h23500130000
Tartumaa — Tartu
Ilves, Jakob;
Keerig, Johann (Johan)
1892
| Auustatud Doktori härrale | ||||
| saadame suvevaheajal korjatud vanavara ära. Ta on pärit Jaani ja Pöide kihelkonnast Saaremaalt. Oleksime hää meelega ka Valjala kihelkonna läbi korjanud, aga heinaaeg tuli kätte, kõik, kes vähagi ennast liigutada jõudsivad, läksivad ära heinamaale, nii et korjamisel enam suurt edu ei oleks olnud. Meie kogus on ühes teisenditega 486 nummert laula, millest N 1-92 ja N 486 Jaani kihelkonnast pärit on, teised kõik Pöidest - 28 mõistatust - millest 2 esimest Jaanist, teised Pöidest pärit on - ning 22 punkti vana usku ja vanu kombid, kõik Jaanist pärit. | ||||
| Korjamine kestis 1st kuni 25da juunini. Viis esimest päeva olime Jaanis, pärast Pöides. Ilmad olivad sel ajal vihmased ning takistasivad korjamist selle poolest, et laulikud, kui kord kuiv ilmake oli, kodus seista ega laulda ei läbenud. Inimesi, kes meile korjamises juhatust ehk abi oleksivad võinud anda, leidsime meie väga väha. Pääle paari inimese ei teadnud säälpool keegi, et nüüd vanavara tervel Eestimaal kogutakse. Õpetaja Nolcken oli aga mõne aasta eest vana rahvalaulusi üles kirjutanud, see oli igal pool tuttav, ning sellepärast usuti ka meie juttu kergemini. Üleüldse peab Saaremaa rahvast ütlema, et ta võõraste vastu mitte uskmata ei ole. Pääle selle on naised kaunis julged. Nemad iseäranis olivad ruttu valmis meie palvet täitma. Mehed olivad tagasihoidlikumad. Nendest ei saanud palju ilma viinata asja. Nende laulud olivad enamiste uued. | ||||
| Külad oleme meie enamiste mitmel korral läbi käinud. Ainult Pöide kihelkonna lõuna-hommikupoolsesse nurka (Ulila, Talila, Keskvere, Leisi, Kakuna, Muraja, Kübarsaare) ning Ardla (Ar´r´dla) külla ei ole me mitte saanud, sest et säält härra J. Trull juba ära olla korjanud. - Nii ütlesivad Trulli omaksed ja sõbrad. - Jaani kihelkonnas jäi Imavere küla läbi käimata ja Tagavere külast ei olnud sel korral võimalik palju saada. Tagavere küla luteruse koolmeister W. Tuubel kohustas ennast neist küladest korjata. Taalikust lubas mõisa aidamees Tilling saata, kui midagi veel saada on. Tornimäe (НЕЙЕНГОФъ) kreekakatoligi kiriku kooliõpetaja A. Aders lubas oma ümberkaudselt hoolega koguda. Ta olla nüüd juba mõndagi saanud. Ruhve külast tahtis Laimjala kohtu kirjutaja Sepp lisa saata. Viltina külas ei olnud laulikut kodus (Ruti Anna Rutt) ning Randvere külas ei võinud Tõnise Mihkel hädise tervise pärast laulusi ütelda. Tumala vallas ei olnud Kohtutoa Tiiul aega rohkem laulda. Nagu hiljem kuulsime, oskavat veel laulusid Kahuti külas Tohvri Kadri, vana naine, ja Opi kõrtsi lähedal Vahtraaugu Liisu. Mustla külas Kingli vallas elab kaugel tuttav laulik Rõukame Miina. Tema käest ei saanud me aga mitmekordsete palvete pääle midagi. Kui nimetatud inimesed oma lubamist täidavad ja kui nende laulikute käest nende vara veel kätte saaks, siis võiks ka Jaani ja Pöide kihelkonna kohta ütelda, "nad on otsani läbi korjatud ja mis saadav oli on saadud." | ||||
| Laulud on enamiste seda järge mööda numbre alla pandud, midamööda nad ette on üteldud. Pulmalaulud on üheskoos. | ||||
| Teisendid, enam ehk vähem üheteisega sugulased, on järgmiste nummerte all olevad laulud: | ||||
