| |
Põrgu uksi pannakse kinni
|
|
| |
Kui vanapagan oli ahelatesse kinni pandud ja Ilmasepp oli ahelad igavesti kal´luseina külge kinni needind, siis vaotand Taara veel voasukese jala kannaga kolm korda vanapagana kaela piale ja lükkand ta kõige sügavama koopa põhja ja üteld: "Ei pia sina iialgi pääva ega valgust nägema, sellepärast et sa valgust oled vihand. Valgus piab sulle irmuks ja ehmatuseks olema. Kui keegi kurivaim päävavalged nääb, piab ta pimedaks jääma. Ei pia ka ühegi nõia ega lausuja töö kis sind ehk sinu vaimusi appi kutsub päävavalgel õnnistud olema öösse oled sa loodud ja öö aal on sul luba antud oma sulasid käskida. Ei pia päike nõia põldu õnnistama ega Ukku sortsi karja kosutama. Tulevalgel oled sa loodud ja tulevalgel piad sa elama, pimedus piab sulle päävaks ja öö koiduks olema ja piad kõige kurjuse jumal olema ja Mana piab sinu üle ja sinu sulaste üle valvama ja valitsema sõnikaua kui ilm ilmal on ja saa piad nii kaua ahelas seotud olema kui Vanaisa isi sind käsib lahti lasta. Siis pand Ilmasepp põrgu ustele rauduksed ja poomid ja lukud ette iga uksele pandud üheksa poomi ja seitse lukku. Ja võtmed antud surmakuninga Mana kätte. Ja on siis Manale käsk antud et kui kurjad inimesed mua pial oma inged on vanapaganalle luband siis piab Mana põrgu uksed lahti tegema et kurjad vaimud võivad nende ingeroamatuid vanapaganalle näha viia. Ja ta nende ingesi tiab taga nõuda. Ja neid enese juure lasta tulla. Ja et Vanapagan võib siis tulise rauaga nende otsaesisid ära märkida et nad igavesti tema sulasteks piavad jääma sõnikaua kui vanaisa isi nende üle kohut mõistab. Aga kui keegi on ennast kurja vaimu kääst lahti piast, siis ei ole änam kurja vaimudelle luba antud selle inimese inge pärast surma nõuda. Sest need on isi endid lahti piast. Ja need inged on vanapagana kääst lahti mõistetud. |
|
| |
|
|
| |
Vana Taara on siis põrgu uste suhu kolm needmist pand. Ja on kurjavaimudelle luba antud nende õnnetest elada ja omale osa soada ja neid inimesi iga pidi õnnetumaks teha kis üle nende käskude astuvad ja neist needmistest ei ooli mis jumalad on õpetand ja keeland. Vanapagana oma põrgu ukse suhu on Taara toredate, vargate, uhkete ja röövlite õnne pand ja ära neand ja ööld: |
|
| |
|
|
|
|
6 |
Ära nian ma uhke õnne
|
|
|
|
7 |
Uhke õnne varga vara.
|
|
|
|
8 |
Ärgu olgu uhkel õnne
|
|
|
|
9 |
Uhkel õnne vargal vara.
|
|
|
|
10 |
Röövelil ei laste leiba.
|
|
|
|
11 |
Toredatel leivajätku.
|
|
| |
Nende vaeva ja varaõnne piab vanapagan oma ja oma naise ja laste ülespidameseks soama. Ei pia neil iialgi elus õnn õitsma. - Kurjavaimude põrgu ukse suhu on Taara äraandjate, petiste, keelekandjate ja kadedate õnne ja leivajätku ära needind ja ööld: |
|
| |
|
|
|
|
14 |
Olgu neetud õela õnne,
|
|
|
|
15 |
Maksuvõtja maine vara,
|
|
|
|
16 |
Keelepeksja peiduvara,
|
|
|
|
17 |
Petteja püitud kasuda.
|
|
|
|
18 |
Teiste verevaeva palka.
|
|
|
|
19 |
Kätte püitud kasuhinda.
|
|
|
|
20 |
Äraandja eluõnne.
