H II 33, 1001/7 (32)

h23310010032
välismaa; Harjumaa — Jüri
Pihlakas, Johan
1888

Types

Kalendrilaulud
└ Sanditamislaulud
 └ Mardilaul

Metadata

COL: J. Pihlakas
ID: H II 33, 1001/7 (32)
LLIIK_YHT: Kalendrilaulud (Sanditamislaulud)
LOC: Suhhumi < Jüri khk., Rae & Kautjala v.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1888
TYP_MRKS: [Trükitud: ERlA nr 786, 349. MARDISANDI LAUL]
TYP_YHT: Mardilaul

Mardisandi laul (Kohase seletusega)
Keegi, enamiste noor mees, võtab oma peale mardisantisid kokku korjata. Korjamise koht on kõrts. Korjaja, keda mardi-isaks hüitakse, ostab toobi viina ja kutsub lapsi jooma. Igaüks kes viina maitseb, piab tingimata mardisandiks heitma ehk - toobi viina tervelt ära maksma. Nõndasamuti kaubeldakse ka mardi vana isa ja ema valmis, nimelt üks peremees oma naesega, kes mardisandid kortelisse võtab. On liigud joodud ja santide seltskond kääs, lõpeb noore isa ammet otsa ja vana isa (santide korteli andja) üksinda peremies. Sinna piab siis iga sant, kõige hiljemaks 3 päeva enne marti osa linnakseid kokku tooma, millest õlut tehakse, aga söögi piab kõige kolme päeva sees, vana isa andma, saab aga selle eest mardi laupäeva õhtul korjatud rahast poole ja muu kraami kõik omale. Teatud ajal, kui õlut valmis koguvad tingitud sandid kokku ja martide pidu algab. Seal süiakse ja juuakse, tansitakse, tehakse kõiksugu nalja. Õllekann käib ühtelugu ümber ja ka enam ehk vähem viina pudel, kuida seltskond selle armastaja on.
Jõuab mardilaupäevõhtu, panevad sandid endid moonutatud riietesse; - kõiksugu ammetnikkude, või soldati ehk kindrali mundresse, kuidas aga kellegil juhtub; meeste- ja naesterahvas vastamisi vahetud riietesse, ehk ka päris sandi narudesse - vana isa seob suure kompsu küiruks selga, paneb rinnuni ulatava pika valge habeme ette, (linopio ehk mis juhtub) vana ema moonutab ennast ka nõnda vanaks kui võimalik, mõlemil põhjatu suured kotid kaelas, teistel vähemad, (kui sandi riides on) ehk hoopis ilma ja lähevad siis "osa aama" või "jägu saama". Vanal emal on kedrevars lõnga eidega käes. Esiteks lauletakse ukse taga:
     6  Pereeit sa eidekene
     7  Peretoat sa toadikene,
     8  Perepoega paunapüksi,
     9  Peretütar kuldakinga!
     10  Tõuse nüid omast voodiesta,
     11  Ärka äista patjadesta
     12  Puhu sie tuli tubaje,
     13  Lõõtsu lõke lõuka'asse,
     14  Puhu nüid tulda kuke suusta,
     15  Kõeruta kana ninasta,
     16  Augi ammaste vahelta
     17  Piasukse pia ajosta.
     18  Võta lõmmu lõuka otsast1
(pialta)
;
     19  Kui põle lõmmu lõuka otsas2
(pialla)
,
     20  Võta algu ahju otselt;
     21  Kui põle algu ahju otsel,
pag. 1003
     23  Võta pinda parre kül´lest;
     24  Kui põle pinda parre kül´les,
     25  Võta tohtu toa laelta;
     26  Kui põle tohtu laella,
     27  Võta kahlu katukselta;
     28  Kui põle kahlu katuksella,
     29  Võta rooga riasta'asta;
     30  Kui põle roogu riasta'assa,
     31  Siis too põllult pikki kõrssa;
     32  Kui põle põllul pikki kõrssa,
     33  Rooma põllult rukkikõrssa;
     34  Kui põle põllul rukkikõirssa,
     35  Nopi põllult nisukõrssa;
     36  Kui pole põllul nisukõrssa,
     37  Katku põllult kaerakõrssa;
     38  Kui põle põllul kaerakõrssa,
     39  Otsi põllult ohrakõrssa;
     40  Kui põle põllul ohrakõrssa,
     41  Siis too soosta sammelaida;
     42  Kui põle soossa sammelaida,
     43  Siis too mädajärvest mättaid;
     44  Kui põle mädajärves mättaid,
     45  Siis too kalajärvest kaikaid;
     46  Kui põle kalajärves kaikaid,
     47  Siis süita sõrmed põlema,
     48  Tuli piab toas olema.
Kui tuli ülesse võetakse astuvad mardid kotta (esikusse) ja laulavad jälle:
pag. 1004
     52  Pereeit sa eidekene,
     53  Peretoat sa toadikene,
     54  Perepoega paunapüksi,
     55  Peretütar kuldakinga!
     56  Ava ust ja tõsta telge,
     57  Kui ei ava uksekesta,
     58  Ega tõsta teljekesta,
     59  Põenust mart põrutab ukse,
     60  Sagaraist mart saadab ukse,
     61  Mart on ise ukseseppa,
     62  Mardi pojad pulgasseppad,
     63  Mardi naene naelasseppa.
     64  Mart tieb ukse uuest laudest,
     65  Kukepuised pulgukesed,
     66  Viherpuised põõnakesed,
     67  Soaresta sagarad piale.
Uks tehakse lahti, mardid viskavad odraivasi üle ukse tuppa ja laulavad:
     70  Pereeit sa eidekene,
     71  Peretoat sa toadikene,
     72  Perepoega paunapüksi,
     73  Peretütar kuldakinga!
     74  Õnne teil toome tubaje:
     75  Ahju ette eideõnne,
     76  Ahju taha toadiõnne,
     77  Nelja nurka neiuõnne,
     78  Õue piale oosteõnne,
     79  Sõnnikulle sõnniõnne,
     80  Pinu piale pulliõnne,
pag. 1005
     82  Väravasse värsiõnne,
     83  Mulgu3
Ajaauk, mis puudega kinni pandud, mitte nii kui Tartu keeles.
 alla mullikaõnne,
     84  Katuksele kanadeõnne,
     85  Murde alla munadeõnne,
     86  Tua taha tubakaõnne.
Mardid astuvad tuppa:
     88  Pereeit sa eidekene,
     89  Peretoat sa toadikene,
     90  Perepoega paunapüksi,
     91  Peretütar kuldakinga!
     92  Kepsi oma kelderisse,
     93  Kapsi oma kamberisse,
     94  Üle õue aitadesse.
     95  Otsi mardile osada,
     96  Leika mardile lihada,
     97  Kiana mardil kantsakuida,
     98  Viana mardil vantsakuida,
     99  Kanna mardil kannikaida.
Tuuakse siis söögikraami (toorest) mis aga ette juhtub, niisamati ka küindlaid ja muid annetavaid asju ja raha, mis mardi-isa kõik oma suurde kotti paneb, siis lauletakse jälle:
     102  Kas teie kanada munevad?
     103  Kas teie lapseda loevad?
     104  Kas ei karda eide irmu?
     105  Kas ei karda toadi irmu?
     106  Kui ei karda eide irmu,
     107  Kui ei karda toadi irmu,
     108  Siis katsku mardi magust vitsa.
pag. 1006
Nüid tehakse lastega mitmed tembud, lastakse neid lugeda, kiidetakse ehk laidetakse neid väärtust mööda. Siis astub mardiema istme peale püsti, akkab kedervarrega lõnga kedrema ja laulab:
     112  Küll ma kehran, küll ma püian,
     113  Küll ma kehran kõige pääva,
     114  Koidu ajal koelõnga,
     115  Lõune ajal lõimelõnga,
     116  Õhta jo kiarin kiarispuile,
     117  Kapsu pialta kangaspuile,
     118  Südaöösse süstik käässa,
     119  Lõng soab kangaksa korraga.
     120  Pailu lapsi laiad silmad,
     121  Unt soab kuube, karu kasuka,
     122  Ise ma poolest palja'assa,
     123  Ihu iilab tükatie.
Nüid antakse mardi-emale linu ehk tükk kangaks, mis esite isale meelega andmata jäi, mõnes kohas ka kauba peale veel liiku, siis tantsitakse ja tehakse veel mitu nalja, kuda martidel aega on ja pererahvas seda lubavad. Ära minnes lauletakse lõpuks:
     126  Aitüma pereeidekene!
     127  Aitüma peretoadikene!
     128  Perepoega paunapüksi!
     129  Peretütar kuldakinga!
     130  Mardi osa oidemasta,
     131  Mardi jägu jättamasta.
     132  Obu teil irn'gu ohjadessa,
     133  Täkk teil tantsku tallissa,
pag.1007
     135  Siad teil siuakad sigigu,
     136  Lehmad matsakad madalad,
     137  Ärjad turjakad tugevad.
     138  Mart tänab tänase pääva,
     139  Ompse ommiku järele.
1 (pialta)
2 (pialla)
3 Ajaauk, mis puudega kinni pandud, mitte nii kui Tartu keeles.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

