h24400870000
Tartumaa — Tartu-Maarja
Mägi, Johann
1892
| Kõrgesti Austatud Herra Doktor J. Hurt! | ||||
| Juba mõne aja eest saatsite minule paki (Vana kandli IV annet) mille eest mina Teile palju tänu võlga olen. Minu rõõm oli ütlemata suur et nii väga austavalt poolt mulle midagi kingiti. Minu kohus oleks Teile kohe vastust kirjutada et pakki kätte olen saanud, aga palun väga andeks et ma seda tegemata jätsin. Sellepärast et ma arvasin vastusekirja kõlbmataks hää kingituse vastu, vaid tal pidi ka ometi midagi sees olema, endisest elust ja olust. Siis korjasin ja niristasin kust veel midagi leidsin kuni seni ajani veikseks kimbuks kogunes, nii et ma nüüd mõtlesin kõlblik ära saata olevat. Palun teda siis endise lahkusega vastu võtta kui ta vanavara salve kõlbab. Minu nõder käsi ei ole küll ilusad välimist kuju jõudnud korjandustele anda, aga Teie auväärt sõna pääle "Tööle kõik kes vähe sulge mõistab hoida" julgesin ka mina oma viletsa käekirjaga esivanemate vara paberisse pista ja Teile saata. | ||||
| Lühikene elulugu ja tähendused | ||||
| Vanavara korjanduses. | ||||
| Mina Johan Mägi olen sündinud Voldis Äksi kihelkonnas jõulukuu 15. päeval 1870. 1872-1880 elasin Keros, Simmuna kihelkonnas Virumaal. 1880 kuni senini Kavastus Tartu Maarja kihelkonnas, kus minu isa Lõhmusse koha omanik on. Koolis olen käinud kõigest 2 1/2 talvet. 1 talv Tähämää külakoolis, ja 1 1/2 talvel Voronja vene usu kirikukoolis ehk kõik kooliskäimise aeg päevade järele 350 päeva. Minu amet on põllutöö. | ||||
| Mina lubasin esiti ka Karksist vanavara korjata, sellepärast et Karksi kihelkonna inimesi palju on Kavastusse elama asunud, nende seas ka mõned laulikud. Aga et Karksis isegi nii väga tublisid töötegijaid vana kulla kaevandusele ilmusivad, siis arvasin mina selle töö asjataks ja hakkasin üksnes Kavastus tähendadud tööd tegema, keda muu keegi ei korjanud ega kogunud. | ||||
| Vanu laulikuid Kavastus palju ei olnud, kõik olid juba kalmukünkale kannetud ja mõned ütlesid et nad mõistnud ennemast laulusid küllalt aga kõik oleme ära unustanud nüüdsel ajal, sest nüüd noored inimesed naeravad neid. Mõned vanad inimesed jälle häbenesid neid üles ütlemast, häda oli kõigipidi nendega toime saada, suurde meelitustega enne kui nad ütlesid. | ||||
| Üks kõige tähtsam laulik oli Mari Kõiv Koosa külas. Ma sain ta käest 1100 rida, muude käest vähem vanu laulusid. Jutud ja ebausud ning muud sain ühe siit ja tõise täält kust aga kuulsin. Aga vanu laulikuid olnud Kavastus omal ajal väga palju. Üks kuulus vana laulik olnud laulu Jakobi nimega. See mees laulnud imepalju, nagu rahvas räägib. Kui viinavooriga Narva mindud istunud Laulu-Jakob viinavaadi otsa ja laulnud kõik tee kuni Narva ja säält tagasi ühtesoodu edasi. Ta sõnad ei ole iialgi otsa lõppenud. Ta kõne olnud selge luul. Ta laulul ei olnud iial lõpetust. Ta laulnud ka Kalevipojast ja muudest vana aja imedest, ja kuningatest. Kui ma läksin vanavara korjama külasse üteldi kohe "Kae Laulu-Jakup kes laulis palju" oli igaühe ütelus. Kuid kahjuks ta reisnud ära oma perekonnaga 20 aasta eest tagasi Krimmi, kas ta sinna jõudnud või ei, ei tea keegi ütelda, ka mitte tema sugulasedki. Kahju niisugusest laulikust. | ||||
| Keelemurre Kavastus on läbisegamini ära segatud sest et siin palju mujalt valladest sisse rännanud on, Keelemurre on niisugune nagu minu praegustes korjatud kõnekäänudes on ja juttudes. | ||||
| Ma olen ikka nii palju jõudnud vanavara kokku koguda kui minu võimuses seisis ja kuipalju minu nõder käsi kirja mõistis panna ja korjan ikka edasi kui veel leida, ehk teda küll Kavastus vähe on leida, sest et siin haridus rohkesti on maad võtnud. | ||||
| Tervitades | ||||
| Joh. Mägi. | ||||