H II 42, 493/510

h24204930000
Pärnumaa — Karksi
Kõeva, Margus (Markus)
1891

Metadata

COL: M. Kõeva
ID: H II 42, 493/510
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Karksi khk.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1891

Ku peigmees noorikul perrä läits, siis valits ta omal kolm meest vällä, kes iki temä ligi olliv'. Ni olliv': saajavanep, raudkäsi ja sink. Ku na mineme lätsiv' siis kaasigunaise laulsiv':
     3  Oh me siiditse sulase
     4  Kalevise karjalatse
     5  Minge nüid vällä valateme
     6  Minge ratit rasvamaie
     7  Minge tõlla tõrvamaie
     8  Aage nüid aisu esä alli
     9  Pange kõrva velle kõrvi
     10  Pange paadi paaritsida
     11  Linalaka liiatsida
     12  Pange musta munderesse
     13  Alli õbe-elme'esse
     14  Saajavanep linnukene
     15  Loe nüid loe, arva arva
pag. 494
     17  Loe üles looga pääle
     18  Arva saani aisa pääle
     19  Mitu meesta saajanegi
     20  Mitu naista kaasikunna.
Õhtus minti noorigu kodu; obesit es võede mitte valla; ku na sisse lätsiv' aeti ka kuhalt söömä. Söök olli enne lavva pääl, tõine leväpäts tõise otsa pääl ja mõlepil viinapudel kõrvan, neist es tohi mitte kennigi süvvä egä juvva, na kurtsiv' kik sii pulmaaig sääl lavva pääl. Noorigu poolse kaasigunaise akasiv' laulme:
     23  Minge nüid lauda langunaise
     24  Minge nüid lauda laulamaie
     25  Istke nüid meie istemele
     26  Astke meie astemele
     27  Pistke perse pengi pääle
     28  Putke nüid meie pudelesse
     29  Laske meie laasistegi
     30  Kaege meie kannustegi
     31  Mesi o meie merevesi
     32  Kali meie kajuvesi
     33  Veli aaras aanikusta
     34  Sõsar roobas ruhve'esta
     35  Tõst ta tõrresta õluta
pag. 495
     37  Saajanaise linnukeise
     38  Kaasigunaise kanase
     39  Võtke meie võida-leibä
     40  Pistke meie piimä-leibä
     41  Meie kuive korbikeisi
     42  Rõhket rõõsaveerekeisi
Lavvast lauldi vastu:
     44  Sedä ei tää egä mõista
     45  Mistes teile kuiva korbi
     46  Kuiva korbi rõhke rõõsa.
Lauldi vastu:
     49  Laits olli kurja ikkemaie
     50  Mees vilets vihanemaie
     51  Lätsi lasta lepüteme
     52  Lätsi meesta meelitseme
     53  Seni'p nii korbi kujusi
     54  Seni'p rõõsa rõhkunesse
     55  Langu nüid uvve langu noore
     56  Varssi vastatse omase
Noore mihe poolt lauldi:
