| |
Pulma pidamine Kambja kihelkonnas
|
|
| |
Kui noormees omale soovi järele pruuti on leidnud, ja teineteist armastavad, siis on järgmine kosimine ja pulmapidamine. |
|
| |
|
|
| |
Kosija ratsutap oma esä ja mõne sugulasega. Õlle- ehk viinalähkrid kaasas, mõrsja talule, õllekannid käen mis katekõrtse põhjaga, kellel herned ehk väiksed kivid vahel nii et kõrisep, kost ärä karanu vasikat õhvakest ehk kana järgi nõudas, mis juhatuse tiil sinnä ärä om karanu, muidugi vastutasse, siiä ei ole kedägi tullu, siss tahtvad kosilased järgi kaeda ja otsi, sest et jäle sedä näitävä, nüüd tuvvas mõni karjalats, vanaemäke, ehk mõrsja sõsar ette, ja tähentädäs et rohkemp ei olla, viimäte ei avita iks midägi, piäp mõrsja väl´lä tuuma, kos siss kosjaliigu ära juvvas, ja peiu esä järgmitse salmi ütleb. |
|
| |
|
|
|
|
6 |
"Tule oma otsimaie,
|
|
|
|
7 |
Kaasikeste katsumaie!"
|
|
| |
Nädali peräst tuvvas käeandjatsed, peigmiis rätid häste värvikat, juusselindid, preesid, rõngad, ja mõrsja puult sõrmedega koetu sukapaelad, sukad, kindad, vüü, midä laiemb sedä paremb, ja laulatuse hame. Kerku sõitva ütenkuun. Opetajale viias kinkitüs ligi, mõni kana, võid, ja mõrsjast koetu kindad, sukad vüüd. Kerkust väl´lä tullen sõitetas nooriku tallu, noorik sõidab oma kaaskonnaga iin siss tulep peigmehhe kaaskond. Tii pääl om tõkked ette tettü nii et läbi ei päse, kos kontvõõrad ehk lapulised uutva, kelledele tii vallale tegemise iist piäp liiku andma. Ka talu värjä oma kinni pantu, siss nakkab kauplemine, ja pakutas edimält kõiksugu kraami viimäks raha hinda, kui virgad peigmehhe kaasikud ehk raudkäppäd siss murdas mõnest tõisest kotast aid maha ja mindäs sisse, passi näidates mis viinaputel ei tohi tõise vasta panna. Noorik ei tohi enne rii ehk vankri päält maha tulla kui kõik sääl omava, siss pidi päält ruttu maha kargama, muidu tõstse peigmehhe esä, mis häpis noorikul om, ka arvatas temäst siss kui laiska perenaist, tõstmise iist pidi tõstja ka kingituse sama. Peigmehhe manu sõiten, läbi rehhe minnen pidi usse iin kask olema, end siss saab noorikul pehme südä, ka ütse tuld es tohi nättä muidu saavad latse kiusliku ja kurja südämega, vasta võtten laulseva raudkäpäd |
|
| |
|
|
|
|
10 |
"Tuvvas kui turvast talule
|
|
|
|
11 |
Ja pandas kui pada tulele!"
|
|
| |
Nooriku kaasikat laulsivad vastu. |
|
| |
|
|
|
|
14 |
"Olles tiidnu kotust tullen,
|
|
|
|
15 |
Et ole atta haukemanne.
|
|
|
|
16 |
Kirive litse kriuhkemanne,
|
|
|
|
17 |
Siss oles võtnu manu mate jahu
|
|
|
|
18 |
Karmani kamajahu
|
|
|
|
19 |
Ja puhu pudrujahu
|
|
|
|
20 |
Siss oles tennü atule lakked
|
|
|
|
21 |
Litsele leeväkõrvulist!"
|
|
| |
Süümä viien kateti rätiga nooriku pää kinni, nooriku kõrva säeti süümä kats kaasikut ja peigmehele kats raudkäppä, söömälavvan ei söönu noorik sukugi, nii et tedä esierälitse kambrehhe viidi kos raudkäpä söötsend. Sõir pidi edimäne süük olema, mis koorest ja kohupiimast valmistud ja kuivatud juustud olid, akna takan laulseva nooriku kaasiket. |
|
| |
|
|
|
|
24 |
"Söö sõira ja saa tävves,
|
|
|
|
25 |
Ja kääna kässu asemelle!"
|
|
| |
Muud lõbustused olid pidul järgmiset. 1) Verelaskmine puust väitsega lõigati haavu, ja vereks olle kuremarja liim, ja vihuti vasta tahtmist, kedä aga raudkäpä kätte saiva, niikaua kuni pidi masma, kõik massud saiva nuurpaar, pääasi olle käppämine, üüse võeti kõiki asju mis aga pidulistelt saada olle salaviisil ära, õlede pääl maates lõikati pükstenöpsid iist ärä, kedä hommuku pidiva väl´lä ostma. Tõisel pidupäeval tõivad kirstupoisid ehk vakarahvas nooriku laekast talule, kedä raudkäpäd pidivä enämpakmise tiil ärä ostma, sissetulek saivad nuurpaar. Lõpuks lauleti veel järgmine laul. |
|
| |
|
|
| |
Peigmees: |
|
| |
|
|
|
|
30 |
"Oi poisiken' kui oled noor
|
|
|
|
31 |
Siss hoia et üts illus hoor
|
|
|
|
32 |
Ei viä sinu kurja tiid
|
|
|
|
33 |
Ei hulluta su tarka miilt.
|
|
|
|
34 |
Ja kui ta naeses saanu om
|
|
|
|
35 |
Siss on ta sul kui tuvike,
|
|
|
|
36 |
Ja om sul padjas sängi pääl
|
|
|
|
37 |
Et temä pääl hää maata!"
|
|
| |
pag. 846
|
|
| |
Vastus nooriku poolt. |
|
| |
|
|
|
|
41 |
Mis sa mo raibe armastid,
|
|
|
|
42 |
Ja abikaasas valisit,
|
|
|
|
43 |
Sa ütlid sul om rahakott
|
|
|
|
44 |
Ja nisuvili vaka seen,
|
|
|
|
45 |
Ent nüüd om paljas ihu heng!
|
|
|
|
46 |
Siiski
|
|
|
|
47 |
Om minu peigmiis lämmi kask
|
|
|
|
48 |
Nii ütleb sedä kümnes käsk!
|
|
|
| |
|