H II 41, 849/64

h24108490000
Pärnumaa — Audru
Sauga, Jüri
1893

Metadata

COL: Jüri Sauga
ID: H II 41, 849/64
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Audru khk.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1893

Pulmad
a. Kosimine.
Pruudi otsis enamiste poja ema välja; aga poeg pidi enne ise ikka ka kuulamas olnud käinud. Kui ema läks, siis oli temal juba viin ligi. Pärast läks peigmees viinadega või päris kosja. Temaga olivad ühes kas õemees, isa, või ka külamees; enamiste ikka kolmekesi. Vastu võtmise juures küsiti: mis külamehed käivad, või mis teil ära kadunud? Vastati: meie tui sai kullist siiapoole hirmutatud, või lehmamullikas jooksis siiapoole, või: tulime heinu ostma. Siis antakse luba otsida. Nüüd tuleb otsimine. Pruut on muidugi kavalaste eest ära peidetud. Viimaks leitakse ta ometigi üles, tuuakse välja ja antakse viina. Selle järele tuleb nüüd söögi valmistamine ja söömine. Kui kaubaga toime saadi, siis pandis pruut peigmehe hobuse looga külge äramineku eel paari kindaid. Nüüd tuli õpetaja juure "lugema" minek, mis enamiste neljapäeval sündis. Kui juba õpetaja juures käidud ja kaks korda maha kuulutatud oli, siis viis peigmees alles pruudile "andeid", mis ta ostnud oli. Peigmees jäi toa ettekotta ukse ette andedega seisma, ning pruut seisis jälle toas ukse kõrval; sealt lükkas teda kõrvatsenaene (pruudi vennanaene või õde) üle ukse peigmehe juure. Siin andsivad nad tõinetõisele kätt ja võttis peigmehe käest asjad ära ja jooksis väljast ringi tõisest uksest tuppa, kuhu peigmees ka sisse oli läinud. Siis vaadati asjad üle ja istusivad kõrvu lauda sööma. See oli siis päris kihlamine või nõnda nimetatud "käeandmine". - Õhtul läks peigmees jälle oma kodu.
b. Laulatamine.
Laulatuse päeva hommiku vara läks peig pruudi kodu ja viis teda kirikusse. Kirikusse sisse läksivad nad: kõrvatse mees ees, siis peigmees ja pruut käsikäes pinki, niisama minti ka "püha laua" ette, kus neid laulatati. Ka niisama tulivad nad peale laulatuse kirikust oma hobuse juure. Pruudi vankrest ega saanist ei tohtinud keegi midagi võtta, ka õlekõrtki mitte ja nende vahelt ei tohtinud keegi läbi käia, et siis jahtuda armastus ära. Pruudi vankert vahtis veikene 14-15-aastane poiss ja kõrvatsemees käis teda sagedaste kinnitama, et ta õige hoolas vahtima oleks. Kodu sõitsivad nad seni vankris või saanis istudes, kuni riha alla sisse; muidugi viis peigmees nüüd pruudi oma kodu. Hobune võeti eest ära, aga poiss jäi vankrisse valvama. Peigmees läks kaasamehega enne tuppa, siis läks peigmehe ema toast läbi riha alla pruudile vastu ja kutsus teda sealt sisse tulema, aga sisse tulles viskas peigmehe ema peigmehe püksid riha alla ukse alla maha, kust pruut üle sisse viiti. Toas panti nad 4-kesi (peigm. pruut, kaasamees ja kaasanaene) lauda istuma või sööma; pruudi ja peigmehele panti mõlematele 2 taldrikku ette; tõise taldriku peal oli kolm suutäit leiba, tõise peal oli sool; nüid pidivad nad leiva ruttu soola sisse kastes ära sööma. Kummas rutem ära sõi, see pidi ennem ära surema. Neid sai kõrvalistest ruttama sunnitud. Peale selle söögi võttis kõrvatsemehe naene (kes pruuti pärast pidi ehitama) kausitäie õlut ja kastis pruudi lahtised juuksed õllega märjaks. Pruudil oli kolmesopiline kübar peas. Kübara äär oli tõhunahast, seest oli ta lambanahast ja pealmine riie oli siidiriie. Nüüd toodi kõikidele pulmalistele süüa, aga pruut ja peigmees läksivad kõrvatsenaese saatusel tahakambrisse. Kõrvanemees oli pulmaliste seas. Kirst pruudi asjadega