h24006350000
Harjumaa — Kuusalu
Ploompuu, Jakob;
Rebane, Hans
1893
| Esimises saates on meie eneste mälestustest saadud vanausk, s. on mis ammust ajast olime kuulnud, kombetest, kratist ja tähtpäevadest. Nende korjamiseks ei olnud muud vaeva, kui et meelde tuletasime ja üles kirjutasime mis olime inimesi kuulnud rääkima. Kahju et meie neid enestele üles tähendamata jätsime, siis ei oleks mõnd punkti mitte tarvis olnud pärast uueste saata. | ||||
| Sest ajast peale hakkasime mõlemad üht veikest raamatud ja pliiatsid taskus kandma, kuhu kohe võimalik oli üleskirjutada, mis terakest kuskilt saime; olgu et omal töö juures üht ehk teist enne kuuldud meelde tuli, ehk teiste suust kuulsime, oli siis vanausu punkt, kõnekäänd, ehk vana sõna j. m. ei saanud enam kaduda ega meelest minna. | ||||
| Sügisel 1890 algasime, nõnda kui talupoisid talvel ikka, puude leikust Kolga metsas. Saime 50 kop. arsina pitkuste puude süllast. Neil pikkadel prii õhtatel kirjutasime teise, meie suurema saate. Need laulud oli Hans juba nooremalt ema suust üles kirjutanud pliiatsiga veikestesse raamatutesse, teadmata kui kui tähtsad tööd ta teeb. Neid laulusid ei mäleta enam numri järele nimetada. Järgmised laulud on Hans karjas käies naabri taadi Jakob Sestohvi suust üles kirjutanud: Esmaspäev lään heinamaale, Teisip. j.ne. Läksin metsa luusimaie, luusimaie jne. Sõitsin tüki Türgi teeda, Türgi jne. | ||||
| Järgmised laulud on Hansu ema Leenu Rebase (sündinud Part Mõhustes) suust saadud: Võeras eite võigas eite, Võeras jne. Jõua kätte õhtukene, Päris jne., Külapoisid pungissilmad, Pungis jne, Minu vend läks Soome, Meie Kaksi vaestalasta, Hästi hästi neiukene, Leeni jutustas minule, Jaanikene kaanikene, Jüri jürna, Vihased on meie neiud, Oh seda heada hoosta, Kallis neidu kuulus neidu, Meie mehed, reiemehed, Vares tegi vaaks, vaaks, Uni siga, lamba laesk, Kõrsu mamma, kallis mamma, Lõõri lõõri lõuke. | ||||
| Laulud peale nende selles saates on mulle karjapõlves meelde jäenud, mõistatused Hansu lapsepõlve kirjadest, vanadsõnad minu mälestusest. | ||||
| Jutud kolmandamas saates on jaanitulel Koitjerve noore peremehe Jakob Toombergi jutustatud (T. on seal sündinud ja kasvanud). Vana usk selles saates on eespool tähendatud viisil korjatud. | ||||
| Aprillikuus 1891 tegime veikese reisu Ambla kihelkonna piirile Lehtse metsavahi Mart Lutsu juure kellest meile räägiti et temal rohkesti laulusid olla. Olivad temal küll ka mõned, aga - nagu üeldud riismekesed ja nii ütelda - ropud. Et neist paigust kust meie laulusid kuulsime ikka jämedaid laulusid saime, arvan ma selle põhjuse olema et need kes ehk paremaid laulusid oleks mõistnud ikka vanu trallitusi patu asjaks pidasivad ja neid avaldada ei tahtnud. | ||||
| pag. 638 Mart Luts on 62-aastane mees Ambla kihelkonnas sündinud kasvanud ja teul käinud. Paari aasta eest oli ta Koitjerve piirile metsavahiks saanud kus ta praegugi veel elab. Laulud meie neljandamas saates on kõik tema ette üteldud. Vana usu punktid selles saates korjamise raamatutest. | ||||
