H II 27, 308/12 (9)

h22703080009
Tartumaa — Palamuse
Maasen (Masen, Varik), Helene
1888

Metadata

ANDMEVIIDE: Vt. lisaandmeid leheküljel 303.
COL: Helene Masen
ID: H II 27, 308/12 (9)
LOC: Palamuse khk., Luua v.
ZANR: uuem rahvalaul
TMP: 1888

Vana Kuressaare ehk mütsiga Mari laul
Üks tõestisündinud lugu, mis umbes 30 aasta eest Palamuse kirikumõisas sündis.
     3  Peterburi kingissepast,
     4  Ja ka tema vana emast,
     5  Sest siin saab ka juttustatud,
     6  Nende elu, nende patud: -
     7  Kuressaare vana Mari,
     8  Kirikõpetaja ori.
     9  Kihelkonna ebajumal,
     10  Sellel kes oli väga rumal.
     11  Saunanaiste kohtumõistja,
     12  Kõverite eestkostja.
     13  Kutsarite üle oli,
     14  Temal keige suurem voli,
     15  Karjanaistel polnud armu,
     16  Näpud vahest ajas karvu,
     17  Tuatüdruk, pesunaine,
     18  Nende elu oli vaene.
     19  Orjasid ta lahti laskis,
     20  Mõnda ära minna käskis.
     21  Kõik nad teda kartma pidid,
     22  Ei nad tohtind olla südid.
     23  Palamuse ümberkaudu,
     24  Peremeestel polnud jõudu,
     25  Kes ta vastu oleks hakand,
     26  Teda paigast ära lükand.
     27  Ime oli seda näha,
     28  Et tal võimus kõik oli teha;
     29  Kõik ta hooleks oli antud,
     30  Võtmed tema tasku pantud
     31  Jahukotid või pütid.
     32  Lindudest mis tõivad kütid,
     33  Seasingid, püülileivad,
     34  Kallis viin, mis saksad sõivad,
     35  Aidad, tallid, karjalaudad,
     36  Nende üle ka veel vaatab;
     37  Kelder, köök ja alt-tuba,
     38  Seal tal kõige suurem luba,
     39  Kes ta vastu kurja teeb,
     40  Kohe sinna sisse viib.
     41  Siis ta noomis, prassis läbi,
     42  Tegi mõnel hästi häbi,
     43  Jalga kõvast maha lööb,
     44  Mis keha mulle lahti teeb.
     45  Tema vastust kuskil pole,
     46  Sest ta tugevus oli kole;
     47  Hirmus suur oli tema keha,
     48  Seal oli mõni leesik liha.
     49  Keha andis ümber mõeta,
     50  Turja peal võis ratsa sõita;
     51  Lott, mis rippus lõua all,
     52  See oli üsna rasvapall.
     53  Jalad olid hirmus suured,
     54  Nii kui suure kuusejuured,
pag. 309
     56  Kes ta keret püsti kandvad,
     57  Kõndides tal võimu andvad,
     58  Kes ep Palamusel käinud,
     59  See on teda ise näinud.
     60  Igal pool ta nimi kuulus,
     61  Kõik ta tugevus ja suurus;
     62  Olgu kaugel, ligidal
     63  Luual, ehk ka Kuremal;
     64  Kassinurmes, Kaareperes,
     65  Roelas ja ka Imukveres.
     66  Maarja, Tõrma kihelkonnas,
     67  Tartu linnas, Peipsi rannas,
     68  Muhumaal, ehk Kuressaares,
     69  Talnas, suure mere ääres.
     70  Kõigis nendes on ta tuntud,
     71  Mõnes kohas au tall' antud.
     72  Aga temal on üks poeg,
     73  Kellest natuke veel loen.
     74  ABC ta õppis pähe,
     75  Sellest oli väga vähe,
     76  Köstrikooli siis ta panti,
     77  Õpetust seal hästi anti;
