H II 55, 587/93

h25505870000
Viljandimaa — Kolga-Jaani
Reevits, Jaak
1896

Metadata

COL: J. Reewits
ID: H II 55, 587/93
INF_NIMI: vana naine
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Kolga-Jaani khk., Võisiku v.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1896

Vanaaegsetest pulmapruukidest Võisikus Kolga-Jaani kihelkonnas, kust ma ühe vana naise käest rõikavabriku lähedal üles kirjutasin.
Kui pulm mõlemilt poolt kokku oli tulnud, siis läks peiupoiss, kui mõrsja kodu lähedal ratsa, aga kui kaugele minek oli, siis vankri ehk saaniga, kudas tee nõudis, mõrsja poole, lõi sääl mõõgaga kolm korda ukse kohta räästasse, jättis pruudi poole pudel viina ja sai säält kannuga õlut vastu, mida ta tagasi saades peiu poolt isamehe hobusele vastu silmi viskas.
Aga see nimetatud peiupoiss, es või pruudi pool ennast mitte kinni võtta laske, mida sääl küll püütud teha. Nüüd, kui ta peiu poole tagasi jõudis, säält tuli ta siis peigmehe ja tõiste pulmalistega ühes mõrsja järele. Mõrsija majasse jõudes annavad nad lauldes tääda, mis ametimehed nad on, nagu nii:
     6  Ei me jookse joogi tõttu,
     7  Ega sõitnud söögi tõttu,
     8  Ma tulin oma otsimaie,
     9  Venna verda nõudemaie.-
     10  Tooge neiu meie näha,
     11  Tooge kaasa meie kaeda,
     12  Kas on venna vääriline;
     13  Kas on kaasa kaunikene,
     14  Vennanaene viisakane?1
jne.
Mõrsja poolt lauldakse vasstu:
     16  Illut, illut ilus rahvas,
     17  Tasa, tasa targad rahvas,
     18  Ärge aage akenisse,
     19  Kallutage katusselle,
     20  Meie maja madalukene,
     21  Meie tuba tölläkille.
pag. 589
     23  Meie katus kallakille.
     24  Paras, paras peiukene,
     25  Kes käskis sajaga sõita,
     26  Pilliäälta kuulutada,
     27  Neiu lennas lepikusse,
     28  Neiu karas kaasikusse;
     29  Viiras neiu vitsikusse,
     30  Ja Arjus andeid jaganud.
Peiu poolt lauldakse:
     32  Olge vait valetamasta
     33  Siin on sirku seisatanud,
     34  Siin on parti pannud jalgu.
     35  Neiu kaeb kammerista,
     36  Vahib väljä akenista,
     37  Vahib meie peiu pääle.
Nüüd tuuakse noorik peidust vällja. Nooriku vend, keda sõidupoisiks nimetati oli väljatooja. Peiu poolt lauldi nüüd:
     40  Tere sõsar anna sõrme,
     41  Tere käli anna kätta.
Pääle selle lähavad saajarahvas süüma. Pääle söögi lähevad metsa alet põletama Pruudi poolt lauldakse kui tõised jälle alepuud raiuvad:
     44  Raidke, raidke noored mehed,
     45  Raidke vennal' rataspuida,
     46  Isäl ärjäikke puida,
     47  Memmel lehmälüpsikuida,
     48  Õele kurikapuida.
     49  Jätke ärjajäl´le täisi,
     50  Kus ma külvan küümenida,
     51  Kus ma tallun tatterida.
Kui kodust alet põletama minti, siis võttis üks kubu õlgi selga ja läks tõiste ees mõtsa. Metsas valiti tublimatest kaskedest üks välja ja raiuti maha. Nüüd raiuti tüve otsast alepuul üks paari jala pitkune pakk maha. Kui noorikul üks õde tüdrukuna kodus on, siis raiutakse üks pakk alepuu tüvest, on aga noorikul enam kui üks õde, siis raiutakse nii mitu pakku nii palju, kui noorikul tüdrukust õdesi on iga ühe jaoks üks pakk.
Nüüd võetakse tüvepakk kõigepäält käsile, mis kõige vanema tüdrukust õe jaoks on määratud, lüüakse kirvega pragu otsa sisse ja see lööja paneb ise kõigepäält ühe vask- ehk hõberaha äärt pidi alepaku prao sisse, lööb kirvesilmaga pääle nõnda et raha üleni paku sisse läheb. Siis lüüakse tõine pragu ja keegi alepõletajatest annab jälle sinna sisse löömiseks ühe metalliraha. Nõnda kestab see mäng edasi, kunni kõik põletajad oma jagu ära on annud. Siis võetakse tõine, kolmas, ja neljas pakk, ja toimetatakse igaühega, nagu esimese kohta sai kirjutatud. Kui kõikide otsadesse raha ära on löödud, siis pannakse pakud rii ehk vankri pääle, nõnda kudas aeg ja olemine seda nõuab, viiakse kodu ja antakse pakud igale oma õiguse järele kätte, kust nad siis ise need rahad välja peavad võtma, mida alepõletajad sisse olivad löönud.
Kui küll noorikul tüdrukust õde ei olnud, siiski raiuti üks pakk alepuul tüve otsast ära ja toimetati, nagu eelnimetatud sai. Aga see pakk antakse siis selle talu tüdrukule, kust noorik ära viiakse. Kui alepuu maha oli raiutud, siis pandud see kodust ligi võetud õlekubu põlema, kus ka alepuu oksi pääl on kantud. Peigmehe poolt on alepuu latva ära püütud varastada, aga misjaoks seda püütud teha, selle kohta ei ole ma mingit selgust saanud.
1 jne.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

E 51441/2 (35) 13 %
ERA II 123, 414/5 (3) 13 %
ERA II 270, 591/3 11 %
EÜS XII 319/25 (14) 11 %
H III 16, 706/9 (3) 11 %
H I 2, 331 (3) 10 %
H II 51, 196/7 (9) 10 %
H, Kolga-Jaani 3, 105 (74) 10 %