H II 67, 120/4 (1839)

h26701201839
Järvamaa — Koeru
Schultz (Schults), Hans (Anton)
1893

Types

Improvisatsioonid
└ Omalooming
 └ Määramata
omalooming

Metadata

COL: Anton Schultz
ID: H II 67, 120/4 (1839)
INF_ELUL: 84 a.
INF_NIMI: Adu Kirilowits
LLIIK_YHT: Improvisatsioonid (Omalooming)
LOC: Koeru khk., Vaali v.
ZANR: jutt/regilaul
TMP: 1893
TYP: omalooming
TYP_YHT: Määramata

Vanamuistse ehk Vanamuinase ehk Vanamuise loomene. -
Läinud aad läinud teised läinud kolmatki aega tükk mööda. Vanaisa istund ikke alles kolde ees ja leelõukal ja soendand ennast ei tia vennikesed kui kaua aega ja mõteld oma tarkusega kõiksugu mõtted läbi ja pidand kõiksugu arud ää, kõlistand vahel kandlikieli ja lauld vahel kurbi vahel lustilugusid. Ei siiski soa kudagi igavust eemalle peletada. Kahatsend vahel et ta väga äkilese mielega kõik elu ja töö oli ära lõpetand ja otsa teind ja vana muailma suotumaks ära hävitand et oleks ikke võind mõnegagi kannatada ja nüid oleks seltsi old ja üteld: "Äkilene meel põle ilmaski hia." Ja mõteld kuigi on paha ja kurja ilmas leida ja hiad ei või üksi luua siis võib koa kannatada ja oodata ja ära leppida, andeks anda ja aega anda. Sest inimestel ja loomadel põle jo jumalate tarkust ja vaimude aru (mõistust). Nanda on Vanaisa kõik arud siia ja sinna ära pidand aga igavusest ei ole ikke lahti soand sest igavus on enne Vanaisadki old. Viimaks tüdinend Vanaisa kannelt mängimisest ja väsind laulmisest ää ja mõteld: "Tahan õite ühe laulumihe luua kis vahel koa aaviiteks ja meelelahutuseks mängib ja laalab. Ja õpetan talle kõik oma lauluviisid pähä, siis on mul koa ammetid ja aeg lähäb hoogsam edasi. Seltsis segasem, paaris parem, kahekesi kaunim kõndida.
Nüid käskind Vanaisa oma tarka nõu mööda
     6  Ööst udu tõusta
     7  Pimedusest alli auru
     8  Külmast kastet jo koguda.
Lugend siis loomesesõnad udu sisse ära ja puhund oma suust kolm korda udu sisse oma hingeõhku ja ööld:
     11  "Tule väl´la vanamiesi
     12  Kuldse kandle kõlistaja
     13  Lauluviisi vieretaja
     14  Uue ilma ilustajaksi
     15  Igavuse lahutajaksi
     16  Vanaisa meelehiaksi!! -
     17  Ärka elu ehtijaksi
     18  Kurva meele kaotajaksi.
Kohe tuld ka öö ja udu seest all vanamies väl´la vanaisa ette pisut aga veiksem ja noorem kui vanaisa isi kohe. Tal old all abe ja pikad valged juused. Isi old ta aga lahke ja lõbusa näoga vanake. All vanake kummardand kohe muani Vanaisa ette maha ja tänand vanaisad selle armu eest et ta teda oli loond. Vanaisa õpetand nüid alli vanakesele kõiksugu viisisi ja laululugusid kätte.
     21  Üks oli Liane leinalaulu
     22  Kaks oli Järva iielaulu
     23  Kolm oli Pärnu päävalugu.
     24  Neli oli neitsi viisisida.
pag. 123
     26  Viis oli Viru laulukesta
     27  Kuus oli Harju kuulust lugu
     28  Seitse Sakala sõnuda
     29  Kaheksa Karjala kõneda
     30  Üheksa Ugala laulukesta.
Siis and Vanaisa kuldse kandle vanakese kätte ja käskind vanakest sõrmi akata painutama ja mängima ja laulma. Vanakesel old hia pia kis kohe on õpetust kinni võtt. Vanake õppind oolega ja piagi mängind ja lauld kõik Vanaisast õpetud lood ja viisid ää et lust old kuulata kohe. Siis toond Vanaisa oma varandusekamrest üheksad sugu tarkuserohtu segand kõik kokku ja keet lee pial paa sees ummuksis koane all ää ja and seda rohtu laulumihele juua. Vanake joond rohu ää ja kohe selle järele soand vanake nii targaks laulumiheks et on osand isi ilma Vanaisa õpetamata kõiksugu laulud luua ja viisid veeretada. Ja osand igapidi Vanaisale rõõmu teha. See oldki see suur ja tark laulujumal keda teised jumalad taiva ja mua valitsejad on pärast Vanamuistseks ja Vanamuinaseks ehk Vanemuiseks üind. Sellepärast et keegi teised jumalad põle tema loomist näind ega ole keegi tema vanadust tiand. Ehk kui kaua tema juba enne teisi jumalaid Vanaisaga kahekesi oli eland. Ja milla Vanaisa teda juba oli loond. Nanna oli tema siis teistest vanem ja teised jumalad olid temale selle pärast vanema Vanamuistse nime pand et tema nendest vanem oli old. Üksipäine vanaisa oli aga temast vanem kõik teised Jumalad olid temast nooremad old. Vanaisa algust ega loomest ei tia keegi, tema oli enne alli ja pimedad aega old juba ei tää keegi mis aast juba aland. Temal ei ole iialgi vanaks minemist old. Kuda teda on loodud nanna ta on tänapäävani. Ei tia keegi kas temal on algamist ja lõpetust või põle. Nanna oli Vanamuinas loodud kis inimesed on pärast mua pial laulma õpetand. Sellepärast teda laulikute Jumalaks hüitaksegi. -

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

H II 67, 124/7 (1840) 23 %