|
|
1 |
Tegin aga odrad orgudessa,
|
|
|
|
2 |
Kaerad järvekallastessa,
|
|
|
|
3 |
Rukkid rohukuusikussa.
|
|
|
|
4 |
Härg sõi odrad orgudesta,
|
|
|
|
5 |
Karu sõi kaerad kallastesta,
|
|
|
|
6 |
Hobu sõi rukkid kuusikusta.
|
|
|
|
7 |
Karust sain üba kasuka,
|
|
| |
pag. 816
|
|
|
|
9 |
Härjast sain liha vägeva,
|
|
|
|
10 |
Hobu läks paksuks rukkiessa.
|
|
|
|
11 |
Siis läksin Paide laadale:
|
|
|
|
12 |
Hobu oli alla kui see ahju,
|
|
|
|
13 |
Meesi peale kui see päeva,
|
|
|
|
14 |
Kübar kui kirikukella,
|
|
|
|
15 |
Pea kui Pernu mõõduvakka,
|
|
|
|
16 |
Juuksed kui Jumala metsa,
|
|
|
|
17 |
Vöö kui linna lipukene.
|
|
|
|
18 |
Külaneiud mind vaatama,
|
|
|
|
19 |
Kükakülle, küürakülle,
|
|
|
|
20 |
Kükakil külatänavas,
|
|
|
|
21 |
Perseli pereväravas;
|
|
|
|
22 |
Kust see kullane kuningas,
|
|
|
|
23 |
Sale saksa lapsukene,
|
|
|
|
24 |
Ärpsin herra pojukene?
|
|
|
|
25 |
Mina aga mõistsin, kohe kostsin:
|
|
|
|
26 |
Ei ole, ei ole ellad vennad,
|
|
|
|
27 |
Ei ole kullane kuningas,
|
|
|
|
28 |
Sale saksa lapsukene,
|
|
| |
pag. 817
|
|
|
|
30 |
Ärpsin härra pojukene
|
|
|
|
31 |
Mina vaene teopoissi.
|
|
|
|
32 |
Eks teie tea kui mina kündsin,
|
|
|
|
33 |
Mõisa suure väljalage,
|
|
|
|
34 |
Päratuma põllulage.
|
|
|
|
35 |
Vau mina ajasin, vaksa jätsin,
|
|
|
|
36 |
Andsin ruumi rohul kasva,
|
|
|
|
37 |
Ohakal üles ajada,
|
|
|
|
38 |
Maltsal maada möllatagi.
|
|
|
|
39 |
Kubjas tuli mõisa poolta,
|
|
|
|
40 |
Kilter Kiima kõrtsi poolta.
|
|
|
|
41 |
Vihk oli vitsu tal õlala,
|
|
|
|
42 |
Kubu keppa kaindelussa,
|
|
|
|
43 |
Minu vaese mehe varuksi,
|
|
|
|
44 |
Minu kehvakesta tarvis.
|
|
|
|
45 |
Lõi aga mind siis nipsatille,
|
|
|
|
46 |
Nipsatille, napsatille,
|
|
|
|
47 |
Mööda pihta pikutie,
|
|
|
|
48 |
Lagipähe laksutille.
|
|
|
|
49 |
Sain siis vaene mees vaduma,
|
|
| |
pag. 818
|
|
|
|
51 |
Piki välja põiki peenart,
|
|
|
|
52 |
Orasvälja aeda mööda.
|
|
|
|
53 |
Tugiteivas tukastas mind,
|
|
|
|
54 |
Aiateivas augutas mind,
|
|
|
|
55 |
Kase ladvad kis'vad karvu,
|
|
|
|
56 |
Kis'vad karvad kaksipidi,
|
|
|
|
57 |
Teise tuka teisepidi.
|
|
|
|
58 |
Sain siis valjumast valama:
|
|
|
|
59 |
Lükates Lörila poole,
|
|
|
|
60 |
Putkates Purila poole,
|
|
|
|
61 |
Läbi luha Luuri poole,
|
|
|
|
62 |
Sitajulk jäi silla peale,
|
|
|
|
63 |
Kusi jäi kingakanna sisse.
|
|
|
|
64 |
Sain siis sinna soonde peale,
|
|
|
|
65 |
Kus oli tuuli tua teinud,
|
|
|
|
66 |
Vesi palgid veeretanud,
|
|
|
|
67 |
Kaste katukse ladunud,
|
|
|
|
68 |
Sadu seinad sammeldanud,
|
|
|
|
69 |
Udu uksed ette löönud.
|
|
|
|
70 |
Siin põle karta kubja keppi,
|
|
| |
pag. 819
|
|
|
|
72 |
Kubja keppi, kiltre kiusu;
|
|
|
|
73 |
Siin võib oota armuaega.
|
|
| |
Selle laulule lisab laulik veel juure: See tuule tehtud tuba tähendab kaabakate pelgupaika. Vanaste elasivad kaabakad metsas, kuuskedest ja hagudest onnide all. Minu sündimise ja kasumise kohal on neli kaabakate onni kohta. Hakatuses elasivad nad ikka tuule tehtud tubades. Nii jutustab ka see mees siin laulu sees neiudele, kuida ta kaabakaks karanud ja nüüd palju parem elu on, kui kubja kepi all. Siin tuleb sõna, "lage" ette, seda ei tea laulik ka mis ta tähendab. Vist on ta rahvasuust sootumaks ära kadunud.
|
|
|
| |
|