     59  Ei me's sörgi söögi tõttu
     60  Egä's joose joogi tõttu
     61  Nõrga vellel tulem' nõusse
     62  Arme latsele ausse
     63  Meil jäi kodu kolme söögi
pag. 496
     65  Kolme söögi kolme joogi
     66  Ani jäi ahju küdsäme
     67  Pardsi jäive patta keemä
     68  Laagre liha lavva pääle
     69  Siga meil söömän tõine jooman
     70  Ani ammu audumenna
     71  Obu sörksi söögi tõttu
     72  Obu joosi joogi tõttu
     73  Karas kaaraoodre tõttu
     74  Meil o nüid viha velle pääle
     75  Viha velle äti pääle
     76  Viha velle nänni pääle
     77  Et saats kavet kos´suelle
     78  Narva naista võttamaie
     79  Mõnda näime tullaenna
     80  Sada siia saie'enna
     81  Suhu meil tulli suure kuuse
     82  Pihta tulli pedäjeoksa
     83  Kaala tulli kaseladva
     84  Obu ot´s jala-aseta
     85  Varsa kaiev' kabjamaada.
Lauldi vastu:
     88  Langunaise linnukeise
     89  Ei me's kutsu kos´suelle
     90  Palle-s panti andamaie
pag. 497
     92  Te küll kulsit kositevet
     93  Palsit pandi võttajata
     94  Ole-ei meie sõtsi süüdü
     95  Esi teie velle süüdü
Noorigu puulse lauljese laulavad edesi:
     98  Langunaise linnukeise
     99  Mis te kurdade kuruna
     100  Istude ahju ihena
     101  Panet põlvi paiste'elle
     102  Säet sääri lämme'esse
     103  Veli es kutsu kurtamaie
     104  Veli kuts lauda laulamaie
     105  Istemel ilatsemaie
     106  Ei siin laula lauda kulda
     107  Ei siin isteme ilatse
     108  Kui ei laula langunaise
     109  Ei siin karju õllekannu
     110  Kui ei karju kannu jooja
     111  Ei siin pillu viinapikre
     112  Kui ei pillu pikre jooja
     113  Langunaise linnukeise
     114  Nüid o lauda teie laulda
     115  Isteme teie ilatse
     116  Õllekannu teie kaia
     117  Viinapikre te pidäde.
pag. 498
     119  Meie kurdame kuruna
     120  Istume ahju ihena
     121  Meil o ihu irmu täüsi
     122  Kui me ommen teile tulem'
     123  Sõs o lauda meie laulda
     124  Sõs o kannu meie kaia
     125  Viinapikre me pidäde.
Peigmihe saajavanep iste lavva otsan ja vaats et temä pulmarahval süvvä olli; sink olli õllekandje, temäl rippus puust õllekann öökse otsan kaalan, mike seest ta juuts; raudkäsi isti lavvan peigmihe kõrvan peigmihe emäge (üks selle jaoks vällä valitsetud naine) na es tohi mitte enne ommukut lavva mant ärä minnä. Neil olli juba enne öökse kaalan, noorigu poolt panti veel egäl üits; ka kaasigunaistel, aga vähempe. Sõs akkasiv' noorigu kaasigunaise laulve:
     128  Söö nüid seni söömäsõnni
     129  Kurda seni korjuärga
     130  Vahi sa vana pugali
     131  Seni ku lõõgu lõigatesse
     132  Lõakaplu kaetesse
pag. 499
     134  Ole-ei asi aia pääle
     135  Asi alle aidanegi
     136  Kuvve lukku kotte'elle
     137  Taga seidseme tabaje
Söögi aal laulav' noorigu laulje:
     140  Sööge langu süämesta
     141  Jooge langu julge'esta
     142  Ärä te langu põue pista
     143  Ala vii langu tantsimaie
     144  Matsagu maha puduve
     145  Tükü maha tümbsätave.
Sõs akkav' pulmalise tantsme. Ommugu tulli noormees raudkäe ja emäge lavvast üles ja akkav' laulme:
     148  Langunaise linnukeise
     149  Andke meie asi kädeje
     150  Perse penki meil vajusse
     151  Selg meil seinä murdunesse.
Sõs lätsiv' na noorikut tereteme. Noorigu veli või mõni võõras, ku velle es ole, võts linigu ja lei kolm kõrda sellege ümmer noorigu pää ja ütel:
     154  "Unede uni ja mälede mälu
     155  pia mees meelen ja kohende mihe püksi kinni."
Linik jäigi tal pähä.
pag. 500 Noormees ja raudkäsi pandsiv' oma roosavarre risti ja käüsiv' kolm tiiru ümmer noorigu. Peigm. laul. l.
     160  Piiri nüid piiri vellekene
     161  Piiri ende pikutsesse
     162  Esi endele iasse
     163  Rau nüid rau raudkäsi
     164  Rau nüid ravva terve'esse.
Siis võeti noorik sülle ja tõsteti peigmihe pulmaliste sekka, noorigu veli tõst jälle tagasi, sääl panti ta rõõvisse ja viiti lauda söömä. Noormihe kaasigu naise laulav'.
     167  Ärä võttim' ära võisim'
     168  Ärä võttim' võitegije
     169  Noore koore koputeje
     170  Ärä annide ainu latse
     171  Pannide parre tüütegije.
Vasta:
     174  Ei te vii viimästegi
     175  Ei me anna ainust lasta
     176  Maha jääs Maie madale
     177  Tiina jääs üliteräve
     178  Liisu jääs ülilibeve.
Mineme akkamise aal laulti
     181  Anneke meie sõsare
     182  Viimäne öö sinule
pag. 501
     184  Viimäne tuli tarena
     185  Viimäne pirdu pihina
     186  Viimäne põhku põrmatulla
     187  Ärä läät neista lävista
     188  Astut neista akenesta
     189  Jätät tua tuule joosta
     190  Katus vihma veeretelle
     191  Akene lume ajade
     192  Tükk jääs tühjada tareta
     193  Paik jääs pallasta põrmatuta
     194  Emäkene ennekene
     195  Et sa nüid enne vaja ei lövvä
     196  Egä enne meeli ei tule
     197  Kui läät karja saatamaie
     198  Õvvest või õletamaie
     199  Värist vällä laskemaie
     200  Istut maha iket kõrra
     201  Tõusut üles tõise kõrra
Noormihi laulje laulav':
