H II 56, 637/48

h25606370000
Tartumaa — Kambja
Väggi (Vägi), Johan (Johann)
1896

Types

Laulud ühiskondlikest vahekordadest
└ Peremees ja sulane
 └ Suur olgu sulase naine
Laulud noorrahva elust
└ Kosjad
 └ Kaugelt tulevad paremad
Lastelaulud
└ Ahellaulud
 └ Liiri-lõõri!

Metadata

COL: Johann Wäggi
FUNC:
ID: H II 56, 637/48
LLIIK_YHT: Lastelaulud (Ahellaulud) ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest (Peremees ja sulane) ; Laulud noorrahva elust (Kosjad)
LOC: Kambja khk., Krüüdneri v.
ZANR: kiri/regilaul
TMP: 1896
TYP_MRKS: [fragment; fragment; fragment]
TYP_YHT: Liiri-lõõri! + Suur olgu sulase naine + Kaugelt tulevad paremad

Korgest austedu Dr. herra!
Tükk aigo om joba müüda, kunas ma oma kirjotamisega Teid tülitsi, aga olgu pääle "kes om pantu orjama, orjaku häämelega!" - Et mul vist inäm aigu ei saa olema vannavarra korjata, ja et Teie tähtao lõpp ka ligineb, siis võip olla et seo vahest viimne saatmine mino puult om. Ma olen väega rõõmus, et Kanepi nukast nüüdsel ajal pääle mino viil kolm saatjat om, ja viil esieralde, et Jakob Tedder Koorastest om saatnu, timä sai mino käest üleskutse, nigu mina timä indä käest kuuli, olevat ta kirjakeeles suuremba osa kirjutanu, kelle kohta mina tähenduse teie. Kui aig argnep, saa timä viil korjama ja kirjotama. -
pag. 638 Nüüd taha mina väikest pilku oma tüü ja tallituse jaos vanavara põllun ette maali. Mõni hää aasta pia mina tagasi juuskma, kuna mina edimätse vanavara sõlme kätte sai, see on vast 22-23 aastat tagasi, mina olli väike poisijurak, kuna tõise latse marja raendikku marjule lätsiva ja mina ka üten tahse toperdata, tõse vastasiva, "ära tule sina, sa kaot mõtsa ära, nigu voonakene ja mi nakami hõikma -
     6  Ut´te mää mõtsa lää,
     7  Jummal tiid kos ma jää." -
Neo sõna olliva edimatse, mis ma üle üldse mäletan uma 2-3 aasta vahel. Pääle seo jäi mulle miilde mõistatus: "Viigipuu, vaagipuu, üle mõtsa mõõdipuu." - Nüüd pia ma paar aastat edesi astma ja nimelt oma 4-6 aasta vahel, kunas mul muidoki küllält suur vabadus olli. Mina käisi tõiste lastega tõse tare mano ja ka ütsinda, nimelt suveaigo ütteluku mängmä. Sääl sai kõik mängu läbi mängidus, nigu "soe ja lamba, - tsirgu, - kullimaa, - sõkkesikka, - võidu joosu, - kutske naari, - rida, - paa, - hobese j. n. e. Tihti lätsiva vanemba lastest ka ülekäte ja kõnelsiva, verejuujist Juudest ja marupinest, mis mulle väega pal´lo hirmu tegi. Et ma esiki väega pelgliku loomuga oli, - sis mõjusi niisugune hirmutamine suurel mõõdul mino pääle, mille järg üüsene aseme päält äkiline ülestulek, pää süütmine värisemine, kätiga ringutamine ja ikmine om, ilma et lats esi tost kõige vähembätki tiias.
Mis mina niisugutsest huulse, - päiväde kaupa sai ümbre joostus, tsukleman käütus ja nalja tettüs.
Sai ma joba kuvve aastases, siis aetiva päitse pähä ja nimelt talve aigo, va avits ol´l koton, kui es kuule ol´l imal ehk vanalimal voki kõrval vitsakimp ja poiss pidäsi opma. -
Õdakutsel aol, vanaima ai'e nii ja nii jutto ja latsile muidoki va-na-aotsid. Neo olliva mulle kui raotu sisse ja niipaljo nigu ma neid kuuli olen ma kõik joba Teile ära kirjutanu. - Mino vanaima olle ka küllalt ebauskja ehk kahetuse pelgaja, selletarvis ol´l täl suvitsel aal mitmesugutsit maarohte kokku korjatu, kellega kahetust ja silmämist ära arsti. Minu imä ol´l jälle iho ja hingega tolle vasta, nii et säält mõnigi kõrd näselemise sõnnuga tulli. Tõsel aastal pääle seo kooli vanaima1
Mari Wäggi sünd Luht surri 1878 a. 60 a. v.