toodi sellesama päeva õhtul ära. Kirstu viijad olivad 5-6 pruudi sugust meest. Kes kirstutoojatele tee peal vastu tuli, see sai nende käest viina. Kui peigmehe kodus ukse ees ei jõutud kirstu hobuseid kinni pidada, siis sõitis kirst mööda, ja tuli alles natukese aja pärast tagasi. Nüüd tuli suur "laeva kauplemine" ja "passide vahetamine" või läbi vaatamine ja "öömaja tellimine," kus mõlemail pool head "lõuamehed" oma osavust näitasivad; kauplemine lõppes "laevaankru" (kirstu võti) väljaandmise ja äraostmisega. Kirstu ostmist toimetati mitmet viisi. Kui kirst vankrist maha võeti, siis viiti ta kas riha alla, või kus ait oli siis aita. Seal püüdsivad pruudi rahvas kirstu eestpoolt külge seina poole panna, aga peiu rahvas püüdsivad jälle väljapoole pöörta, ja nõnda võideldi tükk aega, enne kui kirst kolm korda käte peal ümber oli veeretud. Võit pidi peiu rahvale jääma. Oli kirst oma paiga peal, siis võeti "sülelapse" sukad kirstust välja ja kirst panti kinni. - Nüüd anti "saajalistele" (nõnda nimetati kirstutoojat rahvast) süüa ja nüüd kestis rõõmus pulm edasi.
d. Nooriku ehitamine.
Kõige esite ehitati peiupoiss naeseks. Temale pandi valge rätik päha, valge riie selga, mis 5-7 reesiga kinni oli pandud, nõnda ehitatud pandi ta siis tooli peale istuma. Siis tulevad nooriku poolt "pilkajad tütrukud," vale nooriku juure ja laulavad teda pilgates.
     14  Langukesed, linnukesed
     15  See ei ole mede neidu!
     16  Sellel neiul mustad püksid.
     17  Mede neiul kiutu körti.
     18  See aga tede tehtud neidu.
     19  Viige ta raibe rabale.
     20  Üle soo sori kiriku!
     21  See on tede tehtud neidu!
     22  Tooge mede neidu nähtavale
     23  Mis te eila meilta tõide.
pag. 855
     25  Kas sai hästi ämma kätte?
     26  Äiä kätte, ämmä kätte!
     27  Tervelt tõisepoole kätte?
     28  Tooge mede neidu nähtavale!
(Nüüd tuuakse nähtavale). Nüüd laulavad noorikupoolsed neiut kiites:
     31  Langukesed, linnukesed.
     32  Küll on meres vahtu valge;
     33  Veel on valgem mede neidu!
     34  Küll on lambal villa lahke;
     35  Veel on lahkem mede neidu!
Tõised laulavad peiu poolt vastu:
     38  Mis te tühja kiitelete,
     39  Ja te vastu võitelete!
     40  Mis sest räimest õpetada,
     41  Ja sest taimest tanutada!
     42  Ennem pangu rahad krantsi kaela,
     43  Ennem kui selle neiu kaela!
     44  Ennem pand tanu talle päha,
     45  Ennem kui selle neiu päha.
     46  Ennem pand põlle põrsa ette,
     47  Ennem kui selle neiu ette.
Neiulised laulavad pahaselt:
     50  Pöörge need hobused ümber.
pag. 856
     52  Saatke see mini minema!
     53  Laske kasva kaksi aastat,
     54  Paisuda veel paari aastat;
     55  Siis saab paras peremini,
     56  Pere rõõvaste pesija;
     57  Laste lauale lugeja.
Peiupoolsed laulavad jälle:
(noorik 1. tants)
     62  Tooge see toodus tantsima;
     63  Keripuu jalga keppilema!
     64  Taas siis tantsib taas vaatab:
     65  Kus ta siibid servi käivad1
(seisvad)
?
     66  Kas ta kannad kohe käivad?
     67  Ehk ta sõnnide sõidetud!
     68  Vana värside vaadatud.
     69  Ehk ta pullide pusitud?
     70  Ehk tal tited tiiva alla!
     71  Äbarikud hänna alla?
Neiupoolsed tõemeelega:
     74  Tooge kulpi, neiu kuseb!
     75  Tooge klaasi, neiu laseb!
     76  Annab teile haisutada,
     77  Nina alla nuusutada:
     78  Kas on sõnnide sõidetud?
pag. 857
     80  Ja o värside vaadetud?
     81  Kas o tited tiiva alla,
     82  Äbarikud hänna alla?
