H II 58, 671/9 (2)

h25806710002
Pärnumaa — Vändra
Tetsmann, Ernst
1897

Metadata

COL: Ernst Tetsmann
ID: H II 58, 671/9 (2)
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Vändra khk.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1897

Pulmakombed (Vändra kihelkonnast)
Kosja minnakse enamasti neljapäeva õhtul nimelt noores kuus siis pidada parem õnn olema. Enne seda käib noormees neiu juures kuulamas kas kosjad vastu võetakse. Kosjapäevaks valmistakse neiu juures söökisi ja jookisi. Õhtul kui juba pimedaks läheb sõidavad peigmees, sajavanamees ja peigmehe isa ehk ema mitme hobusega neiu majasse. Nad astuvad tuppa teretavad. Toasolejad küsivad aga: "Mis mehed te olete, kust te tulete ja mis teil tarvis on. Sajavanamees räägib et nad tulla kaugelta. Neil olla üks mullikas ehk mõni muu loom kadunud. Toasolejad saavad üsna pahaseks ja ajavad neid minema vabandavad endid igati moodi, kosilaste käest küsitakse passi. Sajavanamees pakub neile siis pudelist viina, mis esite vastu ei taheta võtta aga viimaks siiski võetakse. Toasolejad annavad luba siis maja läbi otsida. Tüdruk keda peigmees tahab on seniks ära peidetud. Suure otsimise järele leitakse ta ülesse. Peigmees pakub talle viina kui ta viinapudeli vastu võtab on kosjad vastu võetud. Nüüd süüakse juuakse kuni teise homikuni. Teisel päeval lähevad pruuti peigmeest kirikumõisa lugema, Pühapäeval kuulutakse pruutpaar esimest korda maha. Üks nädal enne laulatamist sõidavad pruuti peigmeest linna ehtid ostma. Pulmaajani valmistakse mõlemil pool rohkesti õlut ja toidukraami, viina jne. Kutsuti pulmalisi ja pillimees torupilliga valmis.
Laulatuse püha homikul sõitis peigmees mõne peiupoisiga pruudi kodu kust pruut ligi võeti ja kiriku sõideti. Nendega ühes tuli sajavanamees kõrvatsenaisega. Kõrvatsenaine on mõni pruudi tädi ehk muu sugulane. Kirikust viis peigmees pruudi oma koju ja sõitis siis ise oma koju. Pühapäeva õhtuks kogusivad kõik pulmalised kokku. Igaüks neist tõi leivakoti ka veel ligi. Teise päeva homikul läksivad peiu poolt pulmalised kõik pruuti koju tooma. Kõege ees sõitsivad kaks peiupoissi mõegad peos. Nende järel sõitsivad peigmees ja sajavanamees ja kõik teised pulmalised. Peiupoisid sõedavad tuhatnelja pruudi koju ukse ette ja löövad mõõkadega kolm korda ukse pääle puu pihta ja teevad sinna kolm märki. See läbi annavad nad teada et peigmehe poolt pulmalised tulevad. Jõudis terve rong oli neil seal kõiksugu takistusi ees. Tee peal tehti neile õlgedest suur tuli, kaevati augud tee peal j.n.e. Uks pandi eest kinni. Ukse taga halkasivad peigmehe poolt laulunaised laulma ja kaasitama. Nagu:
     6  Langunaised linnukesed.
     7  Kas on hoovid hoostel panna
     8  Või on ruumi ruunde panna.
     9  Täkude tallide tasuda
     10  Pange rangid ühte roodu
     11  Pange saanid ühte soodu
     12  Pange valjad ühte varna
     13  Meie ruunad roka joonud
     14  Tündera kaeru kaotanud.
     15  Langunaised linnukesed
     16  Kas on ülevel hõbeõrssi
     17  Või on valmis vaskivarna
     18  Kus me kuued kuivatame
     19  Meie meeste kuued märjad
     20  Kaasamehe kasukas märg
pag. 674
     22  Langunaised linnukesed
     23  Ehk on orki ukse eessa
     24  Allikas ahju eessa
     25  Linaligu lõuka eessa
     26  Ehk mina kukun allikasse
     27  Libisen linalikku
     28  Langunaised linnukesed.
     29  Kas on peres palju lapsi
     30  Kes meid riidest niisub
     31  Kitkub kinnastesta
     32  Langunaised linnukesed
     33  Siit on läinud sirgu jäljed
     34  Sirgu jäljed, nirgu jäljed
     35  Siin on sirku seisatanud
     36  Siin on parti paegal jäenud
     37  Annud härja hinna
     38  Hukanud hobuse hinna
     39  Vahetanud varsa hinna
     40  Siia kihlad kinni jäänud
pag. 675
     42  Siia pardid paegal jäenud
     43  Langunaesed linnukesed
     44  Kui ei anna ei palugi
     45  Põrutan uksed põõnasta.
     46  Saputan uksed sagarasta
     47  Peiupoiss on meil pöörasseppa
     48  Sajavanamees sagaraseppa
     49  Hundiluust teen uue ukse
