h24705280003
PärnumaaTõstamaa
Öövel, J.
1893

Metadata

COL: J. Ööwel
ID: H II 47, 528/9 (3)
LOC: Tõstamaa khk.
ZANR: muinasjutt/regilaul
TMP: 1893

Kudas kägu sündinud!

Isa kellel palju lapsi olnud, võtnud neile peale oma ema surma võeraema. See olnud aga päris püstihull inimeseloom kes oma võeraema kohustest midagi pole oolinud, vaid vaesedlapsi aga piinanud kudas iganes mõistnud, temal enesel kasvanud ka tütar ehk poolõde vaeselastele.
Ükskord võitegemese aegas saatnud ema oma tütre ja ka võeratütre või pesemeseks vett tooma. Oma tütrele annud ta kapa aga võerale vana sõela vee toomeseks. Ometi saanud võerastütar imelikul viisil rohkem vett toodud sõelaga kui oma tütar kapaga. Võerasema pesnud või puhtaks ja määrinud siis ka lastele võid-leiba oma päris tütar saanud muidugi kõige suurema kanika kätte aga veikse võeratütre leivakanika pannud ema suure sügava kirstu sisse ja käskinud last sealt seest ära võtta. Laps hakanud ka leiba kirstu põhjast kätte püidma, siis vajotanud aga võerasema kirstokaane kinni ja vaeselapse sinna vahele, pigistanud nii kaua kaant kuni lapsukene ära surnud vahele, siis lasknud veel lapse vere välja ja annud tema vennale juua. Lapse ise küpsetanud ta ära ja annud isale süia, üteldes et põrsas on aja vahele läinud ja tema (ema) tapnud põrsa ära ja teinud toiduks. - Isa söönud ka oma lapse liha teadmata. Surnud lapse vanem õde teadnud küll seda lugu, aga kartus võeraema eest sundinud teda vaikima. See (õde) korjanud pärast oma õekese kondid kokka veikse siidirätiku sisse ja viinud metsa kännu otsa ja läinud neljapäeva õhtul neid vaatama. Leidnud seda imet et kondid olnud kokku kasvanud. Teise neljapäeva õhtul läinud tema jälle kontisid vaatama, leidnud kontidel juba ka liha peal olevat.
Kolmandamal neljapäeva õhtul olnud lihal ka juba suled peale kasvanud muidu olnud lind peaaegu valmis. Neljandamal neljapäeva õhtul lindanud lind vaatama minnes aga nende talu katusele ja laulnud seal
    8  Isa mo liha sööja Kuku
    9  vend mo vere sööja Kuku
    10  Õde mo kondi korjaja Kuku
    11  Ema mo hinge võtaja Kuku
    12  Emale kivi kaela Kuku.
Mõne aja pärast läinud võerasema veskile jahvatama pühkinud jahu parajalt kokku seal kukkunud korraga veskikivi temale kaela nii surnud see hirmus ja tige võerasema kuna kukulind kägu meile ikka kuku ja kuku laulab!

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems