h23200750065
VõrumaaHargla
Pähn, Jaan
1888

Metadata

COL: Jaan Pähn
ID: H II 32, 75/7 (65)
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Hargla khk., Mõniste v.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1888

Pulmalaulud.
Mõrsja sõsara:
    3  Küll mi tiiä küll mi mõista
    4  Mis om viga tii vellel
    5  Moodu tii ime kanasõl, -
    6  Tii veli om iks laisk latsõst saani
    7  Loid loomupõlvest1
õ [põlvõst]
saani,
    8  Enne läts iks nurme kündämä
    9  Kündämä ja külvämä, -
    10  Kui tul´l iks veidü vehmahoogu,
    11  Kasinadõ kallahoogu,
    12  Sis võt´t sälgä vehmasärgi
    13  Kaala vehma-kasuga,
    14  Kiird iks hennäst keresselle
    15  Vedi ahu virussõlle,
    16  Pagõhõs parsile
    17  Taganõs tala takka,
    18  Sääl ta t.... tirgutas
    19  T...-varsi vaagutas,
    20  Jät´t iks mustu2
d [musdu]
mulla pääle
    21  Hiirukõsõ hitskmõ pääle,
    22  Seeni tul´l susi soomikust
    23  Lag´akäpp laanikust,
    24  Murd iks mustu mulla pääle
    25  Hiirukõsõ hitskmõ pääle -
    26  Tuu om moodu tii vellel. -
pag. 76
Kaas´kadele näidatakse koht, kuhu naad oma tarvituste pärast võivad väljas käia.
härra M.E. kirjotab sõna-sõnald omas minole saadetud pulma juhtkavas selle kohta nõnda:
"Selle vahe seen, enne lõune söömist (mujald saadud teaduste järele tehakse see temp kohe pärast söömaja söömist. Pähn.) viidi kaas´ka kusele, kapsta-aia maa pääle; (see viija olli mõni pruudi sugulastest vana naisterahvas, (kabõhene) kabõhõtses sai üleüldse naisterahvast kutsutus, kes enamb latsepõlven es ole) Sellel olli pangiga vesi ligi, seda panni ta maha saisma ja kutse kaas´kid kusele:
    32  "Kon kaas´ka kusese
    33  Sääl kapsta kasuse
Vaata N 123.
"Kaas´ka pidiva üle pangi minema ja pangi sõrmuse viskama, igaüts niipalju kui neid (kaas´kaid) olli, kas 3, või 5 või 7, või 9 - nii olli kaas´kide arv, paarin es tohe kaas´ka pruudi poole minna, niisama kiik üleüldne saajarahvas, ka es tohe hobesidki nii olla, et paari saiva,- (see olli ebausu pelg, et sis saap paarirahval katsiko latse, mes vaesel rahval rasse üles pidada) - Selle man andis pruut igale kaas´kale üte raiga, ja nee pangi visatu sõrmuse saiva pruudile, - sest pruut tarvitas palju sõrmuseid.
1) Kui saajarahvas kodu lätsi, panti igaüte piimänappi üts sõrmus, ohvriandes, et piimale perast midagi kahju ei saas." -
pag. 77
2) "Kui saajarahval olli üle jõe sõita, sis visas pruut silla ala jõkke üte sõrmuse, peigmehe poole sõiten, ohvris jõele, et sis tema sugu ei saa jõkke uppuma. -
3) Sai peio pool tarre (rehetarre) kurro (ahotagune ruum. J. P.) ohvris, et tuli latsile kahju es tees. -
4) sai kaivo üts sõrmus visatus, et kaiv ka latsi vasta es peas võtma" -

1 õ [põlvõst]
2 d [musdu]

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

Contains poems