Peale tantsimise istub noorik jälle tooli peale ja kõrvatsemehe naine astub ta juure ja paneb taale tanu päha. Noorik viskab kolm korda tanu peast tahaselja pulmaliste sekka; ikka pannakse uuesti taale tanu jälle päha. Tanu panemise ajal lööb tanutaja kolm korda tanuga noorikule vastu nägu ja ütleb: Pea meest meeles! Saada karjane karja! võikanikas juure! Teomees teole, leivakott juure! Anna mehel tubakaraha. Peale selle viiakse nüüd noorik tantsima. Esite tantsitab peigmees, siis peiupoiss, siis ajumees (peigmehe vend, või onu) siis kõrvatsemees. Neil neljal on kõikil kasukad seljas ja valged rätikud kaelas ja valged kindad vilatse paeltega rätikute peale seotud. Peale tantsimise minti laua otsa. Peigmees ja pruut istuvad kõrvu; pruudi kõrva istub kõrvatsenaine j.n. Pruudile visati poisslaps sülle, (vanaduse peale vaatamata) kellele ta sukad andis. Poja ema tänab pruuti sukkade eest: Aitjuma, aitjuma; tänavu aasta kahekesi, tuleva aasta kolmekesi. Kui viibib, siis viiekesi! Peale selle hõisati: hõissa ja hõissa saajad! Kann ja viinapudel ei saanud muu kellegi ette, kui nende kuue ette (peigmees, kõrvatsemees, peiupoiss ja ajumees, noorik ja kõrvatse või kaasanaene.) Noorikul on ehitamisest saadik ikka valge rätik2
Pruudi valge kate või rätik nimetati "Uju".
 peas, mis 5-7 reesiga kinni on pandud; kõrvatsenaine annab temale rätiku alt mõned suutäied toitu suhu pista, ise ei võta ta midagi.
e. Jullutamine.
Peale söögi tõusevad kõik 6 söögilaua juurest üles ja lähevad: ajumees kõige ees, selle järel kõrvatsemees, siis peigmees, siis noorik, siis kõrvatsenaine ja viimaks peiupoiss, kõik rongis ja kõikil on härjakara piitsad käes, kõik kohad läbi. Igas kohas ja iga ukse peal löövad nad kolm korda piitsaga + (risti) ette, kuni viimaks välja räästa alla jõuavad. Seal võtab ajumees noorikul rätiku peast ära (see rätik on ehitamisest saadik peas, ta on suur, valge päris palakas) ja karjub 3 korda: huraa! Siis võtab ta rätiku - "Uju" oma piitsa otsa ja viib kambre, niisama saavad ka kaaskäijatel meestel valged rätikud ümbert ära võetud. Kambres (taga kambres) istuvad nad ehk kõnnivad ikka kuube kasukat seljas (see on: laulatamise riietega) vahel tantsivad ka. Peigmees võib ka omal suured riided seljast ära võtta, aga noorikul jäävad selle päeva magama minekuni selga, olgu kui tahte palav neid kanda.
f. Noorepaari magamise ase. Õhtul lähevad peigmees ja pruut lammastelauta magama. Sinna lammastelauta viiti ka need heinad või põhud, mis laulatusel käies vankris noorepaari all olivad. Magamaviijad on kõrvatsenaine ja ehitajanaine. Seal vaadatakse hoolega järele kummas neist ennem maha heidab, see sureb ennem ära. Hommiku läheb kõrvatsenaine või ka lauljad tütrukud noortpaari magamast üles äratama. Enamiste äratati noorpaar ikka lauluga üles, mida ukse taga lauldi.
     91  Oh noorik mede minia,
     92  Mede meeste vennanaene.
     93  Tõuse lindu, lüpsa lehma!
     94  Tõuse kana, saada karja!
     95  Küla lehmi lüpsetasse,
     96  Küla karja saadetasse.
Kõrvatselnaesel ja ehitajal olivad nooriku riided ja pesuvesi käes. Esite teretati sisse minnes: Tere, tere, peiu; tere, tere neiu! Siis pandi noorikule uus särk selga, uued sukad, uued kingad, kört ja torutanu päha; noorik läks särgiväel toa juure. Poisikene võttis nooriku ja tütrukukene peigmehe vanad pastlad kätte, kuhu raha sisse pandud oli, aga kõrvatsenaene võttis mõlemate vanad sukad kätte. Peigmees tuli palja peaga toa juure, aga noorik hoidis peigmehe kübara otsa ees. k) Perenaiseks seadimine. Aga enne kui nad toa juure