h22301990005
PärnumaaKarksi
Kitzberg, August
1889

Metadata

COL: A. Kitzberg
ID: H II 23, 199/201 (5)
LOC: Karksi khk.
ZANR: muistend/regilaul
TMP: 1889

Käo saamisest.

Oli mees leseks jäänud ja teise naese majasse toonud. See oli aga armuta ja õel inimene ja ei sallinud mehe esimesest naesest maha jäänud tütrikest sugugi. Tal oli ka enesel tütar, seda suusutas ta suu juures kuna ta vaest last vihkas ja tagakiusas. Alati leidis ta vaesel lapsel mitu viga, omal - ei häda kedagi. Viimaks pidas ta koguni nõu, kuida vaesest lapsest lahti saada. Korra saatis ta mõlemad lapsed allikale vett tooma, oma lapsele andis kausi, vaeselapsele sõela ja lubas mõlemile võidleiba anda, kui vee ära toovad. Oma laps võtis kausiga vett, vaenelaps oli terane, panni sõelale muda põhja peale ja tõi ka vee ära. Oma laps sai varsi võileiva kätte, vaeselapsele ütles võerasema: "Sinu jagu on seal kirstus, võta isi välja." Kui vaenelaps kirstust võtma ei ulatanud, ennast varbaste peale kikki ajas ja peakesega kirstu raske kaase vahelt tühja kirstu sisse vaatas, rõhus võerasema kirstukaase kinni, nenda et vaeselapse kehakene kirstu ette maha, peakene aga kirstu kukkus. Nüid keetis perenaene suppi ja viis metsa heinalistele süia, ütles: "Ma veristasin põrsa ära, sööge ka värsket lihasuppi." Pere sõi ja ei mõistnud midagi paha aimata. Vaeselapse vanem õde, kes tüdrukuna talus teenis ja ka heinaliste hulkas oli, ei söönud, vaid mõtles: "need ei ole põrsa luukesed, need on minu sõsara sõrmeluukesed, ei julgenud aga midagi ütelda vaid koristas peale sööki kondikesed, luukesed kokku, panni õõne kannu sisse ja peuga jaanilillesi peale. Kui ta õhtu eel jälle kondikeste järele vaadas, leidis ta, et need kokku olivad kasvanud. Teisel päeval olivad kondikimbukesele soonekesed peale kasvanud. Kolmandamal päeval, kui õde jälle lillesi liigutas, lendas nende alt valmis kasvanud kägu välja, lendas kodu katuseharja peale ja hakkas seal kukkuma:
    4  Kukku, kukku,
    5  Isi olen isakene
    6  Isi olen emakene
    7  Isi vaene vaenelapsi!
    8  Mis ma kingin isale?
    9  Mis ma kingin emale?
    10  Isal kingin halli täku,
    11  Emal kingin kuldakee,
ja viskas võõraemale ülevalt veskikivi kaela. Aia külges hirnus hall täkk, kägu isi aga lendas kukkudes metsa ja kukub seal tänapäevani.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems