| |
Peigmees ja surm
|
|
|
|
2 |
Mees kes naese olli võtnu,
|
|
|
|
3 |
Rõõmsast laulatusest tõtnu,
|
|
|
|
4 |
Kodu oma pruudiga
|
|
|
|
5 |
Istva lavva manu nemä,
|
|
|
|
6 |
Peigmees, pruut ja pruudi emä
|
|
|
|
7 |
Ja kõik pulmarahvas ka
|
|
|
|
8 |
Rõõmsalt pidu pidama
|
|
|
|
9 |
Kallid söögid ette kanti
|
|
|
|
10 |
Kõige paremat sääl anti
|
|
|
|
11 |
Poole ööni tantsiti
|
|
|
|
12 |
Viimati kui aig jo tulli,
|
|
|
|
13 |
Et jo peiul minnä olli
|
|
|
|
14 |
Pruudi õlma magama
|
|
|
|
15 |
Eesmäst armu tabama
|
|
|
|
16 |
Pilgutadas käega tälle
|
|
|
|
17 |
Peigmees üits teid palleb väl´lä
|
|
| |
pag. 179
|
|
|
|
19 |
Tulge tema oodab teid
|
|
|
|
20 |
Saatke teda üitskõrd siit
|
|
|
|
21 |
Mees lääb väl´lä pruudi kambrest,
|
|
|
|
22 |
Ehmatab jo ära kangest
|
|
|
|
23 |
Kõrvalise tare sehen
|
|
|
|
24 |
Astub surm tall' vihan manu
|
|
|
|
25 |
Aarab temal käest kinni
|
|
|
|
26 |
Ütleb: tule, ära viivi!
|
|
|
|
27 |
Minuga nüüd üle pilvi.
|
|
|
|
28 |
Peigmees koste: kuis nii kärmest
|
|
|
|
29 |
Isand surm sii om jo irmus
|
|
|
|
30 |
Et mul jalapäält nüid om
|
|
|
|
31 |
Teiega siit ära minnä
|
|
|
|
32 |
Õkva varjuriiki sinna
|
|
|
|
33 |
Päälegi mu pulmaööse
|
|
|
|
34 |
Jätäd leseks minu naese
|
|
|
|
35 |
Eks teil igal ajal ole
|
|
|
|
36 |
Minu koristada voli.
|
|
|
|
37 |
Palle jätke minu veel!
|
|
|
|
38 |
Täämba anti mulle temä
|
|
|
|
39 |
Uske, oh sii loom om kenä
|
|
|
|
40 |
Näost päeval tedi nägi
|
|
|
|
41 |
Tundmada kõik armuvägi
|
|
| |
pag. 180
|
|
|
|
43 |
Nüüd ta minu sängin oodab,
|
|
|
|
44 |
Kallist armusuud mult loodab;
|
|
|
|
45 |
Teke mes te tahate
|
|
|
|
46 |
Surm, nüid mina küll ei lähä
|
|
|
|
47 |
Nõnda jääb ta tütrik maha
|
|
|
|
48 |
Las mu selle öö ta õlma
|
|
|
|
49 |
Peräst vii mu tõisi ilma.
|
|
|
|
50 |
Surm, ehk küll ei pea nalja
|
|
|
|
51 |
Kuulis siski peiu palve
|
|
|
|
52 |
Jättis tema elama.
|
|
|
|
53 |
Ütel: mine rõõmu õlma,
|
|
|
|
54 |
Siski kui ma tõistkõrd tule
|
|
|
|
55 |
Ole sa siis valmis mulle
|
|
|
|
56 |
Rahun üten tulema.
|
|
|
|
57 |
Rõõmuga sis taha sinna
|
|
|
|
58 |
Koste peigmees, ilmast minna. -
|
|
|
|
59 |
Isand surm, ma palle veel
|
|
|
|
60 |
Kui sa võid sis luba mulle
|
|
|
|
61 |
Et sa äkitselt ei tule
|
|
|
|
62 |
Et ma võissi enne seda
|
|
|
|
63 |
Omil viimsil säädust teta.
|
|
|
|
64 |
Surm ka lubas talle seda
|
|
|
|
65 |
Ütel: seda võid sa teta
|
|
|
|
66 |
Siski pane tähele
|
|
|
|
67 |
Kolme tähe läbi ette
|
|
|
|
68 |
Taha ma so manitseda
|
|
|
|
69 |
Enda sa sis valmis piä
|
|
|
|
70 |
Sest et sis ma tule pia.