     78  Kõhtus oli küllalti,
     79  Peas mitte midagi.
     80  Kaarti mängis nii kui hull,
     81  Viiki Rinnukese pull,
     82  Valetas veel pealegi,
     83  Ja mis ei uskund ükski. -
     84  Õpetaja luband anda,
     85  Koolmeistriks teda panda,
     86  Kõige parem kooliase
     87  Pidand tema elamise
     88  Ase ikka olema,
     89  Ja tema kätte tulema.
     90  Kui ju meheks oli saanud,
     91  Ametit ju himustanud,
     92  Tahtis kingissepaks minna,
     93  Suure Peterburi linna
     94  Ema pidi raha andma,
     95  Tema eest ka hoole kandma.
     96  Aastad, kuud, mis ta seal õppis,
     97  Siis ta raha ära lõppis,
     98  Trahtelis ta tihti käinud,
     99  Porojommi hästi joonud;
     100  Mööda uulitsaid seal reisis,
     101  Näpuameti peal seisis,
     102  Sellega ta ennast toitis,
     103  Oma aega ära viitis.
     104  Ükskord ühe poodi ees,
     105  Seisis Palamuse mees,
     106  Vuks'at selle juure astus,
     107  Käed tal seisid püksitaskus.
     108  Must, kui pergel oli näha,
     109  Katkend riided ümber keha,
     110  Palus väga seda meest:
     111  Vii mind koju maksu eest!
     112  Meistrimaja põles ära,
     113  Senna jäi keik minu vara."
     114  Mees, see halastas ta peale,
     115  Kuulis tema palve heale,
pag. 310
     117  Rogusid seal hästi ostis,
     118  Vuksi sinna sisse mähkis,
     119  Viskas rekke, nii kui prahti,
     120  Tõi ta koju salamahti.
     121  Kui ju koju oli jõudnud,
     122  Ema käest oli raha nõudnud,
     123  Varssi ostis, mis tal vaja,
     124  Õpetaja käest sai maja,
     125  Et ausaste siis tööd võis teha,
     126  Toita oma patust keha,
     127  Tegi uusi saapaid, kingi,
     128  Lappis vanu ümberringi,
     129  Tüdrukutega ta mängis,
     130  Vahest püsti, vahest sängis.
     131  Naest ta hakkas himustama,
     132  Kõvaste neid kriimustama;
     133  Tua Liisa peale mõte,
     134  "Millal saan aga teda kätte!
