h22801050000
Tartumaa — Äksi
Mauer, August
1889
| Lõpeks tähändan: Need endised laulud, mis möödaläinud suvel saatsin, mis minu korjatud, on kõik Igavere külast Maarja-Magd. kihelk. vanainimeste suust üles kirjutadud. Kristjan Kärnal laulis oma abikaasaga minule pääle kolmekümne laulu ette; teised on mõni kolm, mõni neli laulu minule laulnud, sellepärast neid ei nimeta. Praegust säält nukast ega ka tulevikus, (kui senna mõni vana laulik ei juhtu eksima) ei saa enam vana laulusid, sest et need, kelle kääst mina kirjutasin - surnud on, teisi mõistjaid ei ole ja nii on vana lauluvara säält otsas. Mis mina poisikesena päästa sain, sai päästetud. Jutud ja vanad kombed on ka säält nukast saadud, üks ühe suust, teine teise suust kuuldud, ainult jutt "Jeesuse ema" on ühe linna pottsepa jutustatud. Vana kombedest ja usust olen mõned sest samast vallast küll, aga Äksi kihelk. jaost saanud, kus ma isi elan. | ||||
| See jagu aga, mis nüüd saadan, on siitsama Raigastvere külast vana emakeste ja isakeste suust üles tähendadud. Mõistatustest on mõned juba trükitud, mis ma aga kirjutamise aeg ei tiadnud ja sellepärast üles kirjutasin, neil mõnel on siis ka numbri alla kriipsukene tõmmatud. Mõistatuisi mõistsivad lapsed kõige enam. Vana kombeid on vähä, mis neist üttelda, seda ütlevad nad juba isi. Edespidi, kui mahti saan, tahan veel saata. Vanad jutud ja jutustused No 1 on ühe lapse suust Elistvere mõisast. No 2 ühe vanamehe enese jutustud, kes seda kõik olevat läbi elanud. No 3. on sõna siit tõine säält kuuldud (ikka poolikult) ja siis viimati nii vaevast viisi, kui ta siin paberi pääl seisab, kokku pantud. Nii sama ka No 4 ja 5, aga No 6 on ühe Äksi kihelkonna mehe Jaan Maueri jutustatud (ta paergu elab linnas), see olevat seda Valgjärvel oma töömeeste suust seda kuulud. No 7, 8 ja 10 on ka sellesama mehe jutustadud. No 9 on siit R. küla J. K. jutustud ja ka No 12. | ||||
| Unenägude seletused olen isi lapsest saadik naeste suust kuulnud, aga ligi pooled jutustas minule minu sõsar. | ||||
| Vana riiete kohta tähändasin nende kirjelduse lõpetusel, kes neist minule seletas. | ||||
| Ma olen seda vanavara juhtumise kombel saanud, kui just selle tarvis kuhugi mõne juure sai mindud, siis vabandas see ära, et tema ei tiadvat midagi ja mina ei saanud midagi.- Ma olen pidanud enam Teile saatma selle aja sees mis sellest ajast mööda on lähnud, kui mina viimati saatsin, aga minul on suur kool (palju lapsi) ja üksi pian kõik mis nende juures teha on, läbi tegema ja vene keelt õppima, sest nüüdsel ajal ei taheta selle venekeele tundmisega rahul olla, mis Hollmanni seminaris nõuti ja kellega ka sääl rahul oldi, sellepärast nii vähe. | ||||
| Meie nukka, see on Äksi ja Elistvere valla, Voldi Visusi ja Saadri valdade keeleproov, on minu püie olnud paberi pääle katsuda kirjutada. Minu tähälepanemise ja kuulmise järele kõnelavad need nimetud rahvad just nii. Juba alustuses mõistatused katsusin ja kõik järgmine töö selles keelemurdes kirjutada. Kui sai kirjutadud, siis lugesin mitmele (mitme vanema inimesele) ette, et kas just nii on, kus siis kirjakeeli oli, seal sai parandud. Sellest siis tuligi, et mitmest kohast tähäd on maha kustutud ja uued asemele kirjutadud, palun sellepärast seda mitte põlata. - Edespidi tahan, kui saan, parajat leian, ikka saata selles rahva keeles. - Mõni jutt on lori, kõige koreda külgedega, aga Teie kääs piab kõik olema. (Lõpu tähändus ei ole keeleproov). | ||||
| Teile vanavarakorjaja kooliõp. August Mauer | ||||
| Raigastveres 18 1/6 89. | ||||