|
|
| |
pag. 181
|
|
|
|
72 |
Surm sis kadus tema silmist
|
|
|
|
73 |
Peigmees vadis sängi tulist
|
|
|
|
74 |
Pruudi õlma magama.
|
|
|
|
75 |
Magasiva rahuligult
|
|
|
|
76 |
Elasiva õnneligult
|
|
|
|
77 |
Kavva aiga armun äste
|
|
|
|
78 |
Näieva ka lastelatsi
|
|
|
|
79 |
Naene kooli enne teda
|
|
|
|
80 |
Mees ei tuleta veel seda
|
|
|
|
81 |
Sii man miilde enele
|
|
|
|
82 |
Et ka surm saas teda nõudma
|
|
|
|
83 |
Nink tall' eluõtak jõudma
|
|
|
|
84 |
Üheksakümmend aastat sai ta vanas
|
|
|
|
85 |
Olli siski väegä kärmäs
|
|
|
|
86 |
Omast allist vanadusest
|
|
|
|
87 |
Sii man vaba rumalusest
|
|
|
|
88 |
Olli veidi muret täl
|
|
|
|
89 |
Arvas vanake viil ikes
|
|
|
|
90 |
Ega surm mull' tule äkist
|
|
|
|
91 |
Ent üits ommuku jo vara
|
|
|
|
92 |
Alvati ta poolest ärä
|
|
|
|
93 |
Nõnda jäie tema ikes
|
|
|
|
94 |
Es saa esi enämb paegast
|
|
|
|
95 |
Muidu kui es tõsteta
|
|
|
|
96 |
Pääle seda jäi ta pimmes
|
|
|
|
97 |
Arvas miis sii om mul õnnes
|
|
|
|
98 |
Et mu latse viil kõik elun
|
|
|
|
99 |
Mes mul viga nende vilun
|
|
|
|
100 |
Nõnda lugesiva ette
|
|
|
|
101 |
Kõrdamööda prisket juttu
|
|
| |
pag. 182
|
|
|
|
103 |
Ajaviites raamatust.
|
|
|
|
104 |
Peräst jäi ta kõrvutumas
|
|
|
|
105 |
Sii sai tälle raskes koormas
|
|
|
|
106 |
Siski jättes muret jälle
|
|
|
|
107 |
Lootis iki kavva ella.
|
|
|
|
108 |
Viimselt aste surm ta ette
|
|
|
|
109 |
Õikas vanakene läki,
|
|
|
|
110 |
Otsan om su eluaig.
|
|
|
|
111 |
Ei ma enamb nüid siin viidä
|
|
|
|
112 |
Nii kui lilli ma su niidä
|
|
|
|
113 |
Muidu jääd sa unustuses
|
|
|
|
114 |
Ilma pääle igäveses.
|
|
|
|
115 |
Kuis nii, isänd Liiva Peeter?
|
|
|
|
116 |
Kos niid kolme tähe jäänu
|
|
|
|
117 |
Neid ei ole ma veel nännu
|
|
|
|
118 |
Saada ette mul neid tähti
|
|
|
|
119 |
Siis saab minul seeni mahti
|
|
|
|
120 |
Ennäst sinu vasta ehti
|
|
|
|
121 |
Surm sis koste vihan tälle
|
|
|
|
122 |
Kas sa kasid ilmast väl´lä
|
|
|
|
123 |
Määrätsid tähti tahad veel
|
|
|
|
124 |
Alvatus sa eesmält saied
|
|
|
|
125 |
Pääle selle pimmes jäied
|
|
|
|
126 |
Nüüd sa kõrvust ka ei kuule
|
|
|
|
127 |
Astu aga perrä mulle
|
|
|
|
128 |
Surm aard teda käest kinni
|
|
|
|
129 |
Vanamees jo sirut seeri
|
|
|
|
130 |
Satte maha tooli päält
|
|
|
|
131 |
Sääl ei mõju vastapanek
|
|
|
|
132 |
Surmal om üits tõtlik amet
|
|
|
|
133 |
Ta ei pea iial nal´la
|
|
|
|
134 |
Kõiki viib siit ilmas väl´lä
|
|
|
| |
|