|
|
1 |
Nüüd tuleb õnnis õhtukene,
|
|
|
|
2 |
Pühapäine päevakene
|
|
|
|
3 |
Kallis kaissuvõttamine,
|
|
|
|
4 |
Maale minna magamine,
|
|
|
|
5 |
Igaüks oma omaga,
|
|
|
|
6 |
Iga kaasa katekesi,
|
|
|
|
7 |
Kellega mina vaene?
|
|
|
|
8 |
Mina vaene üksi jäänu,
|
|
|
|
9 |
Jäänu ku jänes mäele,
|
|
|
|
10 |
Tedrepoiga tee arule,
|
|
|
|
11 |
Jänesepoiga järele.
|
|
|
|
12 |
Kust ma seltsi kullena?
|
|
|
|
13 |
Kas saan metsast, või saan merest,
|
|
|
|
14 |
Või saan laia laane päälta?
|
|
|
|
15 |
Ei saa metsast, ei saa merest,
|
|
|
|
16 |
Ei saa laia laane päälta.
|
|
|
|
17 |
Võtan musta mureräti,
|
|
|
|
18 |
Sängi päälta siidiräti,
|
|
|
|
19 |
Siis lään teele kõndimaie.
|
|
|
|
20 |
Siis lään maale marssimaie.
|
|
|
|
21 |
Siis mul tuli noorem venda.
|
|
|
|
22 |
Murerätik meil käena,
|
|
|
|
23 |
Siidirätik silmi pühki.
|
|
|
|
24 |
Meie kaksi vaestalasta
|
|
| |
pag. 898
|
|
|
|
26 |
Lääme me muremäele,
|
|
|
|
27 |
Murerätik meil käena.
|
|
|
|
28 |
Kes tul' manu küskimaie,
|
|
|
|
29 |
Või tuli juure juttu aama?
|
|
|
|
30 |
Tuli meil Soomi suuri härra,
|
|
|
|
31 |
Risti teeda Riia härra,
|
|
|
|
32 |
Pärnu poolta päevahärra.
|
|
|
|
33 |
Tere, tere tütar noori,
|
|
|
|
34 |
Tere, tere poiga noori!
|
|
|
|
35 |
Mis teede muremäela?
|
|
|
|
36 |
Meie teeme Toomi linna,
|
|
|
|
37 |
Alust teeme aniluista,
|
|
|
|
38 |
Keset maea keeriluista.
|
|
|
|
39 |
Lae panem' lagleluista,
|
|
|
|
40 |
Paarid panem' partsiluista,
|
|
|
|
41 |
Katus teeme kanaluista
|
|
|
|
42 |
Uksed teeme hundiluista.
|
|
|
|
43 |
Akned panem' hallist laasist,
|
|
|
|
44 |
Katus kullale kaetud,
|
|
|
|
45 |
Siis tuli suuri Soomi härra,
|
|
|
|
46 |
Risti teeda Riia härra,
|
|
|
|
47 |
Pärnu poolta päevahärra.
|
|
|
|
48 |
Igaüks imet imeldab:
|
|
|
|
49 |
Kas on linna, või on laeva,
|
|
| |
pag. 899
|
|
|
|
51 |
Või on mõni mõisakene,
|
|
|
|
52 |
Kihelkonna kirikukene?
|
|
|
|
53 |
Ei ole linna, ei ole laeva,
|
|
|
|
54 |
Ei ole mõni mõisakene,
|
|
|
|
55 |
Kihelkonna kirikukene.
|
|
|
|
56 |
Vaeselapse vaevapalka.
|
|
|
|
57 |
Kaugelt maalt sain kanaluida,
|
|
|
|
58 |
Alta maa sain aniluida.
|
|
|
|
59 |
Laevaga tõin lagleluida,
|
|
|
|
60 |
Paadiga tõin partsiluida,
|
|
|
|
61 |
Hulka maad tõin hundiluida.
|
|
|
|
62 |
Siis tulid toomist suured tõllad,
|
|
|
|
63 |
Saksamaalta suured saanid.
|
|
|
|
64 |
Siis neid viiti Viljandisse,
|
|
|
|
65 |
Saadeti neid Saksamaale,
|
|
|
|
66 |
Siis nad saivad suureks saksaks,
|
|
|
|
67 |
Kirjutasid kenad kirjad.
|
|
|
|
68 |
Selga panti siidileidid,
|
|
|
|
69 |
Päha panti siidipärjad,
|
|
|
|
70 |
Kaela panti laiad lehid,
|
|
|
|
71 |
Kengad kenad keerulised.
|
|
|
|
72 |
Poisil päha kuldakübar,
|
|
|
|
73 |
Kuub oli sel´las kalevine
|
|
| |
pag. 900
|
|
|
|
75 |
Vest oli sel´las selgest siidist,
|
|
|
|
76 |
Saapad jalgas saarmakarva,
|
|
|
|
77 |
Kindad kenad kirjulised,
|
|
|
|
78 |
Särk oli sel´las selge valge.
|
|
|
| |
|