     50  Karuluust teen kaane peale
     51  Põdraluust teen põõnad peale
     52  Sikasarvest sagarad
     53  Langunaised linnukesed
     54  Kas annad äial' särgi
     55  Äial' särgi, ämmal' särgi
     56  Sõsarale suured sukad.
     57  Langunaised linnukesed
     58  Annab äi aga härja
     59  Äi ärja ämm lehma.
     60  Nadu valgepea vasika
     61  Pinupikkuse hobuse.
pag. 676
     63  Ajakõrguse hallikese
     64  Siis annan äial' särgi
     65  Äial' särgi, ämmal' särgi
     66  Sõsarale suured sukad.
Peigmehe poolt pulmalised hakavad esite paluma et uks lahti võetakse ja sisse lastakse. Pruudi poolt pulmalised ajavad neid minema ja ei lase tuppa. Peigmehe poolt pulmalised saavad vihaseks hakavad pruuti laitma ja teotama, lubavad ukse maha lüüa j.n.e. Pruudi poolt tehakse niisama vastu. Viimaks saavad peigmehe pulmalised tuppa ja hakavad kohe pruuti otsima. Pruut pannakse ühes teiste tüdrukutega valge lina alla. Sajavanamees peab teda sealt teiste seast ära tundma ja ära tooma. Kui pruut leitud mindi sööma. Peigmees sajavanamehega ja pruut kõrvatsenaisega lähvad söömalaua ääre. Söögi aegu söötsivad peiupoisid pruuti-peigmeest mõõkade otsast. Pärast lõunat hakati tanutama. Kaks tooli pandi kõrvu seina lautadi valge lina peale. Pruutpaar istus nende tooli peale. Nooriku vennad ja kõrvatsenaine olid pruudi ehtijad. Pärg võeti pruudi peast ära ja hakati põlle ette säädima. Küll kaela säeti küll päha küll silme ette j.n.e. Viimaks säeti põlle ilusti ette. Nüüd pandi veel müts pähä, kusjuures üteldi: "Unusta uni ja määleta meest." Nüüd hakasivad nooriku vennad pruudi põlle otsadest kinni ja hüüdsivad: "Hõissa pulmad, hõissa pulmad! tulge nooriku põlle paikama, pange ikka pehmeid paikasi mitte kõvu paikasi," j.n.e. Kui kõik pulmalised olid juba raha annud võttis kõrvatsenaine põlle rahaga ja viis ära. Kui peigmees ülesse tõusis pani ta oma asemele ühe hõberubla mis ämm omale sai. Nüüd tantsiti ja mängiti kuni öösini. Peigmees ja pruut pandi esimest ööd lauda peale magama. Teise päeva homikul läksid pulmalised peigmehe poole. Peigmeest pruuti sajavanamees kõrvatsenaine peiupoisid jällegi kõige ees. Pulmalistel oli leiba ja viina ligi, kui mõned tuttavad teel vastu tulivad anti neile leiba ja viina. Kui pulmalised peigmehe kodu jõudsivad tõmmasivad peiupoisid peigmehe hobuse looga ilma rinnust lahti võtmata pealt ära. Looga tõmbaja sai paar kindaid. Kui nad saani seest maha astusivad viskas neile peigmehe ema vana kasuka jalge ette. Sajavanamees võttis teri ja raputas neid pruudi päha üteldes: "Suts suts siakene, perenaine on ju kodus." Selle järele viidi pruut ahju ette kus ta kolm puuhalgu ahju sisse viskas ja kolm ahju peale. Kui halud hästi ahju põhja läksid pidi ta eluaeg perenaine olema, kui hästi taha ahju peale, suure au sees. Siit viidi viidi ta lauta. Lautas pani pruut lehma sarvi otsa vöö ehk paar sukki mis loomade söötja omale sai. Laudast mindi aita. Viljasalve ääre peale pani pruut jällegi vöö. Siit mindi kaju juure, kust pruut vett välja võttis. Kajurakkele pandi jällegi vöö, mida veetooja omale sai. Nüüd mindi tuppa kus sööma hakati. Peale sööma hakati veime jagama. Kõige enne sai isa ja ema, siis nooriku vennad ja õed j.n.e. Siis toodi noorikule mähkmelaps sülle üteldes: "Toome noorikule ka ametid õppida." Seda last nimetadi rüpeistujaks. Noorik pani sukad ja säärepaelad lapse peale mis siis ära viidi. Peale veimejagamise aeti jälle raha peale. Siis tantsiti ja mängiti jälle kuini öösini. Teisel päeval läksid pruudi poolt pulmalised koju tagasi. Nüüd peeti veel mõlemil pool mitu päeva pulmi. Pulma lõpuks antakse kapsasuppi seapeaga pulmalistele süüa. Peale selle söömist läksivad pulmalised iga üks oma koju.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

H II 58, 599/603 (1) 92 %
EKmS 4° 4, 473/4 (42) 13 %
EKmS 4° 2, 858/9 (200) 11 %
Leoke 1, 110/1 (20) 10 %
EÜS IX 901 (95g) 10 %
H, Kolga-Jaani 3, 137/8 (109) 10 %

Contains poems

E 52005 (3)   61 %
EÜS IX 1113 (43)   51 %