läksivad, tuli ämm (peigmehe ema) lauda juure ja näitas noori- kule peigmehe jagu lehmi ja lambaid ära, niisama ka muud loomad. Näitamise juures pandis noorik lehmale vöö ja lambale kindad, hobusele vöö, koerale, kassile paelad, kaevule vöö, levalabidale vöö (ka prooviti, kas noorik mõistab leiba ahju lasta), levalauale vöö või ka paelad, keedu- või koldekoogule vöö; selle tarvis tallutas ämm nooriku kõikisse paika et iga asja ära näidata ja et iga asi omad veimed pidi saama. Toa juure minnes oli esimese ukse kõrval äi, kes minia kolm korda üles tõstis ja ütles:
Äi sai tõstmise eest kindad. Kui veimesi kimpu seoti ja valmis pandi, siis küsiti sagedaste: kus isa tõstekindad, kus isa tõstekindad? Kui tõstmine möödas, siis teretati äia ja ämma käsi kätte andes. Peale selle mindi sööma. See söök oli nüüd kõige parem või pulma peasöök. Selle söögi valmistas igaüks, nii kuis ta jõud kandis. Liha keedeti enamiste suurtes tükkides ära ja pandi niisama tervelt laua peale. Selle söögi juures loeti ka söögipalvet, see oli esimene kord Jumalasõna pulma ajal. Enne kui sööma hakati, siis pandi neiu poisile uus matt ette ja taldrikuga viinaklaasid; see käis nüüd viinaklaasidega sööjate seljataga laua ümber ja hüüdis: tulge pulma, tulge pulma! Kes võtab (maitseb), see maksab; kes puudub pool rubla; karuline 25. Kõrvaline naene istub mati juures ja annab igale rahamaksjale tüki saialeiba, iga pulmaline pidi nooriku liitu maitsma ja maksma. Peale selle päeva peeti nüüd lihtpulmasi edasi, nii palju kui keegi jõudis ja tahtis. Iga pulmapäeva hommikul vihuti enamiste kõik pulmalised magamast ülesse ja pidi vihtlemise eest maksma. Vihtlemist toimetas peiupoiss, ühe abilisega. Vihtlemise tarvis olivad veikesed vihad asple arude otsa seotud, nüüd tõmmati vihutav magamast siru- kile ja aeti asple vändast tuhat tulist ümber, nii et vihad sabinal magaja pihta käisivad, selle eest makseti nii palju, kui keegi ise tahtis. Mõnel öösel aga varastati magajate riietest mõned tükid ära, nagu müts, saapad, kuub, sall või vest ja korjati nõnda suur pund riidid kokku, kust nüüd hommikul iga omanik raha eest poest oma pidi tagasi ostma. Kõik korjatud ja saadud raha sai noorepaarile pulmakingiks.
h) Järelpulmaaeg.
Peale pulma hoieti esimene nädal otsa pruut toas, ega lastud mitte välja minna, enne kui pühapäeval kirikus oli ära käidud, muidu oleks naabrirahva kade silm pruudist üle käinud. Kui pulmalised ära läksivad, siis oli nooriku esimene töö pulmanõud ära pesta ning siis hakas valgid villu ketrama. Üleüldse hoiti esimesel nädalal noorik tõiste eest salajas. Esimesel pühapäeval läks noorpaar kirikusse; selle tarvis, sinna viima, tulivad pulmamajasse kõrvaline mees ja kõrvaline naene, kes nüüd ühes kirikusse läksivad. Peigmees ja noorik läksivad kirikus kohastikku pinki, tõine meiste poole, tõine naiste poole. Noorikul olivad laulatamise riided seljas ja ka laulatamise aegne valge põll ees. (Laulatamise ajal oli pruut palja peaga, müts võeti peast ära). Kirikust kodu tulles, sellel esimese pühapäeva õhtu, peeti pulmamajas järelpulma, kuhu noorepaari kõige ligidamad sugulased kokku tulivad. Ka siin kingiti mõnda kingitust noorepaarile. -
1 (seisvad)
2 Pruudi valge kate või rätik nimetati "Uju".

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

H III 23, 649/50 (6) 12 %
ERA I 4, 550 (2) 11 %
E, StK 3, 77 (1) 11 %
H II 19, 501/2 (31) 10 %

Contains poems

E, StK 14, 181 (4)   84 %
ERA II 39, 90/2 (4)   69 %
ERA II 127, 512 (16)   63 %
ERA II 17, 163 (110)   51 %