H II 39, 523/44 (577)

h23905230577
Järvamaa — Koeru
Schultz (Schults), Hans (Anton)
1892

Types

Improvisatsioonid
└ Omalooming
 └ Määramata
omalooming

Metadata

COL: Hans Anton Schults
ID: H II 39, 523/44 (577)
LLIIK_YHT: Improvisatsioonid (Omalooming)
LOC: Koeru khk., Vaali v.
ZANR: muinasjutt/regilaul
TMP: 1892
TYP: omalooming
TYP_YHT: Määramata

Kuda vanapagan mustaks on soand.
(Viide nurga teise kolmada nel´landa ja viienda nurga jütustus ja tähendus).
Kui Vanaisa ennemuiste moailma on käskind luua siis loond ta vägevaid mehi kis moailma ja taevast on hakkand ehitama. Siis loond ta Ilmasepa ehk Ilmarise. Ilmasepp hakkand taevast taguma rauast ja terasest. Kõuetoat old lõõtsatõmmaja Pikker old sepapoisiks ja pialelööjaks suure aamrega. Vanapagan taht näha soada kuda Ilmarine taevast taob. Ilmasepp ehk Ilmarine võtt kuuma rauatüki tulest või jaasi eest pika pihtidega väl´la ja pand alasi piale. Pikker võtt suure oamre kätte ja virutand keeva rauale piale sädemed linnand raua seest igasse kohta laiali. Vanapagan hoind kahe kääga silmi kinni ja karjund. Pikker virutand veel rohkem rauale pihta ja sädemed karand vanapaganalle vastu silmi mis särtsund kohe. Vanapagan hoind silmi kinni ei ole änam sepapaast väl´la soand. Viimaks jahenend raud. Sepp pand raua jälle jaasi ette. Kui siis Kõue tõmmand lõõtsa moa hakand vanapagana jalge all värisema ja vabisema kange kohin tõust jaasi eest. Raud läind jälle tuliseks. Ilmasepp pand jälle raua alasi piale Pikker põrutand suure oamrega jälle rauale alasi piale. Ilmarine löönd käsioamrega tralli kõrva. Vanapagan kukkund pikali maha kõik kohad vabisend ja värisend taevaalune kohand ja mõhand kangest lõõtsapuhumisest.
Vanapagana silmad läind kirjuks pähä seda kohinad kuuldes. Tulesädemed linnand siia ja sinna Pikkeri suure oamre alt väl´la ja taht vanapagana suud ja silmad ära põletada. Küll old siis Vanapagan hädas, sepapaa uks old kinni koa, vanapagan põle soand ära minna koa. Viimaks tuld lõuneaeg kätte. Sepad läind lõunelle siis vanasarvik soand sepapaast väl´la. Tuld kodu ja reakind siis. Et
