COL: Hermann Raid FUNC: ID: H II 49, 627/30 (4) INF_ELUL: Vastemõisa v., Põhjaka k., u. 68 a. INF_NIMI: Ann Henk LLIIK: Laulumängud LLIIK_YHT: Laulud meelelahutamiseks (Laulumängud) LOC: Suure-Jaani khk. ZANR: TMP: 1895 TYP:
Lambamäng TYP_MRKS: [Trükitud: ERlA nr 1054, 469. LAMBAMÄNG] TYP_YHT: Lambamäng
Lammad istuvad kõrbu ühes summas unnikus maas ja karjane käib nende ümmer, - kepp käes. Karjane laalab:
4
Mina oian eede utte,
5
Mina kaetsen taadi karja!
6
Eit tieb mulle uue kuue,
pag. 628
8
Taat tieb targa me' kasuka;
9
Sinisida sääresida,
10
Punasida paelusida,
11
Kalevida kapukida.
12
Tiin aida, teritan teibast:
13
Kuuskne vits ja raudne teebas,
14
Õbedane aiaroegas:
15
Siia tiin ma undimulgu, -
16
Unt tule metsest väl´la, uu!
17
Vii metsa minia lammas,
18
Kisu ämma kiirud silmad,
19
Jäta jälle memme lammas!
Üks tuleb tua nurgast väl´la karjatse juure, - sii on unt.
Unt ütleb: "Tere, tere, miis!"
Karjane küsib: - Mis sa käid?
"Ema kässis sind kodu tulla."
- Mis ma kodu otsin?
"Tema kässis uue kuuemõetu tulla andma."
- Kis mu lammid oiab?
"Jumal ja all koer, ma isi viil kolmas."
Karjane akkab kodu puule minema. Unt tõmmab ühe lamma kinni ja lähab iki metsa puule. Karjane vaatab tagasi, - näeb seda ja akkab urjutama - : Urjaa unti, urjaa unti! Siis võt´atab koera -, iki: - Võta! võta!
Üks tentsik juoseb käpakile undile järgi, üks jalg sel´las, sii on koer - saba sel´las, ja augub iki ühtepuhku ja juuseb undi puule, kui unt lammaga lähab.
Unt viib lamma tuanurka, paneb ta sinna maha ja jäeb isi seisma.
Siis akatasse jälle otsest piale ja tehasse nõnnakaua, kui lammad kõik kadund on. Siis akkab karjane lammid taga otsma ja unt lähab lammaste ette ja jäeb sinna seisma.
Karjane küsib ühe ja teese vanema inimese käest, kis tuas on: - Kas oled mu lammid näend? Nied ütlevad: "Ei ole näend." Viimati lähab karjane undi ette ja küsib: "Kas sa mu lammid oled näend? Unt ütleb kah: "Ei ole näend." Karjane küsib: -"Mis niid on, mis su sel´la taga on? Unt ütleb: "Niid mud´u kibid, kännud ja liuad, lusikad." Karjane ütleb jälle: - "Neil ju villad sel´las ja silmad pias. - Unt ütleb jälle vastu: "Niid mudu puuabemed ja oksaaugud."
Eks siis karjane küsib: - Kas luba utetada on. - Unt lubab ja siis karjane utetab. Siis lammad akkavad kõik määgima ja panevad iki: mää ja mää. Siis karjane küsib:- Kas luba katsuda on? Unt siis lubab - katsu ja siis karjane katsub lammid ja ütleb: - Sii mu oma lammas, sii mu oma lammas, j. n. e.
Siis karjane võtab puu, laseb undi teesest otsest kinni võtta, isi võtab teesest otsest ja ütleb: - Katsume, kas lammad terbed on! - Eks siis lammad kargavad üle puu. Mõni kargab ilusti kahe jalaga üle, aga mõni on lombak, - ei saa üle. Siis karjane ütleb undile ja tõreleb: "-Näe selle oled vigases teend-."
Kui sedasi kõik lammad läbi on katsutud, siis on sii mäng otses.
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted
alignment algorithm
(Janicki, 2022)
on sequences of verses.