Metadata

COL: M. Kampmann
ID: H II 38, 569/71 (9)
LOC: Väike-Maarja khk.
ZANR: muinasjutt/regilaul
TMP: 1891

Püha-Jüri kutsikas

Ennemuiste on meie maal huntisi Püha Jüri kutsikateks hüütud. Ükskord kui kutsikad näljas olnud, lubanud Püha Jüri ühte oma kutsikat üht oinast ära süüa. Hunt läinud oina juure ja öölnud: "Oot, ma söön su ära". Oinas hakkanud paluma: "Lase ma elan veel sügiseni, siis olen ma rammus, nüüd olen ma lahja ja kondine ja ei saa must midagi." Hunt kinkinud taale seks suveks veel elu.
Teinekord on hunt luba saanud ühte siga ära süüa. Hunt läinud siga sööma. Siga hakanud vastu paluma: "Oot ma ajan veel enne natukene oma lastele pilli, siis söö mind peale." Siga heitnud maha ja lapsed hakkanud imema. Siga ise röökinud sealjuures nii, et maa põrus. Seda kuuldes jooksnud külanaised ligi, leidnud hundi ja andnud taale hea keretäie.
Kui hundil jälle nälg kätte tulnud, saanud ta luba ühte rätsepat ära süüa. Hunt läinud rätsepat õgima. Rätsep olnud julge ja öölnud: "Heida maha, ma katsun, kas ma mahun su kõhtu." Ruttu heitnud hunt pikali ja rätsep hakanud oma arsinaga hunti vemmeldama. Sealt läks hunt suure kisaga minema ja parandas mõnda aega oma selga.
Kord palus ta ühe peremehe käest luba ühte hoost toiduseks võtta, mis ka taale anti. Hunt läks hoost omale pärima. Hobune oli oina moodi palunud sügiseni elada, mis hunt oli ka lubanud. Kui sügis kätte jõudis, läks ta oina juurde, oinas sõi ühe mäe peal ilusaste rohtu. Sai hunt tema juure, siis käskis oinas teda mäe alla minna ja suud lahti hoida, sest tema tahta taale suure joonega kõhtu jooksta, siis ei olla tal muidu närimise vaeva tarvis. Hunt kuulis juttu, aga oinas jooksis suure joonega oma sarvede abil tema lõuad puruks. Karjudes läks hunt koju ja oli mõni aeg söömata. Siis läks ta hobuse juurde. Hobune ütles: "Nüüd olen ma rammus küll, aga mu rasvad on ära angunud, sasi oma hambad hästi minu sabasse, ma jooksen mööda õuet, kuni mu rasvad hästi soojaks lähevad." Hunt tegi hobuse käsu järele. Hobune jooksis tükk aega mööda õuet, kuni hunt uimaseks jäi, ja andis siis temale kabjaga mööda pead, et hundile surm kippus suu juure tulema. Viimses valus kisendas ta veel:
    10  "Oi, oi, oi, oi, oinalugu,
    11  Ent siis sisse sea lugu,
    12  Läbi keha käis rätsepa lugu,
    13  Priipass oli pealugu!"
Siis suri tema kange valuga ära.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems