h23005770001
TartumaaNõo
Amberg, Johan
1889

Metadata

COL: Johan Amberg
ID: H II 30, 577/8 (1)
LOC: Nõo khk., Ropka v.
ZANR: muistend/regilaul
TMP: 1889

Jutustav mälestus

(Rahvausk ja jutulikud tähendused Pähni mäest ja selle matuseaiast).
Kes Tartust Riia tiid 10-11 versta edasi om sõitnu, sii om kah Pähni mäge nännu sest Riia tii lähab õkva üle nimetadud mäe. Ja selle mäe kohta om siinpuul rahvasuun pal´lu vana usku ja jutuliku tähenduisi. Mis sellest tuleb, et sääl vanast aasta kümnede iist, (võib olla ka sadade) kabel ehk matusseaid om ollu. Rahvajutu perra olevad sääl vanast kerik kah ollu. Aga kerikuaset ega müire sääl ei ole. Aga kive olna säält küll arvamade pal´lu, vanast väl´lä kangutedud. Rahvasuu kõnelab kah et sääl vanast pal´lu võllituid keldrid olna ollu, mes kah kivid tunnistava. Keriku kadumisest om kah rahva sian jutt, et ta vastseaasta ommuku kõige rahvaga maa alla olna lännu, ja selleperast et sinna säidse velle ütekõrraga kerikude tullu. Sellest kuultu vanast kah, üle mõne aja, vastseaasta ommiku maa-alust laulmist. Selle tõenduses om rahvasuun pal´lu tähenduisi, kellega tõendada et sii õige om.
Nii kõnela rahvasuu selle tõenduses. Vanast elanu üts vana inime Pähni mäe lähikesen ja sii tõendanu oma suuga, et tema olna vastseaasta ommuku väl´lä minnen maa-alust laulmist kuulu. Aga miilte ei olna tõisel rohkem jäänu, kui ainult paar rida, mes nii käiva
    8  Napi naledid, käpi käbedid,
    9  Nigu vana esi tiiab.
Aasta nel´lakümne iist ollu sääl viil paks lepavõsu. Ka avva asemid ollu viil väiga veidi tuta. Ja võsustigun kasunu vabarna, ja maasikemarju. Ütskord lännuva sinna latskese marjule. Sääl tullu äki neide manu üts nuur naene, ja pikk torutanu pään. Ei kõnelnu tõine küll mitte üts sõna latskestega. Üts lats putnu tõise särki et kaeda kas om peenike rõivas. Jäänu selle pääle esi aiges, ja ei saanugi enne terves, kui tuudu säält liiva kos kotal naene saisnu. Pantu seda liiva joogi ja mõskmise vii sisse, antu seda juvva, ja mõstu selle viiga.