|
|
| |
Kõigi nende eluõnn ja verevaev pidi kurjavaimudelle osaks soama. |
|
| |
|
|
| |
Kolmandama ehk nõiapõrgu ukse suhu on Taara kõigi õnned ära vandund, kis nõiad, sorsid, valelikud, teiste inimeste põlgajad, halastamata, ja jumalakartmata olid. Ja ööld: |
|
| |
|
|
|
|
25 |
Ära nean ma nõia leiva,
|
|
|
|
26 |
Nõia leiva, valsi vara,
|
|
|
|
27 |
Ärgu andku Uku õnne,
|
|
|
|
28 |
Taara ei taeva tuluda.
|
|
|
|
29 |
Vikerkoar ei vihmavetta.
|
|
|
|
30 |
Pilv ei piiskagi sadagu,
|
|
|
|
31 |
Suure soaja soagi piale.
|
|
|
|
32 |
Ahnitseja osa piale.-
|
|
|
|
33 |
Söögu kassid kaua oidmist,
|
|
|
|
34 |
Siga sitkete varandust.-
|
|
|
|
35 |
Hooletuma õnnetuseks,-
|
|
|
|
36 |
Valeliku väila piale
|
|
|
|
37 |
Sadagu sularaheda.-
|
|
|
|
38 |
Ikaldagu õueõnned,
|
|
|
|
39 |
Kadugu aga karjaõnned,
|
|
|
|
40 |
Väsigu aga vainuõnned,
|
|
|
|
41 |
Vaibunegu väilaõnned.
|
|
|
|
42 |
Kaebanegu kesasöödid.
|
|
|
|
43 |
Nutku nurmed nurgelised,-
|
|
|
|
44 |
Andku põldu aganaida,
|
|
|
|
45 |
Kasvagu karuohakad.-
|
|
|
|
46 |
Malsad suured katku muada.
|
|
|
|
47 |
Pojud põldu jo pidagu
|
|
|
|
48 |
Jummikud need juurdunegu,
|
|
|
|
49 |
Selle mehe nurmedelle.-
|
|
| |
pag. 219
|
|
|
|
51 |
Kissi põlgab vaesta venda,
|
|
|
|
52 |
Kissi riisub leskenaista,
|
|
|
|
53 |
Vaevab vaesidlapsukesi.
|
|
|
|
54 |
Küll neil Jumal abimeesi.-
|
|
|
|
55 |
Tulgu kuri kurja karja,
|
|
|
|
56 |
Õela mehe ukse ette,
|
|
|
|
57 |
Ahne mehe ahju ette.-
|
|
|
|
58 |
Õnne mingu õueteeda,
|
|
|
|
59 |
Kadugu aga kaevuteeda,
|
|
|
|
60 |
Põgenegu põlluteeda,
|
|
|
|
61 |
Astugu aasalt agaralt,
|
|
|
|
62 |
Selle mehe majast ära.-
|
|
|
|
63 |
Kus on õelus aset võtmas,
|
|
|
|
64 |
Kadedus aga kasvamaies.
|
|
|
|
65 |
Kus on vale valitsemas.
|
|
|
|
66 |
Petis keel on pesa teinud.-
|
|
|
|
67 |
Kus on nõiad, nutku nurmed,
|
|
|
|
68 |
Kus on valet, jäägu varred.
|
|
|
|
69 |
Kus on sorsid, söögu ussid,
|
|
|
|
70 |
Koitagu kiskjate kojada.-
|
|
|
|
71 |
Tulgu õnne selle õue,
|
|
|
|
72 |
Astugu selle lävela,
|
|
|
|
73 |
Kissi elab õige'esti,
|
|
|
|
74 |
Kissi armusta alastab.-
|
|
| |
Nanna on Taeva Taara kõik õnned põrgu uste suhu ära neand, kõigi ülekohtuste inimeste irmuks ja õnnetuseks. Sest aast ongi Tori põrgu oma nime soand. Siis on inimesed Vanapaganast lahti soand. |
|
| |
|
|
|
| |
|