| |
Peigmees ja surm
|
|
|
|
2 |
Mees kes naise oli võtnud
|
|
|
|
3 |
Rõõmsast laulatusest tõtnud
|
|
|
|
4 |
Kodu oma pruudiga
|
|
|
|
5 |
Iste laua juure nemad
|
|
|
|
6 |
Peigmees pruut pruudi ema
|
|
|
|
7 |
Ja kõik pulmarahvas ka
|
|
|
|
8 |
Rõõmsast pidu pidama
|
|
|
|
9 |
Kallid söögid ette kanti
|
|
|
|
10 |
Kõige paremat seal anti
|
|
|
|
11 |
Poole ööni tantsiti
|
|
|
|
12 |
Viimati kui aeg ju tuli
|
|
|
|
13 |
Et peiol minna oli
|
|
|
|
14 |
Pruudi õlma magama
|
|
|
|
15 |
Esimest armu tabama
|
|
|
|
16 |
Pilgutades kääga talle
|
|
|
|
17 |
Peigmees üks teid palub välja
|
|
|
|
18 |
Ta ei lähe enne siit
|
|
|
|
19 |
Kui teid ta saab näha saanud
|
|
|
|
20 |
Tulge tema ootab teid
|
|
|
|
21 |
Saatke ükskord siit
|
|
|
|
22 |
Mees läks välja pruudi kamrest.
|
|
|
|
23 |
Ehmatas nüid ära kangest
|
|
|
|
24 |
Kõrvalise toa seen
|
|
|
|
25 |
Astub surm tall' vihas juurde
|
|
|
|
26 |
Haarab ta kääst kinni
|
|
|
|
27 |
Ütles tule ära viivi
|
|
|
|
28 |
Minuga nüid üle pilvi
|
|
|
|
29 |
Peigmees kostis kuis nii ris
|
|
|
|
30 |
Isand surm see on jo hirmus
|
|
|
|
31 |
Et mul nüid jalapealt on
|
|
|
|
32 |
Teiega siit ära minna
|
|
|
|
33 |
Oigest varjuriiki sinna
|
|
|
|
34 |
Pealegi mu pulmaöösi
|
|
|
|
35 |
Leseks jätta oma naise
|
|
|
|
36 |
Eks teil igal ole
|
|
|
|
37 |
Minu koristada valli
|
|
|
|
38 |
Palun jätke minu veel
|
|
|
|
39 |
Täna anti mulle tema
|
|
|
|
40 |
Usu oh see loom kena
|
|
|
|
41 |
Näust pääval teda nägin
|
|
|
|
42 |
Tundmata kõik arm väg
|
|
|
|
43 |
Nüid minu sängis ootab
|
|
|
|
44 |
Kallist armusuud mult loodab
|
|
|
|
45 |
Tehke mis te tahate
|
|
| |
pag. 677
|
|
|
|
47 |
Surm nüid mina küll ei lähe
|
|
|
|
48 |
Nõnda jääb ta tüdruk maha
|
|
|
|
49 |
Las mind selle öös ta õlma
|
|
|
|
50 |
Pärast vii mind tõise ilma
|
|
|
|
51 |
Surm ehk küll ei pea nalja
|
|
|
|
52 |
Kuulis siiski peio palve
|
|
|
|
53 |
Jättis teda elama
|
|
|
|
54 |
Ütles mine rõõmo õlma
|
|
|
|
55 |
Siiski kui tõist kõrd tulen
|
|
|
|
56 |
Ole sa siis valmis mulle
|
|
|
|
57 |
Kõhe ühes tulema
|
|
|
|
58 |
Rõõmuga siis tahan sinna
|
|
|
|
59 |
Kostis peigmees ilmast minna
|
|
|
|
60 |
Isand surm ma palun veel
|
|
|
|
61 |
Kui sa võid siis luba mulle
|
|
|
|
62 |
Et sa äkitsest ei tule
|
|
|
|
63 |
Et ma võiksin enne seda
|
|
|
|
64 |
Surm ka lubas talle seda
|
|
|
|
65 |
Ütles seda võid sa teha
|
|
|
|
66 |
Siiski pane tähele
|
|
|
|
67 |
Kolme tähe läbi ette
|
|
|
|
68 |
Tahan ma sind maanitseda
|
|
|
|
69 |
Ennast siis sa valmis pea
|
|
|
|
70 |
Surm siis kadus tema silmist
|
|
|
|
71 |
Peigmees vadis sängi tulist
|
|
|
|
72 |
Pruudi õlma magama
|
|
|
|
73 |
Magasivad rahulikult
|
|
|
|
74 |
Elasivad õnnelikult
|
|
|
|
75 |
Kaua aega armus häste
|
|
|
|
76 |
Nägivad ka laste lapsi
|
|
|
|
77 |
Naine suri enne seda
|
|
|
|
78 |
Mees ei tuleta veel seda
|
|
|
|
79 |
Seda meelde endale
|
|
|
|
80 |
Et ka surm saab teda nõudma
|
|
|
|
81 |
Ja eluõhta jõudma
|
|
|
|
82 |
Üheksakümmend sai ta vanaks
|
|
|
|
83 |
Oli siiski väga kärme
|
|
|
|
84 |
Omast hallist vanavusest.