     7  Sain ma vaene mees valama
     8  Pikapükstemees plagama
     9  Laiareitemees laduma
     10  Piki põldu põiki põldu
     11  Vahest vaheaeda mööda
     12  Olin taeva tuassagi
     13  Taevasepa talussagi
     14  Sial oli kuulus ilmaseppa
pag. 525
     16  Sial tagus tarka Taara seppa.
     17  Ilmaseppa Ilmarine.
     18  Läksin vaene voatamaie
     19  Sepa tarkust tabamaie
     20  Sepa kuntsi kuulamaie
     21  Astsin läbi hoavikulta
     22  Veersin läbi vainijulta
     23  Sammusin läbi salusta
     24  Läksin targa talussagi
     25  Kompisin ta kojassagi
     26  Mis mina nägin vennikene
     27  Vennikene virvekene.
     28  Mis nägin targa talussagi.
     29  Kuulsin sepa kojassagi.
     30  Küidik lehm oli küinispakul.
     31  Karjakrants oli leelõukal
     32  Hall kass ahju otsa piale
     33  Lõu lõõritas lõsnale
     34  Riitsakas oli rehepappi.
     35  Vares oli vahva vardalööja
     36  Kukk oli kuulus koodilööja
     37  Harakas ahjuküttejada.
     38  Kurg oli kubjaks keske'ella
     39  Kägu karjavainijulla.
     40  Sisak kange kündejada
     41  Küit ja Must tal ikke'essa
     42  Kündis söödid sõmerased
     43  Väila nurmed nurgelised.
     44  Läksin jälle vennikene
pag. 526
     46  Läksin õue hulkumaie
     47  Saana juure sammumaie
     48  Köögi juure kõndimaie.
     49  Aida juure astumaie.
     50  Mis mina nägin õuessagi
     51  Mis mina nägin saanassagi.
     52  Mis mina kuulsin köögissagi.
     53  Arvasin aga aidassagi
     54  Mis kogusid kaokünale?
     55  Õues oli hulka õunapuida
     56  Tua taga tammepuida.
     57  Tua ees oli iiemetsa
     58  Tua taga tammemetsa.
     59  Kambre ots oli kapsaaeda
     60  Tare lävel tapuaeda
     61  Sauna ees oli ernepõldu.
     62  Saana taga tatrapõldu.
     63  Kesked väl´la kesapõldu.
     64  Kaevu jaares kaerapõldu
     65  Nurme nõlval rukkipõldu.
     66  Õueaedas oapõldu.
     67  Nurme nõlval nairemaada.
     68  Vainu veerel koaliaeda.
     69  Oder oli aru aedadessa.
     70  Sõmerase söödi piale.
     71  Kis sial kopsis köögissagi.
     72  Söögikeetjaks saunassagi
     73  Tihane kõndis köögissagi
     74  Söögikeetjaks saanassagi.
pag. 527
     76  Kari jäi kaokünale
     77  Kis oli kuulus karjameesta?
     78  Kuller kuulus karjameesta
     79  Kis oli peres perenaine
     80  Kis võttis võtmed vöö vahele?
     81  See oli eite Ilmarise
     82  Vahva eite vaterdaja
     83  Tarka eite tallitaja
     84  Tubli eite tülitseja.-
     85  Kaunis eit kangaste kuduja.
     86  All ojas ojus anekarja
     87  Poriaugus pardikarja
     88  Laanemetses lammakarja
     89  Koples kompis hoostekarja.
     90  Läksin veli vennikene
     91  Astsin käli kaunikene.
     92  Viis nägin nurgas nuttevada
     93  Ohakates ohkavada.
     94  Mini sial nuttis nurgassagi.
     95  Pühkis silmi põllessagi
     96  Linnuk tal lehvitas piassa
     97  Sõlge suuri rinnassagi.
     98  Rahad rasked kaelassagi ...
     99  Nadu nakkind naise silmad.
     100  Küli kolkind ta kül´leluud.
     101  Küsisin kulla miniada
     102  Miks sina nutad nurgassagi
     103  Miks sina kaebad kamressagi.
pag. 528
     105  Ohkad ohakatessagi?
     106  Mini mulle kostemaie
     107  Aledasti ütlemaie
     108  Miks mina nutan nurmessagi
     109  Miks mina kaeban kamressagi.
     110  Nutan vaene nurmedella.
     111  Kurdan karjavainijulle
     112  Hella heina-aasadelle.
     113  Leinan lepametsa alla.
     114  Kaeban kalli koasikulle
     115  Kurdan kulla kuusikulle.
     116  Ohkan õhtu oavikulle
     117  Miks olen nukku nurmedelta?
     118  Miks olen mängiks männikulle?
     119  Kadak minul kammib kuldajuusid
     120  Pädak minu piad silitab.
     121  Kumal see neiu nimela
     122  Piiga peenike piilumaie.
     123  Alp on arvamiste'ella.
     124  Kis lähäb sellele mehele
     125  Kus on kuri ämmaeite
     126  Kus on kuri1
(vali)
 äiatoati.
     127  Kus mehel õed kui mörakad
     128  Kus mehe vennad on vägevad
     129  Olgu küll mehele venda
     130  Ei vend tule viisi viksimaie
     131  Noorikuda nokkimaie.
     132  Mehevend on virvekene
pag. 529
     134  Meheõde ohakane.
     135  Ämm on äkitse vihaga
     136  Need sinu viisi viksimaies;
     137  Need sinu moodi mutsimaies!
     138  Need sinu käsi katsumaies.
     139  Käsivarsa voatamaies;
     140  Kas oskad vokile kedrada.
     141  Lõnga pingule pidada.
     142  Kas oskad kangasta kududa.
     143  Kanganiisi nikutada.
     144  Eit on usin ütlemaie
     145  Nadu nähvakas vastamaie
     146  Mis tulid mehele tegema
     147  Kas tulid mehele magama.
     148  Käed oled jätnud kinnastesse
     149  Jalad jätnud kammitsesse.
     150  Ei vea viltse lõnga eesta
     151  Kasi kassisaba eesta.
     152  Tuba sa sõtkud sõnnikulle
     153  Seinajaared seenedelle.
     154  Kaevuämred hallitavad
     155  Vieriistad villitavad.
     156  Põle seda kis puhastab
     157  Kis meil kasib kal´lariista
     158  Puhastab aga piimariista.
     159  Pühib meil tuapõranda.
     160  Noorik nokitseb nurgassa
pag. 530
     162  Mini mehe kaendelussa
     163  Ei viitsi vennike vidada
     164  Õlekõrta kõigutada
     165  Nii tuleb nadu nokkimaie
     166  Ämm mul valjust ütlemaie.
