |
Jällegi nägi põesa varjult vaataja sõnu mööda sündivat. |
|
| |
|
|
| |
Viskas kolmat korda veel ja hüüdis: |
|
| |
|
|
|
|
26 |
"Ips, ups! undis mõtsa."
|
|
| |
Värisedes vaatas noorem, kuida hunt kiirel sammul hobuste poole lippas. Siis kuulis pealtvaataja nagu tuult kiunuvat: |
|
| |
|
|
|
|
29 |
"Ihva, ihva, kõhva, kõhva
|
|
|
|
30 |
Undi amba terävess."
|
|
| |
Ühe rapsuga kiskus ta varsa kõri puruks. See raputas end veel mõne korra ja heitis hinge. |
|
| |
|
|
| |
Suure ablusega sõi ta auravat liha nagu hunt kunagi. Tõmbas tagasi tulles veel ühe kindsu hammaste vahele, laskis jälle kolm korda üle pää, pomises arusaamata sõnu ja oli jälle endine teotüdruk. |
|
| |
|
|
| |
Kiireste pani ta riided selga, peitis siis liha oma põlle alla ja äratas seltsilise, kes ennast jälle magajaks tegi, üles, öeldes: "Katsume rutata, oleme küllalt kaua maganud ja peale selle nägin ma ka õige hirmust und." |
|
| |
|
|
| |
Noorem vaatas ja nägi, et tema huuled veel verega olivad ning küsis: "Sõts, sinu huuled on ju verega, kust see? ja põlle all sul verine lihatükk." |
|
| |
|
|
| |
"Pea oma suu!" ütles teine lõikaval healel ja põleval silmil, "ehk muidu ma teen sinuga niisama." - |
|
| |
|
|
| |
Enne ei julgenud teine seda lugu kellegile nimetada kui alles esmaspäeval teuväljal ja sealgi suure kinnitusega, kellegile edasi rääkida. - |
|
| |
|
|
|
| |
|