     204  Saajanaise linnukeise
     205  Kaasigunaise kanase
     206  Lah meid kaia la' valate
     207  Ka' ikve külätse naise
     208  Kahitsev' kasusõsare
     209  Ka siin nutav' nurganaise
pag. 502
     211  Veereteve veerenaise
     212  Sarve aave sannanaise
     213  Kas o pisten tal peresta
     214  Kas o käänten käüse'esta
     215  Või o anden alta õlma.
Noorigu poolse laulje lauliv' vastu:
     218  Meie küll kuulim' kostim' jälle
     219  Langu uvve langu noore
     220  Varsti vastatse omase
     221  Ole-ei santi me küläna
     222  Vaest ei meie vallanegi
     223  Kellel' pisti ta peosta
     224  Kellel' anni alta õlma
     225  Või ta kääni käüse'esta
     226  Sant o Sammaste küläna
     227  Vaene vingi vallanegi.
Noormihe lauljede laul.
     230  Teeme nüid ruttu teele minna
     231  Teele minna maale saia
     232  Käänäm' nüid kueva kodu poole
     233  Aisa esä aida poole
     234  Meie nüid saime mis me saime
     235  Tühjalt tullim' tükü saime
     236  Meie saime saanitävve
     237  Kogusime korvitävve
     238  Oma velle õlma tävve
pag. 503 Noorigu kaasitejese:
     241  Anneke meie sõsare
     242  Meil jäi kolmi õppamede
     243  Kaits jäi asja kaibamede
     244  Kui viiäs üle veesta
     245  Viska's veering sa veesse
     246  Kui läät läbi külästa
     247  Pooda punane palime1
(Vöö)
     248  Kui läät üle rüänurme
     249  Pooda siis leibä rügäne.
Peigmihel' lauldi:
     252  Oh me vähik väükene
     253  Aus alli kuvvekene
     254  Oia me õde üväste
     255  Kasulatsi kalliesta
     256  Ärä sa pessä pere nätän
     257  Egä lahvi laste nätän
     258  Sunni'k ärä sulaste nätän
     259  Meie sõsar noorekene
     260  Noorekene nõrgakene
     261  Mõista-ei manna magade
     262  Mõista-ei kõrvan kõnelde
     263  Mõista-ei juuren aia juttu
     264  Jala aa üle jalutsi
     265  Pää aa üle päetsi
pag. 504
     267  Õppa sa esi vellekene
     268  Õppa esi õlmanegi
     269  Sunni soolakellerenna
     270  Pessä piimäkammerenna.
Õhtu lääve noorigu poolse rahvas kirstuge perrä. Kaits öökest köüdeti kokku ja panti egä nellä tulba peräst tutu vällä. Olli neil tii kinni pant siis laulsiv'
     273  Laske valla langu usse
     274  Aarage auväradi
     275  Me panem' raha rambi pääle
     276  Kilinge kidade pääle
     277  Poolusk poole usse pääle.
Kui valla võtme ei tulla sõs käänäv' ümmer ja sõidav' tagasi. Neil lääve noormihe poolse mihe perrä, panev' raha kirstu kaase pääle, ostav' ärä ja viive aida läve ette. Kirstu päält lauldas.
     280  Lah meid kaia la' valate
     281  Ka' meil andas aidakesta
     282  Andas aida nurgakesta
     283  Ek me aave aianurka
     284  Veereteve vihma kätte
     285  Ek me saadam' sao kätte
Vastu:
