h24700320005
HarjumaaKuusalu
Ploompuu, Jakob; Rebane, Hans
1894

Metadata

COL: J. Ploompuu & H. Rebane
ID: H II 47, 32/4 (5)
LOC: Kuusalu khk.
ZANR: muinasjutt/regilaul
TMP: 1894

Hambamees

Kord elanud kuskil Eestimaa nurgas üks nõid või "hambamees". Ta mõistnud kõiksugu nõidusesõnu ja teinud nendega enesele tulu ja teistele kahju.
Kord lõpnud temal leib majast otsa. Ta saatnud heinalised söömata heinamaale ja lubanud sinna leiba järele tuua. Umbes paari tunni järele ilmunud ta sooja värske leivaga heinamaale. Üks mees teadnud aga selgeste et neil kodu võimalik leiba teha ei olnud. Nüüd söönud töölised kõhud täis ja visanud peremehega seltsis kehad maha:
    6  Puhuks ajaks puhkamaie
    7  Leiba luusse laskemaie.
Ühel päivilisel ei ole uni silma tulnud, sest et ta mehe tempusi tunnud. Kunna kõik teised rahuga maganud, mõelnud ta selle imelise leivatoomise üle järele. Korraga näeb mees, kuda vikatid iseenesest niidavad, aga ime, mitte heinakõrt ei lange maha, vaid kust löödakse, sinna tuleb veel pool heina juurde. Päiviline vaatab peremeest hoolega ja näeb et see nagu surnud maas on, aga vahest kui unitseks. Mees oli ka natuke asjatundja, sellepärast tuli temale meele, et kui inimese vaim magades rändab ja inimene unitseb, kui ta siis äkitselt teise kül´lele saab keeratud, siis ei või ta kogune enne üles ärka- da, kunni ta jälle sama kül´lele saab keeratud. Kui siis niisuguse ümberkeeratud inimese pahema käe nimetessõrmest saab kinnivõetud, rääkida ta kõik saladused üles, mis tema käest saab küsitud. Päiviline keeranud nüüd peremehe äkitselt teise kül´lele, võtnud nimetessõrmest kinni ja küsinud kuida vaimude heinaniitmisega lugu on ja kust see heina rohknemine aina tuleb. Peremees ei saanud üles tõusta, vaid rääkis kõik unes üles et ta kurjavaimu abiga seda heina naabri heinamaadelt seie kogub ja et kurivaim kõik tema käsud ja soovid täidab. Nüüd tõusnud teised heinalised ka ülesse, aga peremees ei tõuse. Kõik hüüdmised ja raputamised ei ole ühtigi aidanud. Alles õhtu eel keeranud päiviline tema jälle endist pidi. Peremees ärganud kohe üles ja ütelnud: "Miks sa mind nii kaua vaevasid, oleks ma veel nõnda natuke aega olnud, siis oleksin ma surnud. Mul oli nii suur vaev et ma enam kellegile ei taha paha teha. Sest päevast saadik jätnud peremees kõik oma kurjad tembud maha.

Contained in poems