     167  Mehel kurjast kaebamaie
     168  Mees mind vitsula venitab
     169  Küli piitsula pingutab -
     170  Kui põleks ämma kaebamaies
     171  Ega oleks nadu naeremaies
     172  Siis oleks mul hia elada
     173  Oma viisid viksidagi.
     174  Siis mina maksaks kuldahinda
     175  Tuhat hõbehelme hinda
     176  Siis oleks kallis küli meelest
     177  Veel änam oma mehe meelest
     178  Ennem olgu külidest külla
     179  Kui aga on nadudest nälga
     180  Küli lääb põldu kündemaie
     181  Nadu nakitseb tuassa
     182  Ei küli nää kodused viisid
     183  Nadu nääb kodused viisid. -
     184  Astusin jälle sialt edasi
     185  Sammusin sepapajasse
     186  Kaunist jüttu kuulamaie
     187  Tarka jüttu tabamaie
     188  Sial oli tarka taevaseppa.
pag. 531
     190  Sial oli kuulus Ilmaseppa
     191  Ilmasepp oli Ilmarine.
     192  Ilmasepp oli Ilmarine.
     193  Tagus et taevas värises.
     194  Kopsis et ilm kõmises.
Kül oli sial vennikesed valu. Pikker tagus raust tulisid noolisi väl´la tahtis minu suud ja silmad ära põletada. Ei ma soand sial muud kedagi kuulda ega näha kui tulesädemid.
Ilmasepp pani raua tulde Kõue võttis ühe suure riista otsest kinni sel riistal oli kott vahel ja teises otses toru. Mina mehike ei mõist ennem plehku panna küsisin veel: Mis nüid sellega tegema hakkate? Kõue naeris ja kostis minule: Eks see ole minu torupill. Ma hakkan sellega mängima ja sepad löövad hoamrega alasi pial tralli kõrva kas sa siis ei tantsi? - Oh mo hiad vennad mis siis sündis tulesädemed lindasid ja kange mürin ja kohin oli taga et tahtis hinge seest väl´la põrutada. Küll siis ma olin ommetigi kimpus. Kõrvad kumisesid ja pia hakkas ümmer käima sain aga veel saia hingega tulema.- Vanapagan pidand oma selsimeestega nõu kuda separiistu ära soaks varastada ja Kõuele seda kurja kätte tasuda. Sepad läind teine pää lõunelle ja jätt separiistad kõik sepapatta ja sepapaa uksed lahti et vargid sel aal põle old veel. Vanapagan läind salaja taga kui sepad söömas old sepipatta ja võtt Ilmarise käsioamre varrest kinni taht seda ära viia aga ei ole jõund tõsta. Siis katsund ta alasid paku otsest maha lükata aga ei ole jõund alasid liigutadagi. Siis taht ta tuld jaasi eest ära kustutada aga ei tuluk ole kudagimoodi ära kustund. Viimaks võtt ta Ilmarise käsipihid ja pidand need ära tooma soand sepapaa ukse piale va Lamemees (Lemingine) tuld sial vasta. Vanapagan pist pihid püksikarmanni või tasku ja teind omale päris püha näo nagu oleks tema sepapatta vahiks pandud.
