H II 39, 381/93 (523)

h23903810523
Järvamaa — Koeru
Schultz (Schults), Hans (Anton)
1892

Types

Improvisatsioonid
└ Omalooming
 └ Määramata
omalooming

Metadata

COL: Hans Anton Schults
ID: H II 39, 381/93 (523)
LLIIK_YHT: Improvisatsioonid (Omalooming)
LOC: Koeru khk., Vaali v.
ZANR: muinasjutt/regilaul
TMP: 1892
TYP: omalooming
TYP_YHT: Määramata

Ime sõrmus.
Pühajõe jaares old ennemuiste Jumala koju mis Suur Jumal oli iiemetsa last teha oma mälestuseks. Üks kord tuld Tiiruse moalt suur nõid meie moale käima ja varastand selle Jumala koju sõrmest selle kalli sõrmuse ära mis suur Jumal isi oli taevast toond. Sel sõrmusel old kõiksugu imevääd. Taaga võind surnuid ülesse äratada ja taeva all kotka moodi linnata. Kui kuningas selle sõrmuse on oma sõrme pand ja sõtta läind siis ei ole ükski vaendlane tema vasta võind sõdida. Niisugune on see imesõrmus old. Ainult äda aal on tohtind seda sõrmust selle Jumala kuju sõrmest ära võtta. Siis läind kõik targad ja kuningad Kalevi linna ehk Kalevisse kokku nõu pidama. Keegi ei ole tiand kis sõrmuse on soand ära varastada. See old üsna ime kuulda et keegi on soand seda imesõrmust ära varastada. Kalevi linn ja Lindanisa kants on sellesamma koha pial old kus paergu Tallinn ja Toompia mägi on. Kui on sõda tahetud ette võtta ehk on röövlite vasta sõdima mindud ehk on Kalevi linna kuningas ehk Kalev ära surd, siis on kõik targad ja kuningad moa seest Kalevisse kokku läind nõu pidama. Kalevi linna on alati kõige vahvam ja targem kuningas teiste hulgast kuningaks pandud kui vana on ära surd. Ja on teda siis Kaleviks hüitud. Teised on siis alati tema juures Kalevi linnas nõu pidamas käind.
Vanal aal on siis meie moal pailu niisugusid veikesid kuningriikisi ja kuningaid old. Neil on igal riigil oma linn old. Taaralaste kuningas eland Taarabita linnas; ja tema on Taarala riigi kuningas old. Siis old Ugala riik ja kuningas üle Salu jõe ehk Tartu Emajõe Otepää old selle riigi kuninga ja vanema linn. Pärnumoa kuningriik old Pärnu Emajõe jaares; Pärnus old selle kuninga linn. Siis old veel Metstaguse kuningas. Valge linn old selle kuninga ja riigi pialinn. Liivi kuningas eland Taara lävel, Kuura kuningas eland üle Tina jõe Karulinnas. Tina kuningas eland Tina jõe jaares Tinalinnas. Piale nende old veel siinpool Nabesti ja Pärnu ja Tartu Emajõgesi kuningriikisi, Sakalamoal old Helme Karksi Sinijärve Lõhala ehk Lõhevere ja Luha need neli kuningast old üle Nabesti jõe. Siin pool Nabestid old Paala ehk Põltsamoa kuningas Nurmela Luigela ehk LuigesJoani ja Nabesti Palu. Need neli riiki on Sakalamoa riigid ja linnad Nabesti ja Paala jõe vahel ja üle Paala jõe. Piale nende on veel Järvamoa kuningas Paede ehk Paelinnast (Paide) Alutaguse kuningas. Oandu kuningas. Taara vainult ja Murumaalt kõik tuld siis kokku Kalevi linna nõu pidama. Harjumoalt tuld veel Harja-Joani ehk Joani kuningas Reevelle ja ranna. Leanemoalt Kullamoa Sootagana Lihula Hoapsalu ja Ilumäe. Liivimoalt tuld veel Taara-aia ja Taaramäe kuningad. Virumoalt Virovelle ja Toonsi Aunastes old sel aal koa kuningas. Neid on veel pailu rohkem old aga kõiki nende nimesid ei mäletata änam. Enne old sihukesed roamatud kus nende kuningate ja linnade