| |
Sõatarõ' ja taevaskua'
|
|
| |
Palo vallah Süvähavva külä kottal Võhandu veereh om inämbiste kogoni kokko sadanu sõatarõ saina'. |
|
| |
|
|
| |
Edimält viil ku' sõa ratta' rahuh ellivä', ehitivä Võhandu pervi pereka külä' ja perekonna'. Koh nüüd korgõ' taivaskua' ja sügävä' sõatarõ' saisva', kasvi' sis sille' puu' ja puhmu', kelle ala pühä Võhule ohvrid tuudi. Koh nüüd Tambla ja Vagola järve' vattusõ', kasvi tuul aol kanarik ja kastõhain. Ruusalinda, kadonu' Võhu kasutütär maanu' tuul aol vao pääl väsümüst. |
|
| |
|
|
| |
Sääl tulnu' perituult ilmadu pimme' pilve'. Kaarna jäl' kaenu' kastõhainast ni' tänitänü: Kasutütär, kasutütär vago om valgõ! Kasu tütär kaenu' pimme' pilve' inne olnu valgõ vao kottal - jäänü' jälki' magama. Kaarna kaenu', tahtnu' küll viil tänita' a' nännü' et vii-vaam´u jo vihah vihõlnu' ni' hõõg´anu' tagomatsõ pilvele: "Tambla tambla tagane Vagola vaos pääle! |
|
| |
|
|
| |
Tuust saani jäänüki' Tambla ni Vagola järvis pühä Võhandu vangih hoitjis. Ruusalinda tõsnu' kül' viil Vagolah vii pääle kullah hilkavide hiustõga; a' vaonu' jäl' valusalt vii-vaam´õ käte vahelõ. |
|
| |
|
|
| |
Alati tuulsamal aol tulõ kasutütär ööse kuuvalgõh Vagolast kaema kas Võhandu viil vangih om. Paari kõrra jo meelütännü' mehe' tõsõ pettüse viisi vii alt vällä, et Võhandu om vangipõlvõst vallalõ. |
|
| |
|
|
| |
Kasutütär tõsnu' üles, kaenu' et kõik viil om vihatsõh vangipõlvõh, ni vaonu laultõh Vagolahõ tagasi: - |
|
| |
|
|
|
|
14 |
Ei minno petä' perepoiga
|
|
|
|
15 |
Ei minno petä' peretütär
|
|
|
|
16 |
Petä-ei' vällä perve pääle
|
|
|
|
17 |
Vii-ei' vällä vanijalta
|
|
|
|
18 |
Ilmah mul ei ole immä
|
|
|
|
19 |
Elo siih mul umma essä!
|
|
|
|
20 |
Sõvva sõda veere verda
|
|
|
|
21 |
Sõvvas sõda siiä saardõ
|
|
|
|
22 |
Veeres verda siiä vette
|
|
|
|
23 |
Veeres et vesi lääs vereväs
|
|
|
|
24 |
Võhandu all saas võidijas
|
|
|
|
25 |
Sis'ap mul muutus musta põlvõ
|
|
|
|
26 |
Otsa saas sis or´apõlve
|
|
|
|
27 |
Sis'ap ma otsis oro' läbi
|
|
|
|
28 |
Sis'ap kaes ma kaivo' läbi
|
|
|
|
29 |
Kas om vara viila var´oh
|
|
|
|
30 |
Uhke kirstu unõhtusõh
|
|
| |
Tuust aost ei tulõ inämb Ruusalinda Vagola alta päävävalgõhe. |
|
| |
|
|
| |
Timä elänü' paetsõ kooba seeh Rääsnä külä kottal, koh nüüdegi raudpeele' ja osa varandust var´oh olõvad. |
|
| |
|
|
| |
Pääle tuu ku Vagola ja Tambla olli' tulnu' olle kah kuninga tütär Rannapura põh´a nõia Peipia sälgä likõ liniku laotanü nii et pühä Võhandu hoobis katsi vaelide vangipõlvõ saie. Järvi võõras vesi segäs hindä pühä Võhanduga ja kak´k kallastõ külest ilosa' puu' ja puhmu', mäe' ja luha' maaha. Ruusalinda nimme om väikene Ruusa mõisa inne viil Võhandu veereh meeleh hoitnu'. |
|
| |
|
|
| |
Viira mõisa man om viil süld viis-kuus kumõra' sõatarõ saina' korgõh; lagi om inne sisse sadanu'. Sääl elänü "suurõ sõa" aigu kuus perekonda kuuh kolm aastaiga. |
|
| |
|
|
| |
Tõnõ sõatarõ om Süvähavva küläst mõni vago mäele poolõ. Mõlõmbide sõatarri läbi juusk läte, kost siseh eläjä' sis vett saiva'. |
|
| |
|
|
| |
Nood´e sõatarri kottal omma' kolmõ' kääpä'. Üte' üteldäs Rootsi, tõsõ Venne, kolmada' Eestläsil ollõv. Ütest kääpäst kääväd iks pööripäävä üüsede halli särgiga ilma päätä' inemine vällä. Mõni verst kääpist kavvõmbah om Sillaotsa palo. Keset pallo om nüüd viil üts perätü jämme pedäjäkand, kiä aasta kolmõkümne iist olõvat viil kasunu'. Kannu mant olõvat iks õdagide õigõ' sakõst oigamist kuult. |
|
| |
|
|
| |
Halli mäntliga miis minevad sis õkva tuu kannu mano; ikvat alati ütel aol hummokutsõ aoni' sääl. Küsüvät sis umma pääd perrä ja mineväd jälki, ku kiäki ei vasta, kääpähe tagasi. |
|
| |
|
|
|
| |
|