h24302030000
Viljandimaa — Tarvastu
Rull, Aadu (Ado)
1893
Vana pulmest ja noorika ehtist |
||||
| Vanast olive pulma pailu pikema ku nüüd; kige vähemb oma kolm-neli päevä peeti ikki: Sõs kah tundusi, et sa pulmamiis olid. | ||||
| Pääasi pulman oli noorik. Temä ehitidi valmis ku nukk, nuurtmiist es ehita kennigi. Kaits naist olive üle ehitamise; viiti noorik lauta (tare oli võõrit inimisi täis) ja sääl panti tal noorika rõõva selgä. Kos nende ebenide ots, mis tal ümmer aeti. Nüid mine pulma, ei tunnegi, meandes sii noorik, meandes tüdruku. Noorik kõnd ku karu, es painu, ega nõrgu kohekile poole. Narmastega, väl´läõmmeld linik, sõba ja endekoet, tikit päärätt olive tal pähän (nüidne tanu). Peräst teol viil noorika sidusive oma pääräti "nukku", vanema naese "sarve". Kaalan olive väikse elme, kii ja suure elme. | ||||
| Tüdruku kannive pähän 'Karda'; seande sama ku nüid särkel siile pääl, kaitstõistku mitmetkarva ändä perän, mis üle sel´lä visati. | ||||
| Kiidel oli viil kolm kaalaraha sehen. Suure elme olive suure ja käisive kangeld üle sel´lä ja rinde kokku, nagu obesa pali, jämmist, ümärikist elmest tett, kolmekandilise õbelestäkse vahel, kaitstõistku kaalaraha kül´len. Rinnan pidi õbesõlg olema; oli ta suur või väike, aga ikki oli. Emä müüs lehmä ärä, ost tütrele sõle. (Maret Suder jutustap) Miu emä kõnel, et temä noorikapõlve kii, katetõistku rahaga oli linna panti viit ja selle iist suula tuud; taheti küll viil peräst kätte - es saa enämb. Saksa ütelnu: nevä ollev kah panti pannu. Kost sa seast asja veel kätte saad! Pallapoolik (valge suvekört, maarõõvast, linane, ilma päälmise värdleda) oli noorikal ümmer; tõine naene oli ikki voltin, tõine ajanu üükest (naeste vöö) Noorika üüksel olive suure tutu, ku tollama, kül´len; nii, ku noorik kõnd, käisive ikki katsipidi. Talve oli jälle puukega (pook) "vasilistegä" ja "tinulistiga" sõuke noorikal ümmer. Sõukse olive katte seltsi: punatse ja musta. Punatse olive ilusast maranidega värmit (punatsesse) villatsest rõõvast ja olive pühäpäevärõõvas. Must sõuke oli peris mustast särgirõõvast ja oli egapäevä sel´län. Noorikal oli ikki punane sõuke ümmer. All veeren oli puuk (pook) nüidse lõngust ohje muudu viir. Tinulise ja vasilise panti sõuksel alla veere külgi, na olive tinast ja vasest tükikse, neli jalakest all, neidpidi panti sõukse külgi kinni. Ku noorik kõnd, nii kõrasive; ast ikki: raksat, raksat. | ||||
| Ehen oli rohiline põll ja külgi müüdä kül´leräti, seatse sama põllekse, alt laia, päält ahtakse, lõngast nõglut mitmet karva rattit ja rõngit täis. Jala olive suurte musta rättega - "ribadega" poole põlvi kinni pant, koe viil suure kirjega suka pääle tõmmati ja kigeotsan olive "keeritu kengä". Ku äräsaatmise aig tuli ehitidi uvveste noorika, viiti kaits tuuli keset tare, panti noorik sinna istma ja tõine seande sama naene kõrva, üte- taolise, ütte viisi ehitet; ku naene löhemb oli, panti matt jalge ala, aga ikki ütepikutse pidive mõlema olema. Kige üle laotidi suur tekk, et raske aru saia vahet. Ehitamine tetti nõnda, et sedä ei nuurmiis, ega kennegi nooremehe sugulastest es näe; esi laulive man laulu: | ||||
| 12 |
(Märdikene)1 (Nimi) vellekene, kaske!