|
|
| |
pag. 678
|
|
|
|
86 |
Seejuures vaba rammetusest
|
|
|
|
87 |
Oli veidi muret tal
|
|
|
|
88 |
Arvas vanake sest ikkes
|
|
|
|
89 |
Ega surm mull' tule äkist
|
|
|
|
90 |
Üks hommuku kui ju vara
|
|
|
|
91 |
Alvati ta poolest ära
|
|
|
|
92 |
Ei sa enam isi paigast
|
|
|
|
93 |
Ilma kui ei tõsteta
|
|
|
|
94 |
Peale seda jäi pimeks
|
|
|
|
95 |
Arvas mees on mull' õnneks
|
|
|
|
96 |
Et mu lapsed veel kõik elus
|
|
|
|
97 |
Mis mul viga nende vilus
|
|
|
|
98 |
Need tal lugesivad ette
|
|
|
|
99 |
Kõrdamüüda prisket jutte
|
|
|
|
100 |
Ajaviiteks raamatust
|
|
|
|
101 |
Pärast jäi ta kõrvutumaks
|
|
|
|
102 |
See sai tal raskeks koormaks
|
|
|
|
103 |
Siiski jättis muret jälle
|
|
|
|
104 |
Lootis elada ikkes kaua
|
|
|
|
105 |
Viimaks astus surm tal ette
|
|
|
|
106 |
Hõikas vanakene läki
|
|
|
|
107 |
Otsas on ju eluaeg
|
|
|
|
108 |
Ei ma enam nüid viida
|
|
|
|
109 |
Nagu lille ma siin niida
|
|
|
|
110 |
Muidu jääd sa unetuse
|
|
|
|
111 |
Ilmapeale igaveste
|
|
|
|
112 |
Kuis nii isand Liiva Annus
|
|
|
|
113 |
Kostis vanakene tall'
|
|
|
|
114 |
Kos need kolm tähte jäänud
|
|
|
|
115 |
Neid ei ole mina näinud
|
|
|
|
116 |
Saada neid veel ette mul
|
|
|
|
117 |
Nõnda ei tule ühes sulle
|
|
|
|
118 |
Ei ka ole veel mitte
|
|
|
|
119 |
Viimne seadus minul tehtud
|
|
|
|
120 |
Ja mu armsal lapsele
|
|
|
|
121 |
On veel vara jagamista
|
|
|
|
122 |
Saada ette mull neid tähe
|
|
|
|
123 |
Siis saab minul senni maha
|
|
| |
pag. 679
|
|
|
|
125 |
Ennast sinu vasta ehti
|
|
|
|
126 |
Surm siis vihas kostis talle
|
|
|
|
127 |
Kas sa kasid ilmast välja
|
|
|
|
128 |
Seatud tahad veel
|
|
|
|
129 |
Alvatud sa enne said
|
|
|
|
130 |
Pääle seda pimeks jäid
|
|
|
|
131 |
Nüid sa kõrvust ka ei kuule
|
|
|
|
132 |
Astu aga järel mulle
|
|
|
|
133 |
Surm haaras teda käest kinni
|
|
|
|
134 |
Vanake ju sikutas sääri
|
|
|
|
135 |
Kukkus maha tooli pealt
|
|
|
|
136 |
Seal ei mõju vastapanek
|
|
|
|
137 |
Surmal on üks tõtlik amet
|
|
|
|
138 |
Ta ei pea iial nalja
|
|
|
|
139 |
Kõiki viib ta ilmast välja.
|
|
|
| |
*1 sõnalõpp köite serva all
|