| |
Austatud härra! |
|
| |
|
|
| |
Kirjutan Teile siin vanavara andjatest kui ka oma korjamise viisist järgmist: |
|
| |
|
|
| |
Kõik vanavara mis ma Teile olen saatnud, olen ma järgmiste inimeste käest ülesse kirjutanud: 1. Ants Aland Reasverest, elab ka sealsamas, on munakaupmees ja rahvas õikab teda sellepärast "Kapurnik" Ta on 65 aastad vana lesk mees. - |
|
| |
|
|
| |
2. Madis Viruvere, 60 aastad vana, Kirivere külas Siimuri talu peremees ja tema naine Ellu. |
|
| |
|
|
| |
3. Tavet Meltser 72 aastad v. Kirivere k. Sepani t. peremees, enne Leedi mõisa metsavaht, oma noore põlve on ta "Nina" jaamas postimees olnud. - |
|
| |
|
|
| |
4. Peeter Kärner 80 aastad v. teeb vokitreiali tööd, on enne mõisa sulaseks olnud, elab praegu Leedi külas omas majas; rahvas aga õikab teda: "Petska" vist sellepärast et ta nimi Peeter on. - |
|
| |
|
|
| |
5. Ann Elend Kiriveres, 65 ast. v. Ta peab "ämma- ametid, sellepärast teab ta väga palju ohutamisi ja arbu tegemisi laste sündimise juures. Kõik oma eluaeg on ta taluperenaine olnud. Nüüd paar aastad elab ta talust lahti. - |
|
| |
|
|
| |
6. Kadri Kalm, perenaine Kiriveres, peale 60 ast. v. Et ta "vanarahva koolis käia" on siis peab ta vanavara ette ütlemist "patuloriks" ja sellepärast on tema kääst raske kätte saada. - |
|
| |
|
|
| |
7. Liisu Kaschon. 75 aasta v. Elab praegu Laiuse vallas Oru talus. Ta on siit nurga kõige suurem laulik. Oma noore põlve on ta Leedi mõisas vaimust käinud, siis aga ühe Läti sugust mehele Jaan Kaschon naiseks saanud. Siis oma kesk ia Leedi mõisa "Kandimaade" peal elanud, - praegu on ta lesk; aga ta on terve ja rõõmus iseäranis siis kui ta oma vana laulusi laulab. Muud vanavara temal ka ei olegi kui aga laalud - neid võib ta mitu kümment ühekorraga ette ütelda ehk laulda. - Ka "tudengid" Juhanson ja Ostrov on tema käest mõned laulud ülesse kirjutanud. "Tema aga kartnud saksu" ja sellepärast ei ole meele tulnud. - |
|
| |
|
|
| |
Need on need tähtsamad, kelle kääst ma vanavara olen saanud. Peale nende on veel mitmed kelle kääst üksikuid mõistatusi ja vanausu punktisi olen saanud, kuid neid siin kirjutada ei ole vist tarvilik ja venitaks kirjutust ilmaaegu pikaks. |
|
| |
|
|
| |
Korjamise viisist on mul nii palju ütelda: Et ma rätsep olen siis on mul oma jägu taludega ja inimestega kokkupuutumist. Puudun ma niisuguse vana inimesega kokku, kelle kääst midagi loota on, siis algab jutt endisest orjaajast ja selle kibedusest; heast ja kurjast inimestest; arbutegemistest ja nõidumisest. Nääb vanainimene et sa seda kõik usud mis enne on olnud ja mis tehtud, siis räägib ta tõsiselt vaimustusega edasi, - annad aga mõista et see vahest nõnda ei olnud, siis jääb ta vait, vahest koguni pahaselt - Peab siis vanavara korjaja vanainimestele ennast nagu lapseks tegema, kelle kuuldes nad kõik julgevad rääkida, siis saab ikka midagi, aga kui ma otse kohe küsima läksin: laula ehk räägi mulle sellest ehk sellest asjast? siis ei ole palju saada. Ka peab korjaja seda selgeks püidma teha "Mis tarvis vanavara korjatakse" ja missugune väärtus tal koolitud meeste ees on ja et vanad laulud mitte "sitapasa" lori ei ole, nagu üteldakse. |