 ärä ja vei indaga ka mõnegi vanaaja mälestuse hauda. Nüüd es ole mul inamb kui üts vana pimme (kottpimme) miis2
Johan Piddu sur. 1881 a. umb. 70 a. v.
, tuu võise kõik karvapäält ära seletada mis ta omal eloajal nännü olli, kui ka kuulu, inne üts viga ol´l, et ta suuremb jago oma eloigä mõisamiis olle olnu, ja seoga tema jutu mõisast. Võib olla, et timä kadonukene väega paljo seletada oles võinu, kiäki es nõvva jo. Südäme poolest olle ta väega hää, ja kurja ei ole ta kunagi suvve võtnu. -
Nüüd tule mino karjapoisiaeg. See om jo tutva et karjusse väega palju juttu enda vahel ära ajava ja neide hulgan esieralde vannu jutte. Neid sai mitmamõttelisi, kui mina neid paari aasta perast järgi mõtli sis löuse et neide hulgan paljo Kreeka kangelaselugusid olli. Kost na mino naabri kätte olliva saanu, seda ei tiia mina. Siiski olli ka tõisi, mis peris mii umast pinnast tärkünü ja umal aasal haljendanu ummava. Ometi ei või ma karjapoisipõlve väega õnnerikkas tos mõttes kitta, sest suuremb jago käisiva karja erälde ja ütsinda es ole muud kui mõtelda ja seo ol´l nimelt tehnika põllul, sest ma ehiti tol aol karjamaast läbi juuskva ojakese pääle veskit. - Karjan käisi mina ka ainult kesksuve aigo, kuna keväjä ja sügüse koolin olli.
Kooliao seen sai ma joba esieraliku tähelepandmise vanavara kohta, ja see ol´l "endine E. Kirjameeste Selts" kes ütekõrdsel koosolemisel 1886 a. vanavara kohta üleskutset tegi, selle pääle ol´l mul edimäne asi kirja kisku:
     20  "Liiri-lõõri lõokene
     21  Piiri-pääri päsuke! et
Sellepääle kirjutasi ma vannu jutte, nigo "Mõulätte soo" "Ihoalaste õitsilise üüsene käik, "Rehepapp", "Rüävaras", "Kahr- ja soe" j. t. Neist ei ole ma küll kõiki Teile saatnu ja just tolle perast, et näil mino maitsen esieraliku väärtüst es näe olevat ja päälegi ei ole mitte kõik vanaaigse, na omma hildamb sündünüva.
Nüüd tul´l Dr Hurt'i üleskutse üleüldsele Eesti vanavara korjamisele ja mina tahtse ka vanavara koguda, kas saatmises või indäle, see om ütskõik. Uma ima käest sai ma edimätse lauluriisme ja neid võis ehk kümme vai pääle olla. Sellepääle sai mina tõse tare (Tiki) sannamehe naise3
Ann Hõim umb. 60 a. v. Sünd. ja kasun. Vastse Odepää vallah.
 käest õige mitu ja mitu laulu ja rohkeste lauluriismit, tima laulu näütsiva võõrast murret, mis nimä ka tõtest olliva
Selle pääle ol´l mino imä tädi4
Ann Pähn sünd Riit sur. 1890-91 a. umb 80 a v.
 mii puul, ja mina sai timä käest mõne lauluriisme, ehk endiste mano tävventust. Timä olle suur kirjatundja ja raamatulugeja, - selleperäst es näüta vannu asja täl inämb pal´lo pää seen olevat, vast ka tuu peräst, et ta joba vanaduse nõrkusi indäst mõteten avald. -
pag. 643 Pääle seo laulis mulle mino imä tõne tädi5
Liis Raig sünd Riit umb. 60-65 a. v.
 mõne laulu ja seletas ka paari jutte. Lauludest ol´le esieralik: "Külä mull' ütles kuku kuku." - Mina es kirjota teda mitte vanavara hulka, sest et ka seo tädi liiga himuline raamatide pääle om ja ma mõtli, et vahest täl mõni jago kostki raamatust miilde om jäänu.
Niisama jätti ma kõik jutu, mis Kreuzwaldi "Muinasjuttudes" trükitu omma kirjutamata, kui ka laulu, mis ma innegi tiidse, et na joba Vanan Kandlen ilmunu omma, ehk ma küll tiidse, et etteütleja neid ainult omast aimust ette kand.