     288  Ärä pellät siiperästä
pag. 505
     290  Meil o aita ammu tettu
     291  Sihen siiditse kõrendi
     292  Seinän vagja vahterese
     293  Kusse viskat velle vildi
     294  Näiu sõbaja laotede.
Ku noorik noormihe kodu viiti, sõs viiti ta kuhalt söömä. Kige ihen saajavanep sõs raudkäsi, noormees, noorik ja noorigu emä. Noormihe saajavanep tõsts teki kate tokige noorigu ümmert ärä ja pands noorigu pää kuhal säet puu pääle või jälle nägu taren parre pääle. Sii tekk kurts seni sääl ku pulma otsa lõppiv'. Esi es tuhi noorik oma käege mitte lavva päält süvvä võtta, noorigu emä ands tal raadsik alt linigu. Ku noorik lauda ists, siis pisteti tal üits tilluk' laits alt lavva sülle, selle eest sai sii suka. Õhtu panti noorikut-noortmeest lauta magame. Pulmalise püüdsiv' nende jalast sukke või muud midägi ärä varaste nõndasama ka tõistel pulmalistel siis teive poe üles ja müüsiv' ommugu tagasi, sel moodul korjati noorikul' raha. Ommugu võeti na magamest üles ja käüdedi noorikut Egäs kottel kos ta viiti pands ta suka või kinda. Naise laulsiv':
     297  Ole nüid oolik me minije
     298  Ole nüid oolik ehtimaie
     299  Säe nüid kõrik kõrge'esse
     300  Pallapoolik parresse
     301  Lääme sõs usta ullumaie
     302  Käve usta kõndimaie
     303  Taade usta tantsimaie
     304  Meil o ussi mudane
     305  Meie tanum tahmatetu
     306  Meil o varsa vallatume
     307  Velle kääli kärsitume
     308  Sõnni o sõkkun me usse
     309  Varsa tantsin me tanume
     310  Ole usin me minije
     311  Ole usin nüid otsimaie
     312  Otsi läbi obeste oovi
     313  Kae läbi karjalauda
     314  Tandsi läbi tallelauda
     315  Valade vasigulauda
Ku ta ärä olli käüdet sõs minti lauda manu rätti pähä paneme, sõs pands ta jälle lehmä sarvi üükse. Räti pähäpanejel anti suka. Räti pähä panemise man laulti
pag. 507
     319  Lah meid kaia la' valate
     320  Kas ta ikep ehtienna
     321  Kui ta ikep ehtienna
     322  Siis ei ike elädenna
     323  Kui ta ei ike ehtienna
     324  Sõs ta ikep elädenna
     325  Sõs o tal elu ikuline
     326  Pidu pilliroogeline
     327  Kasu kaarakõrseline
Enne räti pähä panemist läits üits mees üles lauda otsa pääle, veepang kähen ja viht sihen; ku noorik lauda lävest vällä läits, sõs visas ta vihage vett, sai ta likes sõs pidi ta eluaig ikke saama. Pääle selle minti aida manu veimi andme, veimi anti pal´lelt peigmihe pulmalistel.
     330  Lah meid kaia la' valate
     331  Kas o nüid kirstun kirivesi
     332  Alla kaane kalevisi
     333  Kas o vakan valge'eida
     334  Kas o nüid tennu tillukene
     335  Ragunu rauda ähnikene
     336  Kas o marssin maranelle
     337  Kas o pooten punateele
     338  Ek o suikun suidsuaiga
pag. 508
     340  Äbenu ämäre aiga
     341  Pikke pühi ta pidänu
Pääle veime kätte saamist laulti:
     344  Küll o tennu tillukene
     345  Ragun rauda rähnikene
     346  Küll o tennu tettu pääle
     347  Küll o saanu saadu pääle
     348  Ole-ei suikun suidsuaiga
     349  Äbenu ämäre aiga
     350  Pikke pühi ta pidänu
Ku veime ärä jaeti sis lahkus ka pulma. Enne sedä korjati veel raha. Saajavanep lei puutaldre sisse veidse püstü ja pands kige enne raha taldre pääle sõs ands ta viina ja lauls:
     353  Otsi otsi vellekene
     354  Otsi sõtsil velleraha
     355  Pääle pääräti raha
     356  Otsi sirget seebiraha
     357  Otsi valget vaturaha
     358  Sõdse meil Viiru viitänesse
     359  Sõdse Arju antanesse
     360  Sõdse mustasse minesse
     361  Talutaren tahmatets
     362  Sii taht selget seebitsemist
     363  Sii taht valget vatutamist
pag. 509 Minemise aal laulti.
     366  Tuntke äbü ärä minnä
     367  Ärg o tapet ärä söödü
     368  Õlu tettu ärä joodu. -
     369  Mis sai ärjast sööjäl süvvä
     370  Luu o alla nahk o pääla
     371  Pala pal´lasta lihada
     372  Õllevaadist joojal juvva
     373  Sepp o alla vatt o pääla
     374  Sõõmu selgeta õluta
     375  Ma joo vaadi varbe'esse
     376  Poole vaati puusalani
     377  Sõski kurda kundsa pääle
     378  Sõski seisa sääre pääle
     379  Juu kurku kanna kaala
     380  Võta vastu vaskirinda
     381  Küll jala viive magame
     382  Põlve põhku mul pugeve. -
(Vahelt välja jäänud)
Ku noorigu kodu noorigu puulse pulmarahvas kokku lätsiv' sõs joodeti neil kahja. Ta olli meest ja õllest tett. Noorik isti koldekivi pääle, must põll ihen ja särk ümmer pää. Temä ihen pengi pääl olli kahjapang. Säält võtiv' kaits naist, pandsiv' laasi puutaldre pääle ja joodiv' rahvast, esi laulsiv':
     387  Kellesse sii tibu minesse
     388  Või sii karik kaldanesse
     389  Neile noorile mihile
     390  Ole nüid oolik otsimaie
     391  Pungasuuda puistamaie
     392  Kisu nüid vällä kilingiida
     393  Pooda poole ruubeliida. -
1 (Vöö)

Contains poems

H II 55, 181 (5)   62 %
EÜS XII 1365 (109)   53 %