Types

Metadata

COL: Elwiine Umming, 10 a. (koguja) & J. A. Rehberg (saatja)
ID: H II 57, 568/9 (6)
INF_ELUL: s. Olem, E. Ummingi emaema, 75 a.
INF_NIMI: Mari Ladwas
LOC: Järva-Jaani khk., Seliküla v. < Peetri khk.
TMP: 1896 (kogutud), 1897 (saadetud)
TYP: Meie poisid

    1  Seliküla eided, Seliküla taadid
    2  Seliküla selged leivasööjad
    3  Seliküla pikad peened poisid
    4  Need polnud rahata poisid
    5  Neil on täkud hirnumas
    6  Linalakad lipsu löömas.
    7  Seliküla noored neiukesed
    8  Neil on rahad raksumas
    9  Õbehelmed helisemas
    10  Rublatükid ruutulised
    11  Sõled selga siutud
    12  Jalad käisid niksa-naksa.
Tähendus: Kord näinud selle laulu laulja Mari Ladwas Tallinnast tulles Lehtse jaama ja Seliküla vahel kuhegil teeääres ühte vanameest hagu raiumas. Teekäija istunud vanamehe juure pisut jalgu puhkama. Üheskoos juttu puhudes küsinud hakeraiuja järele, kust kaugelt teekäija pärit olevat ja saanud vastuseks, et Selikülast. Seda nime kuuldes kukunud vanamees suureste laulma ja laulnud Ladwase imestuseks Seliküla ja selle elanikkude kohta õige pikka ja toreda loo, mida aga kahjuks kuulajale rohkem pole meele jäänud kui see, mis ülemal kirjutatud. Peale laulu laulmist jutustanud vanamees, et tema kord noorel põlvel Seliküla mõisa teenistuses olnud. Temal olnud sagedaste toidukraami poolest suurt puudust kannatada. Tööd tehes puutunud ta aga tihti Seliküla poistega kokku ja need annud temale igakord süüa kui temal pole olnud. Sel ajal olnud Seliküla elanikud õige jõukas järjes, mida vanamees oma laulus igatepidi kiitnud. Laulu teinud ta tänuks noortemeestele, kes temale toitu annud.- Nõnda on see laul, midaga aga enam võimalik pole täieste üles panna, sündinud.