Metadata

COL: Anton Schultz
ID: H II 67, 137/9 (1844)
INF_ELUL: 84 a.
INF_NIMI: Adu Kirilowits
LLIIK_YHT: Improvisatsioonid (Omalooming)
LOC: Koeru khk., Vaali v.
ZANR: jutt/regilaul
TMP: 1893
TYP: omalooming
TYP_YHT: Määramata

Taeva raiamene

Ilmasepp teind oma abimeestega päratu hulga raud- ja teraspalkisi valmis tagund viel mis tarvis arvand olema. Siis akkand mehed taevalle alust rajama ja looma. Küll murd Taara ja suur Jumal oma päid aga ei ole kudagiviisi tiada soand kui suur tuleb taevas teha ja mis taevaalus kibideks panna. Küll arvand Ilmasepp, Kõue ja Pikker aga kõigi nõu old nõrk ja tühi. Viimaks läind jumalad jälle vanaisa kääst nõu küsima. Vanaisa istund uduoones kuldjäri pial ja Vanamuinas mängind kannelt leelõukal vanaisale meelelahutuseks. Jumalad läind tuppa, vanaisa küsima: Mis teil lapsukesed nüid tarvis on? Taara ja suur Jumal kost:
    4  Vanaisa ilmatarka
    5  Ei tia meie mehikesed
    6  Ei mõista meie lapsekesed
    7  Mõista ei ära mõteldagi
    8  Jõua ei ära arvatagi
    9  Kussa panna taeva jääri
    10  Kussa panna pilve piiri
    11  Kussa alust alganeda
    12  Aluskiba kinnitada.-
Tulgu vanaisa isi voatama, vanaisa läind siis isi ja pand taeva aluskibid paigale udu pand üheks aluskibiks tule pand teiseks aluskibiks külma kolmandaks aluskibiks. Tuule nel´landaks aluskibiks vie viiendaks kibiks. Ja piirand siis piire ette kus piale taeva alus tuleb luua ja rajada. Nanna on neli merd taeva jaare all ja udu katab veel uksealust et keegi mua pialt jalgsi taeva ei soa minna.
Nüid akkand jumalad tööle aluspal´ka paigale panema ja taevavõlvi piale tegema. Vana Valgusejumal oli nüid üksipäine muidu ümmer luusind ja vedelend ja naerd kui teised on tööd teind ja raskeid alustalasid paigale veeretand. Kui teised on vahel sööma ehk puhkama läind siis on vana tulenäitaja jonni pärast läind ja nihutand kangi otsaga kõik teiste aluspalgid paigast viltu ja ää. Ja irvitand isi pialegi kui teised on tööle tuld ja uuesti akkand alusid paigale siadima ja loodima. Ilmasepp pidand küll aru et kuda rasked talad isi paigast ära nihkuvad ega ole võind seda arvatagi et juba kurjuse kuningas ja pahanduse peremees nende ulgas oli. Ilmasepp reakind lugu Taarale, Taara and nõu aluspalgid nurkadest õbeda ja vasega kokku joota. Ilmasepp ehk nagu virulased on enne muiste Ilmaseppa Ilmariseks hüind sellepärast et see on kergem old (ja Virumua murde järele nagu lell - lellest Kaarel - Kaarlest. j.n.e.) teind targa Taara näu järele ei siis änam vanatühi ole alusid viltu ega kiiva soand aada. Nüid pand mehed juba taeva aluse alla paigale. (täh. Paiga ja taiva ja päiva sõnad on Peetre kihelkonnast Esna vallast pärit ja ka vanad Vaali ja Ohuvere küla vanad inimesed räägivad ikka ka rohkem ii-ga kui ee-dega nagu üleval on tähendud ja nagu selle jutu kõneleja ikke poiga ja taiva kõneleb.)