|
| |
|
|
| |
pag. 12 Eespool nimetatud, "suure lauliku" Liisu Koschani kutsusin ma, meilt mööda minnes, omale sisse. Ma küsisin ta elu ja tervise järele ja tegin, et mul naisterahvast kodu ei olnud, ise temale teed, mida ma ka ise ühes jõin. See rõõmustas vanainimest et ma teda nii lapselikult teenisin ja ta hakas rääkima oma heast ja alvast päivist mõisas, "vaimust" käimisest ja korranädalatest... - Ma näitasin talle Dr. Hurt'i pilti ja seletasin et see eestlane ja üks õpetaja on kis kõgist neist orjaaegsist asjadest laulusi ja juttusi korjab et muu maailmale näidata kuda meie esivanemad vaeva ja viletsust on kannatanud ja siiski veel rõõmsad olnud, j.n.e. j.n.e. Ta kuulas heameelega seda, vaatas Hurt'i pilti, silitas kääga üle pildi ja ütles: "või sina tahadki neid laulusi!" Siis haks ta laulma; ta laulis peale 20 laulu vaimustusega; peaaegu ühel viisil ära. - Ära minnes lubas ta veel laulusi kodu meele tuletada ja siis teine kord tagasi tulla, mida ta ka tõesti tegi. |
|
| |
|
|
| |
Peeter Kärner ei tahtnud kudagi oma laulusi ette ütelda, kinnitas et ta midagi ei teadvad aga, kui ma talle ühe vesti õmbluse raha, mis temal mulle maksta oli, kinkida lubasin, teadis ta kohe mõned laulud, - Tavet Meltsas tundis ühe, 6 kopikulise tubaka paki eest nii suurt võlga, et ta kolmele korrale meile tuli, oma laulusi ja jutusi ütlema. |
|
| |
|
|
| |
Sel viisil olen ma enamiste selle vähese vanavara kokku saanud, mida mul au on olnud Teile saata ja ma usun et sarjamisel kõik mitte aganate hulka ei saa aetud. - |
|
| |
|
|
| |
Tähendus: Tahaks kõiki ülesse kirjutada mis vanainimesed vanavara nime all ette ütlevad siis saaks küll väga palju poognaid täis. Kuid ütelda ei või neile, asja kasu pärast mitte, et see ehk see laul ei kõlba. Ka jutud niisama. - |
|
| |
|
|
| |
Üteldi: Madli Elendil palju vanu laulusi olema, ma läksin neid tema kääst "välja võrgutama", sest Juhansoni ja Ostrowi eest olla ta lakka peitu jooksnud. - Ma sain ta nii kaugele, et ta laulma hakas, ja mis ta laulis: "Saksamaa on ilus küll Preisimaa viel, Preisimaa veel ilusam." "Maanteed mööda lähme siit" "Keskelt tee ja keskelt tee oli kruus ja muld." ja jälle |
|
| |
|
|
|
|
33 |
"Naabrimees kui lähed linna
|
|
|
|
34 |
Vaata mere kaldalt sinna"
|
|
| |
j.n.e. Ja veel palju muid niisugusid. Ma näitasin nagu kirjutaks ma kõik ülesse, lootsin et sealt ehk midagi paremad tuleb, aga ikka niisamasugused, kunni otsas olivadki. - |
|
| |
|
|
| |
Nii on ka palju jutusi "Pappidest" ja õpetajatest, mida ma eesti vanavaraks ei jõua pidada ja selle pärast Teid nendega vaevama ei taha hakata. - |
|
| |
|
|
| |
Austades: J. Remmelg. |
|
| |
|
|
| |
Reasveres 18 juulil 1895 a. |
|
| |
|
|
|
| |
|