nimed on üleval old. Aga kirikuisandad on need roamatud inimeste kääst ära korjand ja ära põletand ja ööld: Need on tondipiiblid. Vanad inimesed reakisid ennemuiste mõisarehtede juures alati neid kuningaid ja nende imetegusid ja sõdasid. Need kuningad ja pailu teisi kuningaid kis sel aal meie moal eland tuld siis Kalevi linna kokku nõu pidama kuda seda imesõrmust kätte soaks. Siis tuld kõiksugu tarkasi küll tuuletarkasi ja keeletarkasi ja kõikisugu nõidasi Kalevi linna kokku. Turjamoalt ja Lapimoalt Soomemoalt ja Murumoalt. Nee osand linnukeeled ja tuulesõnad kibikeeled ja ussisõnad aga ükski ei ole tiand kus imesõrmus on soand. Viimaks tuld üks väga tark nõid kaugelt lumemägede takka Kalevi linna nõukoja piale. See on siis tiand reakida kustpoolt varas on tuld ja kuhu ta imesõrmusega on läind. Ta reakind et tema käind sial moal kus rukkid ja odrad isi metses ilma külvamata kasuvad. Tema tuld sialt tagasi ja tee pial tuld temale üks vana Tiiruse moa nõid vasta keda Ilmanõiaks hüitud. See imesõrmus old selle Ilmanõia sõrmes. See Ilmanõid taht Otsimoa kuninga ilusad tütart Ilmad ära varastada aga ei ole muidu kätte soand kui selle imesõrmuse väe läbi. Siis see Tiiruse moa Ilmanõid läind ja varastand selle Otsimoa kuninga tütre ära ja pand ta Tiiruse moale ühe kibimää sisse kinni ja vangi. Ja pand ukse eest viie pitseriga kinni ja kaks lõukoera ukse ette vahiks et keegi kuningatütart sialt kätte ei soaks ja lahti ei piastaks. Ja keegi ei soa teda nüid muidu sialt lahti piasta kui selle imesõrmuse vää läbi.
- Siis kutsnud Kalevi linna kuningas kõik targad ja kuningad kokku nõu pidama. Vana Põhjalamoa nõid toond oma suure tarkuseroamatu väl´la mis seitsme pitseriga old kinni pandud. Ja voadand sialt seest järele kas see õige on mis Lumemää nõid on reakind ja oldki tõsi! Mis nüid teha? -
Siis and Sakalamoa kuningad seda nõu sõtta minna ja nõida kinni püida. See nõu and- mene old kõigi tahtmese järele ja hakatud sõja vasta valmistama ja Tiiruse moale minema. Siis võetud kõiksugused tarkuseroamatud ja targad ligi ja Soaremoa kuningas toond aga musttuhat sõjalaeva ja tuld Kalevi linna ja kutsund siis kebade vette lagunemese aal kohe kõik meie moa kuningad Kalevisse (Tallinna) kokku oma sõjameestega. Siis tuld kõik Viru velled ja Soome velled ja venelasedki veel. Sial old siis kõigist moailmast koos: -
     10  Sial oli murdu Murumoalta
     11  Sial oli tarku Taaralasta
     12  Sial oli virna venelasi
     13  Viru mehi vennikesi
     14  Sial oli salku Soare mehi
     15  Sial oli järku Järva mehi
     16  Aunastest tuli ammu mehi
     17  Lihulast tuli lingumehi
     18  Läänemoalt tuli laevamehi
     19  Oandust tuli odamehi
     20  Pirma riigist piigimehi
     21  Kärda linnast kervemehi
     22  Tõtsid targu tappurille
     23  Kalmuväilal kooldevalle
     24  Surma kätte suikuvalle...
     25  Sial siis nuttis neiusida
     26  Pisarsilmal piigasida
     27  Noorik nuttis nurmedella
     28  Nadu nao kaenelusse
pag. 386
     30  Sial oli hella eidekesi
     31  Sial oli tarku toadikesi
     32  Toat and pojal pika piigi
     33  Õde vennal odakese
     34  Ema and pojal hallid sukad
     35  Õde vennal kirjud kindad.