Üte laulu, mis mulle esieralde rohkemb maitse järgi ol´l ja nimelt: "Pulma makekopa laul", sai ma 6
Eeva Nooli sünd. 92 a. 80-85 a. v.
 iisnimetatud kadunukese käest. Osa laule sai ma Liis Westbergi7
Liis Westberg umb 75 a v.
 käest, neo laulu nigu na Kähri vallast korjatu omma ka rohkemb Põlva maiku, nigu "Saja laul", - Sõa laul ja "Talgolaul" j. t.
Johan Kirber8
60 a. v
 Kährist ütles: "Poisikene kündja'.
     36  Kündse ma külä pääl
     37  Küla nurme nuka pääl. et
Johan Wiskel9
umb. 60 a v.
 Kährist, ütles mulle, mino maitsele kauni kena laulu "Poiss läts naista kossimai
     40  (Suur küll olgu sulase naine,
     41  padi palgapoisi naine et).
Tema seletas ka mõne jutu, kellest väega kituväärilisi ei ole.
Jaan Saamo10 Põlva kihkonna Peri miis seletas paari juttu, mis vanavaraga mitte häste kokko es sünni ja laulse paari laule, nimelt orjuse aost ja teolistest.
Jaan Russak11 Veski vallast Kambja kihelkonnast kirjutas paari laule, mis timä uma imä käest saanu ütles olevat, kes Kanepi inemine om . -
Mari Rebane12 Krootusest laulis mõne laulu mis kaunis hästi vanavaraga kokku käis, kõige suuremb vabandus oli tuu, et ärä olla unetetu.
Johan Sild Jüri pg.13 Krootusest seletas kangelase juttu sõaväljält.
Krõõt Piddu14, iin seletedu Piddu naane seletäs mõndagi usust, kotuste jutte ja ütles mõne laulu, nigu
     54  "Külakene väikukene
     55  Majakene madalakene, x
ja
     58  "Mull' tule poissi Poolamaalta,
     59  Ahkasärki Harjomaalta"
j. t.
Timä15 võip paljo kõnõlda, kui kõik ame kõne sekka ära, või kraap kokko, takan tule- va laulu omma timä ette üteltüva. Vanasõna, mõistatuse ja kõnekäänu, neid sai korjamise pääl väega veidü kätte, kõige paremb lõikus ol´l tüü man. Tüü man, kos juttu saa aetus, tule tihti mõni vanasõna ja esieralik kõnekäänd avalikus, ms meelistüse man kunagi võimalik ei ole. Mul ol´l egä kõrd uma tinapulk karmanin ja raamatukene ehk paberiviir, kohe õkva pääle sõna kuulmise ta sisse pistse. Niimuudu es ole mul sukugi suurt vaiva neid kätte saia. - % Nüüd lää ma jutotuppa, juttõga viitse ma pal´lo aigo ära ja neid sai ma nigu ma inne joba kirjoti, indä mäletusest, uma ima16 käest ja tädi17 käest. Esa18 tiis ka mõndagi seletädä, küll sis mitte kui ma kirjotata tahtse, vai niisama kogemata, kui ma inne nii ehk tõiste ärä kuuli ja peräst kirja vei. Lel´lgi19 tiidse mitud juttu puhku, Kalevipujast ja Vaskeviskajastki ja muido mõne tõsõ käest kah.
pag. 646 Johan Ots20 - timä oli vana tubli jutumiis, ehk täl küll mii maakirjä põld risti ja rästi äestetu ja künnetü om, siiski es ole tiä juttuden üttegi sitta, kõik ol´l va illus kraam. Timä ol´l latsepõlven näid külä ja mõisa paigun häste saanu tähele panda, päänut´t ol´l hää ja umal ajal võise ta mulle kolmkümmend lühembat ja pikembit juttu ette seletata. - Muul kõrrul johtu ka iks midagi. Innetsin saadetusten kon "J Ots all om, oma kõik tima uma'.
Tima ima21 laulse ka mulle mõnõ lühemba laulu ja ütel mõne mõistatuse ette.
1894 aasta saadetus IX oli mul rohkem juturikas, sääl olõva jutu, suuremb osa olleva mul vanambil koolilatsil üles kirjotedu. Talistepühi aigo, kunas latse paar nädalit koton omma. Ma andse egäleütele neide nahka müüda paberit, seleti näile kuis nimä piäva juttõ üles kirjotama ja määrtsit juttõ
pag. 647 22 Pääle pühi tul´le mullõ küll täüskirjutetut paberit küllalt kätte, muidoki mõista juttõ suurem jago es kõlbava ja lätsivä prakis', mõni läts siski punda mino puult, mis vabrik neidega tege, om mulle tiidmätä.
