h23902870420
Järvamaa — Koeru
Schultz (Schults), Hans (Anton)
1890
Jüttukene maailma loomisest. |
||||
| Vanaisa ehk Taevatoat ehk Taevaisa on juba ammust aast enne moailma loomest old ta on väga vana mees old moailma loomise aal old juused ta pias ja habe on juba siis pikkad ja üsna valged hallid old, kui ta moailma on hakkand seadma. Kepiga on ta käind ja oma vaimusi juhatand, ta old juba väga vanamuistesest aast old. | ||||
| 4 | Enne pääva paistemesta | |||
| 5 | Enne kuu kuumamesta | |||
| 6 | Enne taeva tagumesta | |||
| 7 | Taevakummi koolutusta | |||
| 8 |
Ta old ammusta aasta1 (ajasta) .
|
|||
| 9 | Vanapõlve päävadesta. | |||
| Vanaisa ehk Taevatoat last taeva teha üheksakordse üheksakümmend üheksad sugu sepaterasest, omaenese elupaiga on Taevaisa üheksamasse taevasse teind. Sial old siis kõik töös, kõigilt poolt kis sel aal sepad on old kõik Hiiglasepad ja Ilmasepad Soome sepad ja Hiiu sepad. Ilmarine old seppade piaperemees. Sialt on siis Vanaisa ilma rajand ja alustand. Ilmmoa old vanast pime ei ole kuud ega pääva nähtud muud põle old siis veel moa pial kui vahel tuld ja kiba ja vett ja need keend kõik segamini inimestel põle eluaset kuskil old. Siis tuld Taevatoat isi moa piale ja pand tule moa alla moa südamesse kinni et see moale suoja annaks ja teind siis seitsmekümne seitsme kordse teraskoane talle (tulele) piale et tuluk änam väl´la ei soa moa piale. Siis on sinna üks moa tehtud kus hingede juure taeva võib minna ja kus Mana valitseb siis needind neenaeladega Vanaisa isi ja Ilmarine taeva ja moa jaare kokku et moa maha ei vao ja inimesed taeva ei soa minna, sinna tehtud taeva ja moa vahele üks uks, kus Mana eluase on antud ja Vanaisa on siis Mana sinna vahiks pand et Mana piab kõik hinged sialt läbi ukse taeva viima ja ust järele voatama et inimesed taeva ei lähä ja et inged moa piale tagasi ei tule. Kus inged elavad ja Mana valitseb sial on nii soe ja valge ja ilus koht et ime on kohe aga inimesed sinna minna ei soa enne on suur mägi ja tulemeri ees. Aga valgem ja soem olema sial pailu kui siin ja talveaega ei olemagi sial. Üks tark on ennemuiste sial voatamas käind. | ||||
| 12 | Sial old paistmas seitse pääva | |||
| 13 | Kümme kuuda kuumamaies; | |||
| Aga need päävad ei pia sial ilmaski looja minema ega kuud pia sial loodama. See tark on Mana oma juures käind ja seda näind aga muid teisi inimesi sinna ei lasta minna ega tia keegi kust tee Mana riigi juure lähäb muud kui Toona ja surm ja Näkk tiadma küll. | ||||
| Teine koht taeva jaarest eemal ja siinpool tulemerd meie moa all on Hiiglaste moa, see Hiigla moa olla küll koa meie moa all aga taevas olema tal siiski pial. Aga põhjamoa alt ulatama meie moa meri Hiigla moale väl´la sinna käima ka Mana moalt tulekosten ja Mana tee. Aga keegi ei oska Mana juure minna. See koht olevad Taga Lapimoal külmas meres suure kal´lumää juures. Meie moa targad on vanamuiste mitu korda Hiigla moal käind voatamas missugused Hiigla moa mehed on. Hiigla moal old suured mehed ja naised ja suured loomad ja hobused. Üks Hiigla lehm and ühes lüpsis korraga seitse voati piima, vat kus oli lehm koa! Hiiglaste lapsed old veel suuremad kui meie moa mehed. Merd mööda soand küll vanal aal Hiiglatte juure aga hingede juure ei ole soand. Keegi põle sinna osand minna. Meie moa targad küsind kül Hiiglamoa tarkade kääst järele. Aga ei Hiigla moa targadki põle tiand juhatada. Nanna ei tia keegi õieti tänapäävani kustpoolt tee Mana riiki ja hingede juure lähäb. - Meie moa all on moaaluste elukohad ja vanapagan elab koa siin ja jõe all on Näki elumajad ja järvede all niisamma. Näkki majade juure lähäb tee jõehaua põhjast ja järvehaua põhjast esiti on üks uks siis on pime tänav siis jälle üks uks ja siis tulevad Näki elumajad selgest sinisest kibist tehtud. Ka surmal ja Toonal on siin igalühel oma kohad. Toona juure lähäb tee paksu metsa seest alla ja surma juure ühest kohast mää lähestikust või koopast alla. Aga igal pool on üks pää paistmas. Näkil on isi pää (päike). Toonel isi ja surmal isi pää ja vanapaganal on isi pää ja igaühe paik on isi kohas. Toona juuest ei ole kaugel Mana moa ja Mana elukoht. Aga keegi ei tia tänini kus Toona päriselukohta minnakse. Vanapaganate juure lähäb tee mitmest kohast suurte kibide alt moa alla sellepärast ei tohi keegi suuri kiba ära lõhkuda et vanadpaganad tulevad moa piale väl´la. Kalevipoeg on kõik need kibid nende teede piale ette veeretand ja vanad kurjadvaimud maa alla kinni pand et kurjadvaimud änam ei soaks inimestele kahju teha. Selle pärast ei tohi neid suuri kiba ära lõhkuda. Enne Kalevipoega on kurjadvaimud kohe lausa moa pial käind ja eland ja on pailu kuningatütrid ja -poegi ära varastand ja alla ilma vangi viind. Aga Kalevipoeg pekst kurjadvaimud kõik moa pialt ära alla ilma ja veeretand kibid uste piale ette. Sest aast on kurjad vaimud moa pialt kadund ega tohi änam avalikult moa piale tulla. Altilmas on üksainuke pää paistmas aga Hiigla moal on kolm pääva paistmas old. Moaalustel ei pia vist pääva olemagi meie moa pää piab neile koa valged näitama. Moaaluste teed käima nende eluhoonete juurest kohe moa piale väl´la ja veekaevudesse ja allikatesse. Neid on vanal aal mitu korda nähtud kui moaalused on kaevust ja veeallikast moa alla läind. - | ||||
| ühe vana eide jüturiismed | ||||
|
1
(ajasta) | ||||