| |
Rõõgutaja tütar
|
|
| |
Kõrd elas ühes külas üks vanamuur nimega Rõõgutaja. Sellel õli tütar, keda ta väga hoidis. Sialsamas tema juures elas ka üks vaenelaps, keda ta selle vasta väga pinnis oma ränga tüüdega. Vaeselapsele tuli peigmiis. Rõõgutaja aga tahtis et peigmiis tema võtaks aga mitte vaestlast, sellepärast pani ta oma tütrele kuldkeed kaela ja pani lava alla seisma, aga vaeselapse kerissele. Kui nüüd peigmiis tuli siis ta küsis: |
|
| |
|
|
|
|
4 |
"Kumba sa võtad peiukene?"
|
|
|
|
5 |
Kas rummukaela kerisselt
|
|
|
|
6 |
Vai kuldakaela lava alt."
|
|
| |
Peig kostis: |
|
| |
|
|
|
|
9 |
"Rummukaela kerisselt."
|
|
| |
Rõõgutaja vihastas väga ja saatis peigmehe ära ja ütles: "Täna ei saa midagit otsust. Tule hommen uuest valima." Tõisel päeval pani Rõõgutaja vaeselapsele kuldkeed kaela ja säädis ta lava alla seisma, aga oma tütre pani kerissele. Kui nüüd peigmiis tuli siis ta küsis: |
|
| |
|
|
|
|
12 |
"Kumba sa võtad peiuke,
|
|
|
|
13 |
Kas rummukaela kerisselt?
|
|
|
|
14 |
Vai kuldakaela lava alt?"
|
|
| |
Peigmehe terav silm tundis kohe oma mõrsja ära, sest nüüd alles paistis tema ilu välja ja ta ütles: |
|
| |
|
|
|
|
17 |
"Kuldakaela lava alt!"
|
|
| |
Rõõgutaja õli ka nüüd selle otsusega rahul ja lubati piagi pulmad ära pidada. Pulmapäev jõudis kätte. Siis pani Rõõgutaja oma tütre pulmariidesse, aga vaeselapse pani lauta kinni. Peigmiis läks Rõõgutaja tütrega kodu minema. Vaenelaps aga päesis laadast lahti ja jooksis peigmehe järele ja hüüdis: |
|
| |
|
|
|
|
20 |
"Pea peigu seisa peigu
|
|
|
|
21 |
Uuta omada järele
|
|
|
|
22 |
Rõõgutaja tütar sinu saanis.
|
|
| |
Peigmiis kuulis tema hüüdmist ja jäi seisma ootas teda järele ja võttis teda oma saani, aga Rõõgutaja tütre viskas ta silla alla ja sialt kohalt kasvis välja üks heinputk. Rõõgutaja läks aasta pärast oma väimiist vaatama ja ta õli kuulnud et perenaisel tütar juba on. Sellepärast kui sialt sillast üle läks kos all tema tütar õli ja heinputke nägi siis ta ütles: |
|
| |
|
|
|
|
25 |
"Kitkun lille, katkun lille
|
|
|
|
26 |
Tütu, tütarda mängitada!"
|
|
| |
Tütar aga kostis silla alt: |
|
| |
|
|
|
|
29 |
"Ära kitku, memmekene!
|
|
|
|
30 |
Ära katku, memmekene!
|
|
|
|
31 |
Tütre nabavarrekest!"
|
|
| |
Rõõgutaja kiskus tütre silla alt välja puhastas teda ja andis talle tangupudru süüa, mida kostiks kaasa võtnud ja siis läksid üheskoos oma mõteldud väimehe poole. Kui nemad sinna jõudsivad tuli neile lapsehoidja just ukse pial vasta. Rõõgutaja ütles lapsehoidjale: "Mine sisse ja käsi noorik välja tulla!" Lapsehoidja läks ja tuli varsi tagasi ja ütles: "Noorik kastab leiba ja sellepärast ta ei tule välja." Rõõgutaja aga ütles: "Las ta pistab käed põlle alla ja tuleb aga välja!" Lapsehoidja läks jälle sisse tagasi ja noorik pistis käed põlle alla ja tuli välja. Niipia kui noorik välja astus, viskas Rõõgutaja talle hundikarvu vasta silmi ja ta muutis hundiks ja jooksis metsa. Rõõgutaja tütar jäi nüüd perenaiseks. Kui nüüd peremiis õhtal kodu tuli küsis vale perenaine: "Kohe ma panen leevad?" Peremiis vastas: "Üks pane ahju. Tõine ahju otsele. Kolmas tuhka-auda." Sialt sai siis ka peremiis aru, et sii mitte tema õige noorik ei õlnud, ka lapsehoidja rääkis asjaluu ära: Laps nuttis väga haledast, sest et ta nisa ei saanud. Lapsehoidja läks metsa viire lapsega kõndima ja hakkas laalma: |
|
| |
|
|
|
|
34 |
"Nooriku sooriku
|
|
|
|
35 |
Tule lasta lakutama
|
|
|
|
36 |
Iirepoega imetama
|
|
|
|
37 |
Lasta liiast lüüdakse
|
|
|
|
38 |
Peksetakse pilbastega
|
|
|
|
39 |
Torgitakse tohtudega!"
|
|
| |
Selle piale tuli üks hunt metsast välja, viskas hundinaha ümbert ära ja muutis inimeseks ja pani hundinaha ühe suure kivi piale. Ta võttis lapsehoidja käest lapse imetas teda, andis ta lapsehoidja kätte, tõmbas hundinaha ümber ja muutis jälle hundiks. Lapsehoidja rääkis peremehele seda ära. Peremiis küttis kivi kuumaks ja tõisel päeval kui ta jälle oma naha sinna piale pani, kärsas sii kokku, nii et sii enam talle selga ei sündinud. Ta ehmatas ära ja tahtis ilma nahata metsa jooksta, aga teda võttis peremiis kinni kis sial ligidal põõsastikus vahtis. Nüüd läksid nad ühes kodu. Et Rõõgutaja tütrest lahti saada, selleparast kiitis sauna ukse alla suure katlatäie vett ja ütles perenaistele: "Kumb teist enne saana juure jõuab, sii jääb mulle perenaiseks." Peris perenaine kis tiadis, et saana ukse all kuumaveekatal ei lähnud mitte nii ruttu aga Rõõgutaja tütar jooksis nii kui ta veidi jõudis ja kukkus kuumaveekatlasse ja uppus ära. Nii ikke vaenelaps perenaiseks. |
|
|
| |
|