Lamemees hakkand kohe Vanapaganalle hiad lamedad juttu vestama vanapagan pole kül hia meelega kuulata taht et ehk Lamemees saan siis aru et tema pihid sepapaast ära varastas. Sellepärast jäänd ta Lameda mehe juttu kuulama. Lamemeest hüitud selle pärast Lamedaks meheks, et ta on alati kõigile hiad lamedad juttu aand. Ennemuiste on ta nimi Lemingine või Lammeküine old. Lamemees reakind siis vanapaganalle sepapaa ukse pial: Ükskord oli ühel isal kaks ainukest poega teine oli vanem poeg ja sai isa kääst oma jäo varanduse. Ja teine noorem poeg sai isa talu eneselle. Vanem vend võtt oma varanduse ja läind ära kaugelle moale. Ja kosind sial Murueide ilusa tütre Ilma omale naiseks. Nad eland sial rahu sees mitu oastad siis sündisid neile kaksikud lapsed ja tütarlapsed mõlemad. Kui need tütarlapsed suureks kasvasid siis olid nad nii ütlemata ilusad ja Meelike võidis veel nende paled lille-eliga. Siis olid nad niisamma ilusad kui kebadene pää. Siis elasid sial ligidal Vahemägede kuningas oma naise ja kahe kaksiku pojaga. Vahemägede kuningas valitses kahe moailma vahel ja tema kääs olid kahe ilma tuuled ja kahe moailma vil´laõnn. Kui tema tahtis siis käskis ta tuult enne vil´la küpsemise aega lume- ja jäämägede otsast puhuda ja siis võttis külm vil´la ära. Aga kui teda ei pahandud siis laskis ta tuule alati vil´la küpsmese aal Murumää poolt puhuda siis sai vili alati ilusti valmis. Sel kuningal ja tema abikoasal sündisid selsammal aal koa kaksikud lapsed ja pojad mõlemad! Kuningas pani teisele nime Ahti ja teisele Hinnu. Kui poisid kasvasid ja suureks said siis olid nad ilusad prisked noored mehed ja hästi viisakad ja lahked inimesed.
Ükskord läksid need kaksikud vennad metsa jahi piale. Nad sõitsid ratsa möda metsa mitu penikoormad edasi aga ei ühtegi metsalindu ei juhtund nendele ette tulema. Poisid pidand juba nõu tagasi pöörata ja Hinn üteld: Kuule Ahti: lähme veel üks pool penikoormad edasi ehk juhtub sial veel midagi minu koer on juba rahutu.
Ahti ööld: Minu pärast või sõidame kaks penikoormad. Ja sõit edasi. Siis juhtund üks emane põdra koerte ette ja koerad hakkand põdra taga aama põdra ei ole väga tulist koerte eest joostki aga koerad ei ole põdra külge kinni koa soand hakkata.
Vennaksed sõitsid hooste seilas ratsa põdra järele. Kolm pääva aasid nad juba põdra taga öössi kui poisid puhkasid ja hobusid sööt ei ole põdra koa sialt väga kaugelle metsa läind vaid söönd ja puhand koa ja teisel homikul hakkas uus jaht jälle põdra piale. Viienda pääva homiku joost põdra metsest väl´la põllu jaare ja joost ühte ilusasse rohuaeda ja jäänud sinna seisma. Koerad hakkand sial põdra ümmer aukuma. Mehed sõit ligemalle ja voadand et kui imeilus rohuaed see ei ole ja keeland koerad põdra kallalt vaid jääma. Sial sammas ligidal oli üks ilus talumaja. Noored mehed sõitsid sinna talu voatama. Noored pereneiud ehk piigad kuuld koeri aukuma ja läind rohuaeda põdra voatama. Kui nad noori mehi ratsa nägid tulema siis jooksivad nad tagasi tuppa ja saatsid isa õue noorte meeste vastu. Need oldki Ilma tütred. Tütarde isa tuld väl´la noori mehi voatama. Vennaksed teretand lahkesti majaperemeest. Ja peremees küsind: Kaugelt külamehed tulevad? Noored mehed ööld: Meie oleme Vahemägede kuninga pojad ja tulime metsa jahi piale. Viis pääva oleme juba rändand aga muud looma ei ole meie näind kui ühe põdra ja see joosis siia teie rohuaeda ja on vist teie põdra. Peremees ööld: See on küll meie põdra. Aga et teil õnne ei ole old siis tulge ja puhake minu juures ja söötke hobusid ja koeri.
Noored mehed läind sisse ja piigad punastand noori mehi nähes ära. Noored mehed olid sial mõned päävad paigal. Ja pidand siis jälle jahi piale minema. Aga noored mehed olid mõtete sisse jäänd. Noored piigad olid noorte meeste südame ära varastand aga ei julgend kummagid seda ütelda. Piigad voadand noori mehi kaua aega veel salaja järele.