Sellega om sis mino vanavara korjamine kümme aastat vana ja vannuse järgi olli ma kuuetõiskümnemä aasta seen. Oma ameti poolest ollin, koolist välla astudes viitse kolm kuud aegu V Tartu-Võru kihelkonnakohtu man abikirjutajana. Vanembite soovil pidin säält lahkuma ja paari aastit kõvaste koton orjama.
21 aasta vanadusen olli vallavalitsuse ja kohtukirjutaja abis, et niisugune amet mulle esiäralde es miildü, sest ma näi, et temäga ei saa suurest edesi oppi, sis lahkusi mina kolmekuulise sääl olemise järele. Järgmine aste olle kuulmeistriks kohe ma abina neljäs aastas Vana-Piigaste kotuse jäi, ainult sel mõttel, et ma midägi löötsä ja võisi edesi oppi. Nüüdne viimäne aasta ole Kambja kihlk Krüüdneri kooli pääl edimene kooliõpetaja, - kui kauges - x. - Esierälde om minno agronomia elustanu, kuna pädägogia paljo vähem. -
Sellega ole ma nüüd oma jutu lõpule jõudnu ja jääb mul südame päält veel ära ütelda, et oma albumi jaoks Tii (Teie) minu päevapildi tingimata saama peate, praegu ei ole mul parajat käeperast.
Võib olla, et meie vanavara kirjutamisega enamb kokku ei putu, jääb minu kõige südamlikum soov "Paljo tervit raskele tööle" Teile ette kanda.
Armsama mälestusega Teie alandlik Johann Wäggi
Krüüdneris 13/IV 96 a. Kambja kihelk.
umb 65 a. v.
1 Mari Wäggi sünd Luht surri 1878 a. 60 a. v.
2 Johan Piddu sur. 1881 a. umb. 70 a. v.
3 Ann Hõim umb. 60 a. v. Sünd. ja kasun. Vastse Odepää vallah.
4 Ann Pähn sünd Riit sur. 1890-91 a. umb 80 a v.
5 Liis Raig sünd Riit umb. 60-65 a. v.
6 Eeva Nooli sünd. 92 a. 80-85 a. v.
7 Liis Westberg umb 75 a v.
8 60 a. v
9 umb. 60 a v.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

ERA II 2, 301 (35) 25 %
Leoke 4, 109 (10) 23 %
ERA II 71, 119 (8) 22 %
ERA II 2, 399 (14) 22 %
ERA II 71, 575 (8) 22 %
ERA II 71, 621 (11) 22 %
ERA II 72, 91 (15) 22 %
ERA II 72, 171 (8) 22 %
ERA II 72, 175 (11) 22 %
ERA II 72, 223 (14) 22 %
ERA II 72, 501 (12) 22 %
ERA II 72, 523 (11) 22 %
ERA II 72, 901 (12) 22 %
ERA II 17, 170 (119) 21 %
E 73957 (43) 21 %
ERA II 71, 105 (8) 21 %
ERA II 71, 591 (9) 21 %
ERA II 71, 757 (15) 21 %
ERA II 72, 835 (13) 21 %
ERA II 72, 881 (9) 21 %
ERA II 72, 937 (11) 21 %
ERA II 172, 190 (9) 21 %
ERA II 71, 185 (10) 20 %
ERA II 71, 247 (12) 20 %
ERA II 72, 621 (9) 20 %
ERA II 72, 689 (7) 20 %
ERA II 72, 573 (8) 20 %
E 63983 (11) 20 %
ERA II 71, 717 (10) 20 %
ERA II 72, 117 (7) 20 %
ERA II 72, 213 (13) 20 %
ERA II 71, 161 (5) 20 %
ERA II 72, 633 (7) 20 %
ERA II 72, 127 (8) 19 %
ERA II 71, 653 (14) 19 %
ERA II 72, 747 (7) 19 %
E 8941 (25) 19 %
E 54755/6 (3) 19 %
E, StK 11, 66 (34a) 19 %
E 76522 (4) 19 %
ERA II 71, 145 (8) 19 %
ERA II 71, 325 (6) 19 %
ERA II 71, 399 (12) 19 %
ERA II 71, 437 (15) 19 %