|
|||
| 13 | Mine kurru sa kurt pulli, kaske! | |||
| 14 | Annid aiga kasvatelle, kaske! | |||
| 15 | Anna sõs aiga ehitelle, kaske, | |||
| 16 | Ehitelle, epitelle, kaske. | |||
| 17 | Kauvva ehib emätu latsi, kaske! | |||
| 18 | Kauvva ehib esätu latse, kaske: | |||
| 19 | Ole ei emä ehitaman, kaske | |||
| 20 | Ehitaman, epitaman, kaske, | |||
| 21 | Ole ei esä ehitaman, kaske. | |||
| 22 | Ehitaman elbakile, kaske! | |||
| 23 | Elde ehit elbakile, kaske, | |||
| 24 | Vald saat´ vana rõõvielle, kaske! | |||
| Oli noorik valmis ehitet, lasti pulmarahvas tarre, noormiis nendega, sii pidi nüid noorika ärä tundma. | ||||
| 27 | "Tule, velle, tunne oma, kaske! | |||
| j.n.e. Ku ta nüid ärä es tunne ja võõra võt´t, sõs nakassive noorikapuuldse rahvas tedä lauldega sõimama: | ||||
| 30 | "Oma jätäd, võõra võtad! kaske! | |||
| Tuus ta jälle oma ärä ja selle kättpidi ülesse tõmmas, sõs nakassive nooremehe puulse pulmarahvas ütlema: | ||||
| 33 | Mine kurru sa kusiändä, kaske! | |||
| 34 | Veere nurka sa vesiändä, kaske! | |||
| 35 | Sul om kusi kondsa pääl, kaske! | |||
| 36 | Vesi viisuveere pääl. kaske! | |||
| Sii lauleti selle kohta, ken noorika kõrvan ist. Enne saadeti nooremehe kodust saadik vaatama, kas saab noorik tulema. Saadiku obesal oli tekk pääl ja üüke obesa kõrvan. Järgi lauleti viil noorele paarile: | ||||
| 39 |
"1 (Nimi) vellekene, kaske?
|
|||
| 40 | "Kui te kurjaste eläde, kaske! | |||
| 41 | "Viide vääde vändelede, kaske! | |||
| 42 | "Kuri võt´t teie kulbista kaske! | |||
| 43 | ..... ........leemi paasta, kaske! | |||
| 44 | "Ku te kõrd käimä tulede, kaske, | |||
| 45 | "Esä, emä vaatama, kaske! | |||
| 46 | "Me tambim' uule uhmerinna, kaske! | |||
| 47 | Abena ahju ajame, kaske! | |||
| Nooremehe kodun olti vasta väräti pääl; ku värätist sissi oli pääsnu - noorik visas üükse väräti otsa - sii sai sissilaskjale sissilaskmise iist. Läve ehen tuli ämm vastu - miniat vaatama - noorik visas üükse saani pääle, sii sai ämmäle. Enne ku noorik sissi läits - saatja raisive mõõkega risti läve pääle, sõs oli mõõkega veheld ja muud tempe tett: sõs alla läits noorik sissi. Minti lauda manu kirja-karja vaatama - noorik pidi üükse lehmä sarvi viskama. Tetti õhtu nooremehe ja noorikale ase - noorik visas üükse asema pääle - sii sai nooremehe sõsarale asema tegemise iist, kellel sii õigus oli; ku noorelmehel sõsard es ole, sõs tegi mõni tõine asema. Ku suure pulma olive - läits üükest viiskümmend ärä (ilma veimita - pal´lald seatse pildmise pääle. | ||||
| Tõisel päeväl tulive noorikapuulse omatse kirstuga järgi. Ehen saadeti "vastaja", sedä sama viisi tekk obesa pääl ja üüke obesa kõrvan. Saadi nooremehe kodu - väräte pääl olti vastu - nakati "kasti kauplema". Noorikapuulne rahvas taht kasti iist raha; raha küll es anda, mudu kaubeldi ja kaasitedi. Viimäti anti tulejile viinäpudel kätte - sii oli läbilaskmise pas´s. Süüdi, juudi, peeti pillerkaari. Õlut juudi kanne siist, suure tiipkannuga - kige suuremb kann üle pulma - tibi kül´le pääl kanti lavva pääle ja kallati kanne ja kippe sissi. Noorikal oli esi kann. Sii oli äste ärä kirjutet, kate põhjaga, kun kivikse vahel kõrisive. Noorika kann oli egal meheleminejal tüdrukul kirstun ulga tõiste veime seltsin, sest oli: "tüdär põlvekõrgu, - veimevakk vassakõrgu. | ||||
| Üits oli pulmaajal peris toha (tuhk) oidja. Selle ammat oli toha järgi vaadata, et kennigi sedä es võta, ega nõiu. Koldekivi pääl ta ist, sinna panti tal söögilaud ette, sinna kanti tal juuk manu, säält ta es tohi nõrku. | ||||
| Õige vanast, kui kaits pulma olive kokku johtonu - tapeti tõiseld puult noorik, tõiseld puuld nuurmiis ärä ja ülejäänutse panti paari. Tohalaanen - Kullessa kohal prildagi kaits ristiga kivi, tõine nooremehe, tõine noorika kivi; noorika kivil ruun (kroon) ümmer. Nõndasama Tarvastu Nahksilla raavi (kraavi) otsan jälle kaits seast kivi. | ||||
| Sii oli sõs ollu, ku mede maal alla paganausk oli ollu! | ||||
|
1
(Nimi) | ||||
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
| H IV 3, 63 (34) | 12 % |
|
| EÜS X 878 (52) | 10 % |
|
| H II 31, 849 (39) | 10 % |
|
| E 80323/4 (7) | 10 % |
|
| H II 31, 848/9 (38) | 10 % |
|
| E 76228/9 | 10 % |
|
| EÜS I 803 (97) | 55 % |
|