h24505170000
välismaa
Mihkelson, Jakob
1892
Kõrgest austatud härra! |
||||
| Tulen siit kaugelt Vene lõunepiirilt, et oma veeringit vanavara kirstu visata. Esimene ja viimne laul on ühe Tallinnast pärit oleva naisterahva käest, siin Suchumis üles kirjutud; tõised aga on kõik Eestis Pärnumaal Surju valdas korjatud. - Surjust ei ole veel minu teada siia maale keegi vanavara saatnud, sellepärast võtsingi nõuks mõned vanad laulud mis sealt korjatud, Teie kätte saata, selle eesmärgiga: Surilastele meele tuletada, et veel on aeg vanavara korjata, ehk nad ometi ärkaksivad vaimutuimuse või hooletuse unest ja vaataksivad pisut ringi ja koguksivad mis leida on. Tõesti seal on leida, kui nad aga kätt välja sirutaks seda unikusse ajada. On ju seal koht kus vanakurat va kavala Hansu kübarasse kulda kannud; ka mitte kaugel Kikepera kivistik, kus kurat koleda kivikandamaga läbi käinud, mida ta põlles kannud, paraku aga parajaste seal paikas läinud vanapoisi pihastanud põllepaelad puruks. - Kaevagu vana kulda Kavala Hansu kübara kohalt ja kuradi kivikandama keskelt! - Seal on tõesti veel vaevaga veetud vanavara. | ||||
| Mina olin sealt valla liige, nüid aga 8. aastad kaukaaslane. Mööda läinud aastal käisin Eestis, seal vaatasin kodumaa käekäiku ja elu. Kõle tuul puhus mulle seal vastu. Viimaks tegin Pärnu linnakoolis eksaami на зваиіе сельск. при?одстаго учителья, sõitsin omale maale tagasi ja olen nüid siin Estonskoje külas köster-koolmeister. | ||||
| Eestlaste käsi käib siin hästi. Ei ole piinavat hallitõbe enam mõnel ajal kuulda nagu seda esimestel aastatel oli. - Juba kevade jõuab meile kätte linnud lasevad laulu ja kisellipuu löönud omad õied lahti. Talv oli see aasta aruldane vali kuni -10° R. Seda armsam saab muidugi kevade olema. - Palun vabandada, et Teie kõrgeste austatud härra aega oma kirjakesega viitsin. | ||||
| Austades Jakob Mihkelson. Estonskoje külas Suchum-Kalee kreisis Kutaissi kubermangus 14 Veebruaril 1892 | ||||