ERA II 72, 55 (9) 19 %
ERA II 72, 113 (7) 19 %
ERA II 72, 485 (11) 19 %
ERA II 71, 115 (5) 18 %
ERA II 71, 337 (14) 18 %
ERA II 72, 11 (13) 18 %
ERA II 72, 805 (13) 18 %
ERA II 72, 841 (10) 18 %
H IV 4, 508/9 (22) 18 %
ERA II 72, 789 (12) 18 %
ERA II 11, 546/7 (12b) 18 %
ERA II 71, 89 (13) 18 %
ERA II 71, 169 (5) 18 %
ERA II 71, 179 (6) 18 %
ERA II 71, 209 (10) 18 %
ERA II 71, 241 (5) 18 %
ERA II 71, 611 (6) 18 %
ERA II 72, 133 (8) 18 %
ERA II 72, 321 (7) 18 %
ERA II 72, 795 (12) 18 %
ERA II 72, 821 (11) 18 %
ERA II 72, 829 (10) 18 %
ERA II 204, 581 (6) 18 %
ERA II 9, 378/9 (15) 18 %
ERA II 70, 385 (1b) 18 %
ERA II 72, 899 (11) 17 %
H I 9, 465 (64) 17 %
E 24046 (27) 17 %
E 73958 (7) 17 %
E 73963 (6) 17 %
ERA II 71, 9 (7) 17 %
ERA II 71, 59 (7) 17 %
ERA II 71, 195 (5) 17 %
ERA II 71, 205 (8) 17 %
ERA II 71, 233 (6) 17 %
ERA II 72, 919 (8) 17 %
ERA II 71, 471 (15) 17 %
EÜS V 1430 (44) 17 %
ERA II 71, 455 (17) 17 %
ERA II 71, 505 (14) 17 %
ERA II 71, 37 (11) 17 %
ERA II 71, 125 (10) 17 %
ERA II 204, 587 (7) 16 %
H I 2, 706 (5) 16 %
ERA II 71, 461 (11) 16 %
H II 57, 782/3 (3 (3a)) 16 %
ERA II 204, 577 (6) 16 %
ERA II 72, 145 (10) 16 %
ERA II 70, 434 (25) 16 %
ERA II 172, 185 (3) 16 %
ERA II 253, 264/5 (13) 16 %
H II 21, 970 (5) 16 %
ERA II 71, 51 (16) 16 %
ERA II 72, 943 (9) 16 %
ERA II 71, 713 (15) 16 %
ERA II 72, 153 (12) 15 %
ERA II 71, 269 (8) 15 %
H III 14, 309 (2) 15 %
E 73947 (5) 15 %
ERA II 72, 71 (7) 15 %
ERA II 253, 301 (24) 15 %
ERA II 71, 553 (13) 15 %
ERA II 204, 572 (8) 15 %
ERA II 172, 208 (5) 15 %
E 66632/3 14 %
H II 32, 437 (1) 14 %
AES, MT 205, 7/8 14 %
E 26424/5 (6) 14 %
ERA II 204, 555 (19) 14 %
ERA II 71, 391 (12) 14 %
ERA II 39, 435 (6) 14 %
H III 28, 501/2 (6) 14 %
H III 5, 445 (4) 13 %
E 64006/7 (4) 13 %
ERA II 204, 640 (9) 13 %
ARS 2, 247 (15) 13 %
H II 5, 537 (6) 13 %
H II 32, 439 (5) 13 %
ERA II 71, 475 (15) 12 %
ERA II 11, 546 (12a) 12 %
ERA II 204, 642 (11) 12 %
E 64002/3 (1) 12 %
AES, MT 40, 23 (29) 12 %
H II 36, 156 (200) 11 %
E 64763/4 (13) 11 %
ERA II 274, 491/2 (123) 11 %
H, Põlva 1, 137 (67) 11 %
EÜS IX 995 (81) 11 %
ERA II 211, 648/9 (3) 11 %
ERA II 253, 73 (1) 11 %
H I 9, 429/30 (52) 11 %
H, R 7, 28 (13) 11 %
ERA II 7, 302 (20) 11 %
E 20656/7 (1) 11 %
H III 15, 228 (16) 11 %
E 61485/6 11 %
ERA II 6, 200 (24) 11 %
E, StK 14, 197 (3) 10 %
E 58664 10 %
ERA II 24, 503/4 (1) 10 %
E 66663/5 10 %
H, Kolga-Jaani 2, 166/7 (94) 10 %
E 59518 10 %
E 59298/9 (17) 10 %
ERA II 14, 34/5 (8) 10 %
H II 17, 107 (143) 10 %
E 6970 (5) 10 %
E 77220 (1) 10 %
EÜS V 592/3 (1) 10 %
H II 56, 945/6 (13) 10 %
E 8630 (22) 10 %
E, StK 40, 102 (143) 10 %
H II 27, 749 (3) 10 %
H II 28, 309/10 (9) 10 %
E 85430 (3) 10 %