     36  Pruut tõi puhtaid põllesida
     37  Võidu hinnaks pärgasida
     38  Soatsid armsad astumale
     39  Võerast moada voatamaie...
Siis jätt mehed jumalaga ja hakkand minema. Kebadesel pööripääva aal hakkand juba siit minema ja sui heina hakatusel soand Tiiruse moale. Kui Tiiruse moa kuningas seda kuulda soand soat ta oma mehed meie moa kuningate kääst küsima mikspärast Põhjamoa mehed tema vasta sõtta tulevad. Meie moa kuningad ja targad vastand Tiiruse moa meestele: Meie ei ole teie kuningaga sõdima tuld meie tahame aga seda suurt Ilmanõida kinni võtta sest tema on meie Jumala kuju sõrmest ühe imesõrmuse ära varastand. Tiiruse moa kuningas and kohe hia meelega luba meie moa kuningatele et võivad tema pärast küll teda kinni võtta. Tema seda ei keela. Siis läind meie moa mehed kohe nõida taga otsima. Nõid eland ühe suure kivi mää sees. Meie targad läind sinna nõida taga otsima. Otsimoa kuninga tütar istund üksi ühe kambre sees ja kaks lõukoera vahtind teine teinepool ust ahelas. Vana nõid magand isi ühes uhkes kamres kuldvoodi või sängi pial siidi ja sulipadjade sees ja imesõrmus old sõrmes. Meie moa targad pidand nõu kuda imesõrmust ilmanõia sõrmest kätte soaks. Sial tõst Lapimoa nõid oma suure sõjakerve ülesse ja löönd ühe hoobiga nõia sõrme kõige imesõrmusega kää otsest maha ja võtt sõrmuse ära. Ilmanõid ärgand kohe ülesse aga sõrmus old juba Lapi targa kää põle Ilmanõial änam abi kuskilt võtta old. Ilmanõid küsind: Mis mehed teie olete et teie salaja minu majasse olete tuld ja minu sõrmuse ära riisusite? - Lapi tark vastand: Sina oled ise riisuja ja varas mikspärast sa varastasid meie jumalakuju sõrmest imesõrmust ära? Ja riisusid Otsimoa kuninga tütre ära? Selle eest soab sind igaveste ahelasse pandud. - Sina tahad võera vää ja tarkuse piale mees olla aga isi ei oska sa kedagi teha igaüks olgu isi mees aga ärgu keegi võera vara piale mees olgu. Sõdi nüid meie vasta kui sa mees oled. - Ilmanõid tõmmand kohe mõega seina pialt ja pidand Lapimoa nõiale pähä lööma. Lapi tark old kärmem ja löönd oma sõjakervega Ilmanõia kää kõige mõegaga otsest maha. Siis sidund Lapimoa tark Ilmanõia ahelatega kinni ja pand ta sinna kibimää koopasse kinni ja lausund veel suure kibi mää koopa suu ette. Siis ta läind ja piast Otsimoa kuningatütre Ilma koa vangist lahti ja toond väl´la. Siis toond meie moa mehed kõik nõia varanduse sialt ära mitu tündert kulda ja õbedad. Kui Tiiruse moa kuningas seda on kuuld et meie moa mehed Ilmanõia olid ära võit siis valmistand ta suure pidu ja kinkind meie moa meestele pailu kallid as´su. Meie moa targad õppind sial Tiiruse rahva teelt ja kirja lugema ja toond sialt mõned targad meie moale elama kis siin meie moa rahvalle on Tiiruse moa kirjasi ja roamatud lugema õpetand. Nad olema Essu külas eland ja sest on Essu küla Tirma külaks hüidma hakatud. Siis viidud sõrmus jälle Pühajõe jaare suure püha iiemetsa jumalakuju sõrme tagasi. - Mitusada oastad pärast seda aega käind meie moa mehed jälle kaugel homiku moal sõjas; ja tuld sialt suure varandusega koju ja pidand siis Kalevilinnas (ehk Lindaniisas) suurt võidupüha. Kõik rahvas ja targad old Kalevis koos püha pidamas. Siis tuld Rootsimoalt üks suur ja kabal nõid salaja meie moale käima ja voatama ja temaga ühes tuld üks Rootsimoa kuningas Oolan. Selle nõia nimi old Suurkoot. Suurkoot ja Oolan tuld kahekesi salaja laevaga ühte kõrvalisesse mereranda meie moale pand laevad sinna merekearu sisse seisma ja tuld siis paadi või lootsikuga moale ja läind kohe Pühajõe jaare jumalakuju voatama. Ja Oolan võtt selle imesõrmuse jumalakoju sõrmest ära ja pühkind laeva piale tagasi minema. Sel aal old Kalevi linnas Lindaniisa kansis üks tuuletarga poeg elamas. See läind ühel õhtal üksipäine Kalevi kalmule oma