Kui noored mehed sialt ära läind ei ole neil änam meelegi tuld jahti pidada vaid sõit sõna lausumata kodu poole edasi. Igalühel old oma mõtetega tegemist. Kui noored mehed koju tuld siis reakind nad kohe oma lugu ja juhtumest kuningalle. Kuningas old väga rahu ja luband poegi sinna kos´sa minna. Aga sial mägede ligikonnas sügavas metsas elas üks nõid ja vanapagan käis sial selle nõiaga kõiksugu aru pidamas ja õpetand selle nõiale lausumest ja kõiksugu vigurid ja teind siis kahekesi kõiksugu kurja. Kui nõid oli kuulda soand et Vahemägede kuninga pojad omale Murueide tütre Ilma tütred olid pandiks ehk mõrsjaks valitsend ja et kuningas isi sellega koa väga rahu on old, siis vihastas see nõid väga ja reakind seda lugu Vanapaganalle ülesse et kuningapojad põle tema tütrid ühti voatama tuld.
Vanapagan ööld: Tarvis need piigad sialt ära varastada siis ehk tulevad Vahemää kuninga pojad sinu tütrid kos´sa ja võtavad sinu tütred omale naiseks. Sel nõial omal oli kolm tütart tigedad ja kurjad ja vissis moodiga. See nõid taht juba ammugi kuningapoegi omale väimeesteks soada. Aga kuningapojad ei ole nõia tütrid taht. Aga nüid oli lugu koguni lakkas.-
Nõid ja vanapagan pidasid nõu kuda Ilma tütrid soaks ära peita. Ühel pääval läind nõid ja vanapagan Ilma tütrid ära varastama. Nõid ja Vanapagan läind sinna. Kaksikõed leigand väilal rukkid. Vana pagan läind sinna ja sidund kaksikõed kinni ja viind metsa Loane nõia juure. Vanapagan ja Nõid viind kaksikõed ja pand ühe suure kibimää sisse kinni mis hästi kaugel ja sügavas metsa põhjas on old et keegi inimesehing seda kohta ei tia ja lugend veel nõiasõnadega kal´lukoopa suu kinni ja piigad jäänd sinna vangi.
Õeksed nutt ööd ja päävad aga abi ega piastjad pole kuskilt tuld. Vanemad ei ole tiand kus tütred soand ja et Vahemägede kuningapojad sial käind siis tuld vanemad Vahemägede kuninga juure et ehk vahest on noored mehed nende lapsed sinna viind. Aga ei ole kuskil.
Kui kuningapojad seda olid kuuld et nende pruudid ära on kadund siis arvand nad kohe et mõni kuri nõid ehk vanapagan neid on ära varastand. Noored mehed pand jällegi kahekesi hobused sadulasse võtt sõjariistad ligi ja läind pruuta taga otsima. Tee pial tuld kuningapoegadelle seesamma nõid vasta küsind kuhupoole kuningapojad sõidavad? Kuningapojad ööld vasta: Meie läheme väl´la vargid taga aama kis meie pruudid on ära viind! - Nõid ööld: See otsimene soab vist minu arvates ilmaaegu olema. Sest vargid paergu ei ole, võib-olla et mõni kuri elajas neid on ära murd ja ära söönd.
Kuningapojad küsind: Missugune see kuri elajas küll olema piaks kis inimesi sööb? Nõid ööld: Ma nägin mõne pääva eest ühte kahe piaga Hiigla moa madu taeva all lindama ja moa piale inimesi ja loomi vahtima võib-olla et ta teie pruudid ära sõi! - Kuningapojad ööld: Meie lähme siis ülema jumala (Uku) juure küll tema tiab kis meie pruudid on ära viind. Ja sõit ise edasi. Nõid kiristand hammid viha pärast kuningapoegadelle järele. Ta loot et kuningapojad oma otsimesenõu maha jätavad ja koju tagasi pööravad. Aga Uku võis teda ja Vanapaganad ülesse otsida ja Ilma tütred lahti piasta ja neid siis vanajoaguga vargaks teha. Kuningapojad sõit kohe jutiga Taara määle. Vana Vanamuinas mängind sial rõõmulugusid. Kuningapojad läind kohe Vanemuise juure. Ja reakind oma lugu Vanamuinaselle. Vanemuine soat Pil- leriga Taeva Taarale sõnumid Taara saat Uku as´su järele kuulama. Ja Uku leidis piage varga jäl´led ülesse. Uku läks kuningapoegadega kibimääle, lahkusid kal´lu puruks ja piastsid piigad vangist lahti. Siis läksid nad kõik ühes seltsis Vahemää kuningalinna kus isad ja emad neid ootasid. Sial peeti rõõmsad kihlused ära ja pruudi ja peigmeeste vanemad hakkasid pulma vastu valmistama. Kui nõid ja vanapagan seda kuulda said et Uku ise Ilma tütred oli lahti piast ja ise oma kääga neid Vahemää kuningapoegadega kihland, siis pidasid nad nõu mis nüid teha. Nõia tütred vihastasid väga et neid ei ole tahetud nad luband endid kohe siis vanapaganalle anda kui vanapagan Vahemää kuningapoegade pruudid ära hukkab. Vanapagan ööld: Teid endid ma ei taha aga kui teie kuningapoegadelle naiseks soate siis teie esimesed pojad on minu neid võtan ma omale.