| Vana usku kogus siin ja seal üleskirjutades meie eneste arvates kauniste. Ära saatsime neid enamiste ikka niipea kui neid kimbukene kogutud oli. Vanadsõnad, mõistatused kogusime saatmiseks mõne aja peale, veikesesse kimpu et üksikult kohe ära saates väga laiali ei jäeks | ||||
| Sügisel 1891 juhatati meid kahe Koitjerve naeste juure, keda üteldi vanu laule teadma. Esimine oli Ann Toomberg Jakobi naene, Suru vallas sündinud ja üles kasvanud, nüüd 50-aastane Pikapõllu talu perenaene. Kevadel 1892 saivad koha pealt lahti ja elab nüüd Kolga vallas Metstoa talus vabadikuna. Teine, Ann Toomberg Käspri lesk, (sündinud Ploompuu) elab praega sessamas talus vabadikuna, kuhu teda Kiiu vallast 1875 oli toodud; on nüüd 45 aastad vana. Viiendamas saates on Ann T. Jakobi naene ette ütelnud No 1, 4, 5, 8 ja Ann T. Käspri lesk 2, 3, 6, 7. | ||||
| Kuuendama ja seitsmendama saatega saivad korjamise raamatusse kogutud vana usk ära saadetud. | ||||
| Kaheksandamas saates on laulud No 1 kunni 14 ja No 18 Ann T. Jakobi naese, No 15, 16, 17 Leenu Rebase, No 19 Anu T. Käspri lese suust ja No 20 JPl. lapsepõlve mälestustest saadud. | ||||
| 9, 10, 11, 12, 13, 15, 17 ja 18 saates kirjutud vana usk, mõistatused, vanad sõnad, rannamurdest ja kõnekäänud on kõik eespool nimetud viisil töö ja inimestega kokkupuutumise juures raamatusse märgitud ja kimphaaval ara saadetud. Jutt 12ndas saates H. Rebase lapsepõlvemälestusest. Jutud 14 saates olen (JPl) lapsena siit ja sealt kuulnud, ei mäleta kõiki, kelle käest. Teatud nimetasin kohe. | ||||
| 2sel juulil 1892 läksime juhatuse järele paari vanakese juure lisa korjama. Esimine, üks naesterahvas ei laulnud sõnagi ütles ainult, et noored mehed peaksid tööd tegema ja mitte mööda ilmad vana lori taga ajama. (Siin pean ma hr. Kallasele vastu vaidlema, kes ütleb et peened riided nendele korjamise juures takistust teinud, see ei ole õige; isandatele vähemast ei julgetud nii jämedaste ütelda kui enesesarnatsele.) Teine, Karel Siig 60-aastane vanamees Anijalt ütles need laulud mis 16mas saates 1 kunni 10 ja 17 saates l kunni 5 numri all on. Väljaarvatud 16 saates No 8 mis HR. ja 17 saates No 6 mis JPl. lapsepõlvemälestusest saadud on. | ||||
| I jutt 19 saates Kuusalu külast pärit Tiitsu peremehe Jaan Rebase ette üeldud. Püha Jüri kutsikad mälestusest (H. Rebane) Veike eksitus e. ü. Johan Rebane H. isa. | ||||
| Korjamise ajal jätsime esite mõned meie arvates tühisemad ja vaevasemad tükid koju saatmata, hiljemine saatsime aga kõik ära Teie valida. | ||||
| Viimaks peame veel kahe isanda teenimist andeks paluma; meie arvates ei peaks see ühise kogule ühtigi kahju tegema et meie sedasama, mis esite Teile olime saatnud, veel hr Eisenile saatsime. (Põhjusel et ta meie vaeva raamatutega tasus) Pealegi ütles E. ise et sest ühtigi viga ei ole et sedasama enne mujale oleme saatnud. Kui meie aga siiski ühise Isamaatööle kahju oleme teinud siis palume kõigest südamest andeks anda. | ||||
| Aruandes palume tähendada kas kõik mis siin koos saadame, ka kätte olete saanud. | ||||
| Väga tänulikuks jäeme teile Teie saadetud kingituste (raamatute) ja mälestuse (päevapildi) eest. | ||||
| Kuusalus 15. okt. 1893. J. Ploompuu. H. Rebane | ||||