H II 67, 124/7 (1840)

h26701241840
Järvamaa — Koeru
Schultz (Schults), Hans (Anton)
1897

Types

Improvisatsioonid
└ Omalooming
 └ Määramata
omalooming

Metadata

COL: Anton Schultz
ID: H II 67, 124/7 (1840)
INF_ELUL: 84 a.
INF_NIMI: Adu Kirilowits
LLIIK_YHT: Improvisatsioonid (Omalooming)
LOC: Koeru khk., Vaali v.
ZANR: jutt/regilaul
TMP: 1897
TYP: omalooming
TYP_YHT: Määramata

Taara loomine
Vanal endisel pimedal aal läind aeg mõõtemata ruttu edasi ega ole keegi tiand mitu õhtad ehk omikud aastad ehk nädalid oli mööda läind sest et siis viel koidukuma ega ehaelki ei ole old ega ole päävavalgust viel loodud old kis olek pääva vahet ehk aasta aru teind. Ammust aast old vana taivatoat omale ühe laulujumala selsimiheks loond, keda teised jumalad pärast on Vanamuinaseks ja Vanamuistseks hüind selle pärast et ta juba ammu vanasti enne teisi jumalaid oli loodud. Vanamuinas mängind ja lauld Vanaisale taivatalus mielehiaksi ei tia kui kaua juba. Ei ole siis viel muud inglist looma old. Vanamuinas mängind ja lauld aja lauld teise lauld kolmatki aiga. Vanaisa tund sest küll rõõmu aga viimaks läind aeg ikke jällegi igavaks ilma tööta seista. Sest alaline laul ja mäng tüitab kuulaja ükskord äägi koa. Viimaks palund Vanamuinas Vanaisad et Vanaisa viel teisi vägevaid vaimusid looks ja mõnda tööd toimetada annaks. Seistes lähäb aeg igavaks ja miel tönsiks ja laulujörin tüitab ükskord äragi.
Vanaisa mõteld ja arvand oma tarkuse järele et tõsi ta on tööta seismine teeb lapsed laisaks. Tarvis õite jälle uut taivast ja muad teha udust ja veeaurust. Aga üksi kaksi ei tee kiegi niisugust suurt tööd ää. Vaja esti üks tark mees luua ja kõiksugu mõistust tarkust ja tundmist talle anda et see siis pärastki mõistab teisi õpetada ja taeva ja mua üle valitseda. Nanna pidand vanaisa oma tarkusega nõu ja Vanaisa last jälle:
     6  Ööst udu tõusta
     7  Pimedusest alli auru
     8  Külmast kastet jo koguda
Lugend loomisesõnad kolmel korrale öö ja udu sisse ää ja puhund siis kolm korda oma õhku udu sisse ja lausund isi:
     11  Tule ette tarka miesi
     12  Vägev vahva sõjamiesi
     13  Targa tööde toimetaja
     14  Vägev taiva valitseja
     15  Kis teeb ilma jo ilusaks.
Kohe selle järele kasvand ka udu seest suur tugeva kehaga ja tugeva käevarte ja jalgadega valge juuste ja alli pikka abemega keskigaline mies väl´la. Vanaisa ette kummardand ja alandand aga ennast kohe Vanaisa ees. Vanaisa rõõmustand ennast väga selle alandliku miele pärast ja õpetand talle kõik oma tarkuse ja vägevuse sõnad ära. Ja pand talle nime taivatark eh Suur tark. Teda on teised jumalad pärast taevataarik ehk Taeva Taaraks hüind. (Taarik ehk Taara tähendab vana miest.) Selle pärast noored inimesed pange tähele et alandlik olek ja miel on ikka hia suurelist ei salli keegi suur ja vägev Taeva valitseja alandas ennast vana Taevatoadi ees ja ja nääte ja kuulete kohe kui suurt au ja tarkust Taev-isa talle andis, sellepärast alandlik ja mõistlik olla iga ühe vasta on väga armas näha noorest inimesest.
Taeva isa näind et Taara kõik õpetused alandliku ja sõnakuuleliku mielega on vasta võtt. Siis pand ka selle pärast Vanaisa Taara kõige taeva ülemaks kõige väe valitsejaks taiva talu järele voatajaks ja taeva varanduse üle valvajaks oma järgmeseks kohe. Põle änam Vanaisa enne ega pärast nii suurt ega vägevad ja tarka Jumalad loond ja lugude piale kui Taara old. Vanamuinas old kui tark laulude ja lugude piale aga loomise ja jõu ja töötarkuse juures old Taara pailu targem ja vägevam.
Kõik taevas old siis alles pime ei ole siis veel niisugust taevavõlvi old nagu meie nüid nääme, siis old alles ilmotsatu suur tühi ruum muud kedagi kel põle otsa ega jaart kuskil leida old. Jumalad käind siis alles udu õlal ja tuule turjal, need on ainult nende kandjad old. Vanaisa oma tuba old niisamma tuule ja udu pial ja seist Vanaisa oma vägeva sõna läbi ülevel: jää ja kibi ja kal´lutükid põlend Vanaisa oma vägeva sõna läbi kolde pial nagu meie puud mis parsil on ää kuivatud.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

H II 67, 120/4 (1839) 23 %