     135  Ükskord Liisa üksi oli,
     136  Vuks'at tema juure tuli,
     137  Hakkas teda meelitama,
     138  Tema palgid silitama;
     139  Pettis Liisa tuast välja,
     140  Tegi veikse paha nalja.
     141  Tüdruk tõstis viimaks kära,
     142  "Sa pead võtma minu ära,
     143  Muidu meie ei saa läbi
     144  Viimaks saame suure häbi!
     145  Ema kõrvu mõnda posis,
     146  Poeg siis Liisat ära kosis.
     147  Pea olid pulma käes,
     148  Lihad, vorstid seisid ees,
     149  Paari kuud, mis olid paaris,
     150  Liisa süles laps ju naeris.
     151  Sedaviisi sai ta naise
     152  Kassinurme Liisakese.
     153  Aga pergel, kust see tuli
     154  Vuks'at ikka kõrtsus oli,
     155  Viinaklaas tal kõlksus käes
     156  Mokad seisid torul ees.
     157  Mõnele ta ütles lurjus!
     158  Ise oli hirmus purjus,
     159  Mõned hüüdsid teda saks
     160  Nendel andis napsi kaks.
     161  Oma raha nahka jõi,
     162  Tühja koti koju tõi,
     163  Tööd ei viitsind enam teha,
     164  Kannatas vast tühja keha.
     165  Viimaks ametisse jäi,
     166  Luual kingissepaks sai,
     167  Seal ta vaevles ühe aasta
     168  Tegi herra meele vasta;
     169  Kange viinajoogi läbi
     170  Tegi endal suure häbi,
     171  Ükskord, kui ta Tartus käis,
     172  Tegi oma püksid täis.
     173  Nõnda hirmus tema lugu
     174  Viina mah' ei jätnud sugu,
     175  Pidi ära minema
     176  Luualt ära kasima.
pag. 311
     178  "Sornaderevi" ta läks,
     179  Maja üüris seal kui saks.
     180  Mõtles, et see Peipsi järv,
     181  Temal kannab nii kui parv,
     182  Söögid, joogid igamoodi,
     183  Omal kukil kodu isi.
     184  Mõtles, et kõik angerjad,
     185  Ning ka mõned viidikad,
     186  Särjed, säined, ahunad,
     187  Pead isi pistvad välja;
     188  Siis ma jooksen tuhat nelja
     189  Võtan kinni nii kui naps,
     190  Olgu 4, 5 ehk 2.
     191  Keedan, praadin, küpsetan,
     192  Mõnikord ka kuivatan,
     193  Siis me sööme rõõmuga
     194  Oma armsa Liisaga.
     195  Aga viimaks nägi, et
     196  Polnud saada, muud kui vett.
     197  Kiisad olid kiusakad,
     198  Rääbised, kui sõgedad,
     199  Vee seest välja tulema;
     200  Nõnda mees peab surema.
     201  Ei seal polnud enam nalja,
     202  Jalad kohe tõmbas selga,
     203  Läks sealt ära Narova
     204  Mõtles, et saan korova.
     205  Liisa jättis üksi maha
     206  Ära viis ka viimse raha.
     207  Vaene Liisa nälgas oli
     208  Tuttav mees seal Mustvee tuli,
     209  Seisis Mustvee silla peal,
     210  Sellel kurtis Liisa heal:
     211  "Villem Narva ära läinud
     212  Toidusest mind ilma jätnud,
     213  Pühad on ka tulemas,
     214  Nenda, kui kõik nägevad.
     215  Aga minu kõht ja jalad
     216  Seisavad nüüd üsna paljad;
     217  Sellepärast armas mees
     218  Palamusel mamma ees
     219  Räägi sa nüüd seda lugu,
     220  Ehk ta vahest aitaks sugu,
     221  Et ta saadaks mulle riiet,
     222  Ja kui võimalik, veel kingad
     223  Teadmata see minul jäi,
     224  Kuidas Liisa toidust sai;
     225  Olgu kuidas oli lugu,
     226  Eks ta ikke saatnud sugu,
     227  Aga selgest seda tean,
     228  Õiguseks ka seda pean;
     229  Et kui Villem Narvast tuli
     230  Taskud ikka tühjad olid.
     231  Ema võttis teda sinna,
     232  Käskis alla kambri minna,
     233  Lubas teda läbi aita,
     234  Kõige naisega seal toita.
     235  Siis ta tõi neil' kõik mis vaja
     236  Mõnikord ka sooja saia.
pag. 312
     238  Puudu polnud sealihast
     239  Traadilõngast ega vahast
     240  Piimast, sest meil polnud puudu,
     241  Seda sõivad ühtepuhku.
     242  Võeridiga püha peeti
     243  Ausast süüa neile anti
     244  Hoole nende eest ka kanti.
     245  Kapustega anipraad,
     246  Lihast tehtud karbunaad,
     247  Vorstid suured, pisikesed,
     248  Mõne nimed tsiisikesed.
     249  Ehk kui jõulu pühad tulid,
     250  Kallimad veel söögid olid,
     251  Vana paks kõik alla kandis,
     252  Nendele kõik seda andis.
     253  Ütles "See on minu moon
     254  Seda omast palgast toon."
     255  Aga vait, sa paks pea lori,
     256  Ära enam teisi sori;
     257  Teada on su kuri töö,
     258  Valgeks läinud pime öö.
     259  Et sa oled varastanud
     260  Õpetaja kraami kannud.
     261  Kuremalgi teada jo
     262  Herra öelnud: soo, soo, soo!
     263  Silmapilk ta lahti lasti,
     264  Rutust ära minna kästi.
     265  Keik ta põlved värisenud,
     266  Suu, see aga torisenud;
     267  Lõua all see rasvalott
     268  Värises kui püülikott.
     269  Mööda söögituba käinud.
     270  Pärast sauna juure läinud.
     271  Et herra pidi ütlema,
     272  Kes tema pealekaebaja.
     273  "Kas kuuled, lahti lastud ori
     274  Sa mine välja, ära lori."
     275  Ei see ole nii -------
     276  See vana paks on kaval
     277  Saatis Liisa Mustveesse,
     278  See suure kuulsa nõiale.
     279  Seal kaardid välja panti,
     280  Ja kaebaja teada anti.
Ei aisanud Maril ei ükski vasturääkimine ega palumine, tunnistused olid õiged, ta saadeti kohe oma poja ja miniaga Tartusse. Mõne aasta pärast surnud Mari ära ja puhkab praegu Tartu kabelis. Poeg toitis pead, kuidas sai, aga kas ta nüüd veel elab, on teadmata, sest keegi tema tuttavatest ei ole teda näinud.