rohuaeda käima. Ja voadand sialt alla linna kuda noored poisid ja tüdrukud linna vainul võidulaulusi lauld ja nukku mängind. Kaks koarnad tuld üle Kalevi linna linnates ja teine koarn (kaaren) ööld teisele: Küll on inimesed rumalad! Nemad ei pand imesõrmuselle ilmaski vahti juurde nüid Oolan ja Suurkott viivad imesõrmuse jälle ära! - Tuuletarga poeg kuuld seda juttu ja joost kohe kuninga juure ja reakind kuningalle, et Suurkoot ja Oolan on imesõrmuse ära varastand. Kalevi kuningas kutsund kohe oma sõjamehed kokku ja läind vargid taga aama. Oolan ja Suurkott põgenend laevaga mere piale aga tuul põle päri old ja puhund laeva Kuuramoa poole ja puhund laeva Kuuramoale kurjakibi otsa puruks. Suurkoot ja Oolan uppund mõlemad sinna ära sellepärast et nad sõrmuse imeväge ei ole mõist tarvitada. Ja seda kohta hüitakse tänapäävani Oolani haud, et see hirmus röövel sinna otsa sai. Imesõrmus on aga Oolani sõrmest merde kukkund ja liiva ja kibide vahele ära kadund. Kui vesi surnukehad pärast on kaldalle mereranda väl´la uhtund, siis põle sõrmust änam Oolani sõrmest leitud. Sõrmus jäändki merde. Näkitoat otsima tänapäävani kurjakibi juures imesõrmust taga ja juhtub siis mõni laev sialt kurjakibi juurest mööda minema ja näkki otsimise juures segama siis aama Näkk merevee kangesti möllama ja mässama. Ja viskama laeva kange lainetega kohe kurjakibi otsa puruks; ja uputama laevamehed ära ja panema siis nende uppund laevameeste hinged sinna kurjakibi juure imesõrmust taga otsima. Aga kui Näkk vahel ära väsima otsides ja puhkama minema siis ei olema kurjakibi juures kedagi karta ei veelainetamist ega tuult. Aga kui Näkk otsimas olema ja siis mõni laev teda segama lähab siis mässama meri mis hirmus olema kohe. Näkk otsima tänapäävani oma hingedega kurjakibi juures imesõrmust taga ja viib iga oasta omale hingesi juure appi otsima. Aga kas ta sõrmuse veel ülesse leiab ei tia keegi ütelda. Sest aast hüitama kurjakibi esist merd Oolani hauakoht tänini. Kui meie moa kuningad ja targad seda on kuulda soand et imesõrmus merde on ära kadund, siis tuld nad jälle Kalevi linna (ehk Tallinna) kokku nõu pidama. Siis ööld üks vana tark: Meie vanad targad tõid ennemuiste selle imesõrmuse Tiiruse moa nõia kääst ära ja piastsid Otsimoa kuninga tütre van- gist lahti. Meie oma moal vargaid ei ole aga seda on meile Rootsimoa ja Taanimoa mehed teind nad on meie jumalakuju sõrmest imesõrmuse ära varastand. Ja loodavad nüid et nemad meie üle sellepärast võitu soavad et nad imesõrmuse on ära varastand. Nad on juba Kunglamoa kuninga ära tapp ja tema varandused ära riisund ja käivad nüid Hiiumoal ja Soaremoal tapmas ja röövimas. Meie vanad mehed ei jaksa küll änam sõjakervest tõsta ega tappori platsile viia aga nooremad võtku sõjakerved kätte ja pekske Rootsi ja Taani röövlid Hiiu- ja Soaremoalt väl´la. Siis kutsund meie moa kuningad oma sõjamehed malevaplatsile kokku ja läind sõtta. Ja pekst Rootsi- ja Taanimoa mehed kõik Hiiu- ja Soaremoalt väl´la. Ja siis läind Rootsimoale ja põletand Rootsi rahva linna ära tapp maha keda kätte soand põle sial siis armu and ei noorele ega vanale ja poond Rootsimoa kuninga nagu koerakutsiga puuoksa külge nööriga ülesse. Sepad ja puusepad toond nad Rootsimoalt ära meie moale vangi ja pand nad Hoapsalu linna ligidalle ühe kibisoarestiku piale elama, need pidand sial siis meie moa rahvalle nuge kervid ja kiinisi tegema ja kõiksugu raudsepa- ja puusepatööd. Ja tänapäävani elama need Rootsimoa mehed nende kibiküngaste pial ja hüitama neid soaresi Noarootsi soared tänapäävani. - Sest aast hakkand Rootsi- ja Taanimoa röövlid ikke tihemini meie moal käima röövimas ja riisumas. Sest imesõrmus jäi kaduma ja nad lootsid ikke et nad nüid meie rahva üle võitu soavad nagu nad nüid ongi soand.