h24502160005
Võrumaa — Rõuge
Jennes, Magnus (M. Laanela)
1891
|
Rebäne ol´l tähele pandnu, et üts kalamiis õigõ sagõ'õhe ütte tiid käve kalakuurmaga, timä tahtsõ kah hindäle kallu saia, timäl tul´l hää nõu miilde, läts sinna tii viirde, kost kalamiis müüdä käve, lask hindä tii viirde maha ja tek´k1 (= tegi) hindä nigu kuulus inne. Kalamiis tul´l ka pia kalakuurmaga, näk´k2(= nägi) rebäst tii veeren, arvas´ et ärä um koolnu ja visas handa müüdä kalakuurma otsa. Rebäne sei sääl kallu, võt´t viil suu täüs, karas´ maha ja läts mõtsa. Susi tul´l tälle vasta ja ütel: "Vatõr, anna mullõ kah kallu!" Rebäne ütel: "Mine püvvä esi, aja hand külä kaivu ja ku rassõs lätt, sõs umma kala otsan ja tõmba muidugu vällä inne." Susi läts kah: ai hanna kaivu ja uut nikagu hand kinni külmäs. Külän olli tuu kõrd naistõrahvas õkva leibä küdsämän ja näi et susi ol´l hanna kaivu ajanu ja lätsi kõik leevälapjide-, tapitside- ja ahuluudõga sutt pesmä, susi pässi viimäte suurõ hädäga poolõ eluga naisi käest mõtsa. Tuu ao sisen ku naase sutt lätsi pesmä, ol´l rebäne küllä lännü, hindä leevätahtaga kokku tennu ja läts mõtsa, kos timäle susi vasta tul´l ja timale umma hätä kõnõl. Rebäne ütel: "Vatõr, sul olõ-õi õks midägi, a kae kuis ma kõik mätä tsilgu; võta minnu sälgä, vii sinnä mäekingu otsa, kos tuu verrev liivaunik um, sõs kae kost puult tuul um, säält nakka minnu süümä." Susi tek´k ka nii, nigu rebäne ol´l ütelnü: võt´t rebäse sälgä ja nakas mäekundi otsa minemä, a rebäne nakas laulma: |
||||
| 3 | Tõbinõ kand tervet, | |||
| 4 | Puulkoolu - elävät." | |||
| Susi küsse: "Vatõr, mis sa sääl laulat?" Rebäne ütel "Laula ka niisama umast ullist pääst mis miilde tulõ." Ku nimä mäekundi otsa sai, pand´ susi rebäse verevä liivaunigu manu maha ja läts esi kaema kost puult tuul um, seeni läts rebäne - lipst! mulku, a susi jäi õks tühä kõtuga. | ||||
|
1
(= tegi) 2 (= nägi) | ||||