h24100920000
LäänemaaPühalepa
Mey, Johann
1889

Metadata

COL: Johann Mey
ID: H II 41, 92/6
LOC: Pühalepa khk.
ZANR: jutt/regilaul
TMP: 1889

Ühe maanina nimi Pühalepa kihelkondas on Hiienena kus palju ja paksult puid kasvavad, mere äeres on kaks suurt kaske, kelle vahel üks veel suurem kuusk kasvab, need kolm puud on vanal aja pühaks peetud, sest seal olnud üks püha hiis vanal ajal, kelle järel ka selle nina nimigi "Hiienena" on, nende hiiede all, räegib vanarahvas, on vanal ajal tantsitud ja pidusi peetud, tantsimese juures olnud iseäranis see moodis, et igal tantsijal olnud üks veerand tolli pikkune ora, mis sinna kuuse alla ühe kivi sisse uuristud augu sisse olid pandud, et kellel neid tarvis oli võis neid sealt võtta, ja kui torupill hürgama pandud, siis läinud inimesed tantsima, mis väga suure kiirusega ja hirmsa käraga sündinud, selle ülemal nimetud oraga pidanud iga tantsija üksteist kriimustama; aga mitte näu ega käte ja jalgest, nenda et veri sest kohast tuleb, (paksu riiete ja väga suure kiiruse pärast saanud mitu tundi vahel tantsidud, ilma et keegi oleks veriseks saanud), kui siis keski on omal tunnund verd väljas olevad, siis karjunud ta teistele nenda:
    3  "vere väljäs vännäkeised
    4  andkä aegä agarältä
    5  viimä verä vergästä
    6  kullä kalle kuusälä
    7  küll ses kuuskä kuuläb kurve"
pag. 93 Need kes siis verised olnud, viinud "Pent", (vist pidu juhataja või preester, selle üle ei tea vana rahvas mitte aru anda,) selle kuuse juurde mis kahe kase vahel on ja kastnud oma nimetissõrmed selle verega, kes essite laulma hakanud ja teinud selle verega, selle kuuse koore peale ühe poolekuu sarnatse märgi, kui see toimetamine möödas olnud siis pannund igaüks oma ora jälle tagasi vana paika, ja hakanud pärast, igaüks üheteise käest kinni ja hakanud siis ümber kuuse tantsima ja seda laulu laulma.
    10  Kuulä kuulä kuldäkuuskä1
Sest laulust jäevad mõned read vahelt välja mis vähe rumalate sõnadega on, et see laul küll vana on, siiske on neid rumalaid sõnu tänapäevani kaasa lauldud, (mida aga mitte ei sünni Teie kätte saata)
    11  hõbedäna önnäkuuskä
    12  Kue sa kuuläd kuldäkuuskä
    13  hõbedänä önnäkuuskä
    14  häigäd ää agarältä
    15  Esändäsä Hiiomaaltä
    16  Tautäd tükkäs Taadämaaltä
    17  Vanaesa vahva maaltä
    18  mattad maha mattärtäjäd
    19  sossäd sornoks sortsätäjäd
    20  Tümmätäd tüträ tössäjäd
    21  Poia penna pegestäjäd
    22  Öe önnä öögätsäjäd
    23  Vänna vaäse vämmötäjäd
pag. 94
    25  Esa eho hegästäjäd
    26  Ema eidä härmotäjäd
    27  - ses me soolä sorämaaltä
    28  - Targa taadä Taaramaaltä
    29  - toomä toplä toatävä
    30  - sorä sögavä salvätävä
    31  - elosädä ehoähtäd
    32  - kaonäsädä kaalaähtäd
    33  - Hobosädä hopäs holkä
    34  - Segasädä sada salkä
    35  - Hergä äigä arvämatä
    36  - Lähme lambäed logämatä
Kui see laul olnud ära lauldud, siis on see seltskond vahel nenda rõõmustud olnud, et nad kui hullud maad kraapinud, puid murdnud, kiva loopinud, ja kisendanud keige öö läbi. See laul ja tantsimine on aga pärastpoole sakstest ära keeladud, et kes sinna tantsima ja laulma läheb see saab mõisas ihunuhtlust, sellest lugu pidamata on nemad siiske vahel salaja seal tantsimas ja laulmas käinud, et küll pärast naha peale antud, nüüdki peetakse seda kohta pühaks ja ei raiuda mitte neid kolme vana puud maha, seda laulu oskas teiste vanade hulgast ka mo vana suurema, aga kuida juba ütlesin natuke rumalaste mõnest kohast, mis teha uuemal ajal ei sallida enam nenda kui vanal ajal.

1 Sest laulust jäevad mõned read vahelt välja mis vähe rumalate sõnadega on, et see laul küll vana on, siiske on neid rumalaid sõnu tänapäevani kaasa lauldud, (mida aga mitte ei sünni Teie kätte saata)