| N 1, 351, 373; N 4, 293; N 7, 152; N 8, 122; N 13, 248, 388; N 14, 55, 163, 251, 215, 296, 325; N 15 ning 93, 119; N 18 ning 237, 218; N 21, 194, 377; - / / - N 24, 217, 240; N 26, 118; N 32, 79, 116, 168; N 33, 72 ning 83; N 36 ning 222; N 39, 94, 258 ning 301; N 40, 61, 366; N 43, 68; N 47, 254; N 50, 250; N 51, 123, 141 ning 291, 321; N 53, 67; N 56 ning 288, 398; N 66, 155; N 70, 376 ning 85, 166; N 77, 139; N 84, 290, 394; N 87, 101 ning 110, 127, 171 ning 287; N 90 ning 262; N 102, 185; N 108 ning 294, 284, 190; N 109, 242, 298; N 111, 245, 371 ning 320; N 114, 161, 167; N 115, 179 ning 214 ning 299; N 117, 252 ning 156; N 124, 382, 204, 363; N 133, 196; N 150, 243; N 178, 379; N 182, 350; N 192, 310 ning 197; N 206 ning 389; N 386 ning 224; N 104, 390; N 361, 396; N 208, 234; N 210 ning 325; N 211 ning 328; N 221, 358 ning 322; N 231 ning 265; N 253, 266; N 263, 295; N 269, 337; N 302, 324; N 91, 112, 134, 162, 191, 209, 223, 246, 299, 300, 307, 321, 339, 340, 352, 365, 372, 346; kiigelaulud: N 20, 121, 125, 158, 164, 172, 173, 180, 174, 175, 387, 392, 393, 212, 217, 226, 227, 260, 270. 273, 289, 297, 364; pulmalaulud: N 400, 418, 432, 441, 450, 459, 474; N 401, 419, 433, 442, 451, 460; 402, 414, 420, 434, 452, 461, 477 ning 483; N 403, 457, 478, ning 430; N 404 ning 430, 476; N 405, 431, 446, 467, 472, ning 476; N 406, 468; N 409, 415, 421, 435, 439, 444, 464; N 410, 422, 424, 465 ning 438, 482; N 411, 447, 479 ning 469; N 412, 480 ning 448, 470; N 413, 471 ning 425, 473; N 423, 445, 456, 475 ning 416, 437; N 417, 440, 449, 458, 485; N 426, 453, 462, 484; N 427, 455, 463, 481 ning 436; N 428, 466;. | ||||
| Kirjakeeles tundmata sõnad on enamiste Wiedemanni sõnaraamatus üleval. Mõnele nendest, mida sääl mitte ei ole, oleme tähenduse juurde kirjutanud, nõnda nagu rohkem koolitatud Saaremaa mehed ütlesivad. | ||||
| Meie oleme küll püüdnud (võimalikult) laulikute keelt kirjutada, seda aga mitte igakord teha suutnud: kõrvad ei kuulnud sõna. Nii näitas meile vahel eale, vahel ääle; vahel püidma, vahel püüdma, vahel piidma; vahel nurme, vahel norme; vahel tuhat, vahel tohat; vahel pinu, vahel pino; vahel sole, vahel sule; vahel ega, vahel iga; vahel tundsid, vahel tuntsid; vahel ehmedese, vahel ehmetese, vahel ehmetesse; vahel keeldes, vahel keeltes õigem olevat. Need sõnad on ümberkirjutamisel nii jäänud, kuda nad esimesel korral kirjutatud olivad. Pärast oleme kahtlaste tähtede pääle meie arvamise järele õiged kirjutanud. Kut selget otsust ei või meie anda. Meil näitis, nagu räägitaks s-häält hommikupoolses rannas ja Keinastu saarel kõvemini välja kui Karja ja Valjala piiri ääres. Ka õ-hääl on räägitakse Uue valla rannas nagu Tallinnamaalgi välja, kuna ta muidu Saaremaal tema asemele ö ehk e astub: ölut ehk elut, eige. Pehmenduse märkisi ei ole meie esimesel korral mitte kirjutanud. Pärast oleme neid ainult sinna teinud, kus neid meie meelespidamise järele kindlasti tarvis läks. Sellepärast puudub paljus kohtades märk, võib aga siiski olla, et ta mõnikord sinna on juhtunud, kuhu teda tarvis ei ole. Kurguhääl - ŋ on tähendamata jäänud | ||||
| Mõistatusi, juttusi, ebausku, vanu kombid ja kõnekäändusi ei ole, kahju, meie mitte palju järele pärinud. | ||||
| Juttusi kirjutasime mõne üles, aga neis ei ole ei keele ega sisu poolest midagi iseäralikku ehk uudist. | ||||
| Mõistatustest on need saatmata jäänud, mis Eiseni kogus nendesama sõnadega ja tähendustega üleval seisavad. | ||||
| Auupaklikult | ||||
| Joh. Keerig | ||||
| stud. theol. | ||||
| Jakob Ilwes | ||||
| stud. theol. | ||||
| Tartus | ||||
| 24 oktobril | ||||
| 1892. | ||||