H IV 2, 63/7 (15) 23 %
EÜS IV 1951/55 (13) 21 %
ERA II 39, 375/8 (2) 15 %
E 76443/5 (8) 15 %
ERA II 39, 353/63 (3) 14 %
H I 1, 545/6 (8) 13 %
E 68986/90 (1) 13 %
ERA II 56, 363/5 (28) 13 %
E 68929/31 13 %
E 68980/4 (3) 13 %
E 69737/40 12 %
H II 17, 548/52 (31) 12 %
H II 26, 273/5 (36) 12 %
H II 2, 483/4 (634) 12 %
E 69728/31 11 %
H II 2, 338/40 (466) 11 %
E 69828/34 11 %
E 69377/9 (1) 11 %
ERA II 3, 725/6 (82) 11 %
E 69579/81 11 %
E 69201/5 (1) 11 %
E 69679/83 10 %
E 69381/6 10 %
E 69768/70 (1) 10 %
E 68998/9002 10 %
E 68908/14 10 %
ERA II 3, 510/2 (9) 10 %
H, Ostrov 265/7 (19) 10 %
E 69276/9 10 %
E 69026/32 (2) 10 %
E 53208/9 (1) 10 %

Contains poems

ERA II 39, 292/3 (5)   74 %
ERA II 39, 342 (7)   54 %
ERA II 56, 273 (4)   50 %
H III 30, 536/7 (8)   50 %