Peasuke oli nende nõupidamast kuuld see reakind seda lugu kohe metsa Akale Aku tuli ja reakis Ukule. Siis kutsus Uku Ilma ja ta mehe ja tütred ja Vahemää kuninga ja ta naise ja pojad ja viis neid Taara määle. Ja laalatas siin kuningapojad Ilma tütardega paari. Siis jägas Uku neile oma õnnistust et nad puhtalt ja truuste üksteist olid armastand. Meelikene mearis nende paled lille-eliga et nad veel seda ilusamad oleks. Koit ja Ämmarik valasid palavad armastust nende südame sisse. Taara isi lubas oma tarkust neile anda. Vanemuine õpetand neile lauluviisid selgeks. Siis peetud Taara määl imeilusad pulmajoodud. Vana halli piaga Taara ja Vanemuine joond veel noorepoaride terviseks kahekesi ühe kannu seest õlut. Lamemees aand ennemuistesid juttusid nagu paergu.- Piller mängind pilli, Muru piigad laulsid võidu ja pulmalugusid. Halgja tütred tantsisid hallis siidiriietes. Kas see põld kena. Pärast pulmi võttis Uku need kahed kaksikupoarid ja viis neid taeva ühe kuldtooli piale istuma, et vanapagan neid sialt änam kätte ei soa. Ja Ahti ja Hinnu hoiavad sial oma pruutisid süles ja armastavad üksteist südamest ja truuisti. Ja voatavad nüid sialt lahke silmaga alla moa piale, kas veel teisi kaksikõdesid ja -vendasid on moa pial leida, kis teineteist kõigest südamest nii puhtaste ja truuiste armastavad nagu nemad, et neid siis koa endi juure taeva alla tähteriigi sekka viia kus vanapagana kadedus neile ei soa änam paha teha ega nende rõõmu segada. Ja nanna on need kaksikupoarid nüid taevatähtede hulka viidud sinu eest ära. Nanna lõpetand Lamemees oma juttu.
Vana pagan kuuland senni rahuliste pialt aga kui Lamemees: Sinu eest ära oli ütteld, siis pidand vanapagan kohe ütlema, et See on vist vale. Ta aand juba oma suu lahti ja ööld. See on va- Sial läind sepatua uks lahti ja llmarine, Kõue ja Piker tuld väl´la. Vanapagan ehmatand ja sõnad jäänd suhu pooleli ja püksid lõdisend kohe reite ümmer, pihid õerund püksitasku katti ja kukkund kõlinal läbi püksireite põrandalle maha. Lamemees küsind: No mis sa nendega pidid tegema? Saa tahtsid pihtisid koa ära varastada nagu saa Vahemää kunin- ga poegade pruudid ära varastasid ja kibimää sisse pannid seda ma arvan jah. - Vanapagan taht kohe joosma pista aga ukse vahel tuld juba Ilmarine vasta see võtt kohe vana Joagu rinnust kinni ja sidund tal kääd ja jalad raudahelatega kinni. Siis Ilmarine toppind Vanapagana ühe vana tahmase söökoti sisse sidund kotisuu kõbasti eest kinni ja pand siis jaasi ette.
Vana Kõue tõmmand siis lõõtsa ja Ilmasepp pöörand vanapaganal sial pihtidega teist külge ja teist külge. Vanapagan röökind Ilmasepa kää nagu torupill kohe. Ilmasepp kõrvetand kõik vanakuradi karvad ära ja põletand naha mustaks nagu süsi. Kurjad vaimud joost kõik põrgu nurka suure hirmuga eest ära. Ilmasepp pöörand vanapaganad teisipidi ja teisipidi. Viimaks suland ahelad Vanapagana käte ja jalge ümmert ära ja vanapagan soand siis ennast pihtide vahelt lahti rabeleda ja joosma. Pikker visand veel tulise raua- tüki takka järele. Sest on vanapagan must ja kõrvend ja kange kärtsahais on ta juures enne on ta valge old. Siis va Lamemees pand talle nime must Koarn. Nanna on siis kurat mustaks kõrvetud ja kaksikud tähed taeva soand.
1 (vali)