| |
Eestlaste pulmapidudest
|
|
| |
Kui tüdruk ja poiss tahtsivad paari minna, siis pidivad nad vanematelt luba küsima, kas vanemad ka ses nõus on? Olivad nüüd vanemad selle nõuga rahul, siis mindi varsti pulma kutsuma. Peimehe isa läks nüüd oma sugulasi pulma kutsuma; viinapudel taskus käib ühe sugulase juurest teise juure. Pruut aga võtab rätiku kätte ja läheb oma sugulasi pulma kutsuma, ka viinapudeliga, iga sugulane annab talle siis mis tal võimalik on, üks annab raha, teine villu, kolmas tükk riiet j.n.e. Kui nüüd laalatse aeg kätte on tulnud, siis lähevad pruut ja peimees kiriku juure, kui nad tagasi on tulnud siis lähevad mõlemad jälle oma koju. Kaugelt sugulased tulevad juba pühapääva õhtul pulmamajasse kokku, ligidalt aga esmaspääva homikul. |
|
| |
|
|
| |
Nüüd panevad peimehe poolt pulmalised hobused rakkesse ja lähevad pruudi majasse. Kui peimehe poolt pulmalised juba pruudi õue värava ette on saanud, siis hakatakse järgmisi laulusi laulma: |
|
| |
|
|
| |
1)
|
|
|
7 |
Tere tinutud tänavad
|
|
|
8 |
Tere vaskised väravad
|
|
|
9 |
Tere õue õbedane
|
|
|
10 |
Tere lauta laasiline.
|
|
|
11 |
Tere aita anemunast
|
|
| |
pag. 355
|
|
|
13 |
Tere kammer kanamunast
|
|
|
14 |
Tere tuba tomilgane
|
|
|
15 |
Rihalune remmelgane.
|
|
| |
Nüüd hakatakse hobuseid rakest lahti võtma ja lauldakse nii: |
|
| |
|
|
| |
2)
|
|
|
19 |
Uued langud linnukesed
|
|
|
20 |
Kas on peiul seda venda
|
|
|
21 |
Kes tunneb peiu hobuse
|
|
|
22 |
Peiu armsa allikese
|
|
|
23 |
Peiu muiku mustukese
|
|
|
24 |
Peiu kõrki kõrvikese
|
|
|
25 |
Ärge ajage aia ääre
|
|
|
26 |
Aia ääres anged suured
|
|
|
27 |
Ärge aeage räästa'asse
|
|
|
28 |
Räästas ta linad liutab
|
|
|
29 |
Viige kohe talli ette
|
|
|
30 |
Talli sisse laterisse
|
|
|
31 |
Alt ta katke kangastega
|
|
|
32 |
Pealt ta katke kaleviga
|
|
|
33 |
Selgas see sinine tekki
|
|
|
34 |
Ei saa turjale tulema
|
|
| |
pag. 356
|
|
|
36 |
Ega lakal laduma
|
|
|
37 |
Et ei kulu tema kulda
|
|
|
38 |
Ega õeru tema õbe
|
|
|
39 |
Ega vaju tema vaske.
|
|
| |
Nüüd on hobused tallis ja minakse jälle lauluga tuppa; see laul on nõnda: |
|
| |
|
|
| |
3)
|
|
|
43 |
Uued langud linnukesed
|
|
|
44 |
Kas on tuba turril küütud?
|
|
|
45 |
Ahi algudel laetud
|
|
|
46 |
Seenad kangule kaetud
|
|
|
47 |
Parand pandud paberist
|
|
|
48 |
Meil on pikad peiupoisid
|
|
|
49 |
Saksikud, saevanemad
|
|
|
50 |
Et ei puudu pead aga parsi
|
|
|
51 |
Peada parsi, õlad õrsi
|
|
|
52 |
Sel´lad taga seina vastu.
|
|
| |
Pruudi poolt inimesed laulavad tuast vasta: |
|
| |
|
|
| |
4)
|
|
|
56 |
Meie tuba turril küütud
|
|
|
57 |
Ahi algudel laetud
|
|
|
58 |
Meie tuba tuttidest
|
|
| |
pag. 357
|
|
|
60 |
Ja tualagi literdest
|
|
|
61 |
Seenad sokusarvedest
|
|
|
62 |
Katus kalasoomustest
|
|
|
63 |
Räästas kord oli kudrustest
|
|
|
64 |
Ari angerjanahasta.
|
|
| |
Nüüd tulevad peimees ja kõik tema poolt pulmalised tuppa, ja laalavad: |
|
| |
|
|
| |
5)
|
|
|
68 |
Tere tuba, tere luba
|
|
|
69 |
Kas on luba lusti lüüa
|
|
|
70 |
Luba lustisse elada
|
|
|
71 |
Tere parand ja tere parred
|
|
|
72 |
Tere lõsna ja tere lõmmu
|
|
|
73 |
Tere kuldsed kulbivarred.
|
|
| |
Nüüd lähevad peiupoisid pruuti kamrest välja tooma ja laulavad: |
|
| |
|
|
| |
6)
|
|
|
77 |
Aba uksi ja uusi langu
|
|
|
78 |
Tõsta telgi, teeme langu
|
|
|
79 |
Kui ei aba ei palugi
|
|
|
80 |
Lõhki löön mina uued uksed
|
|
|
81 |
Uued uksed, kuued lukud
|
|
|
82 |
Põrutan põõnad ülesse
|
|
|
83 |
Meil on hulkas uksesepad
|
|
| |
pag. 358
|
|
|
85 |
Saevanem saagisepp
|
|
|
86 |
Peiupoisid pulgaseppad
|
|
|
87 |
Peig on isi hingeseppa
|
|
|
88 |
Uksed teeme hundiluust
|
|
|
89 |
Sagarad sokusarvedest
|
|
|
90 |
Pulgad paneme pukiluust.
|
|
| |
Kambrest laulavad pruudi poolt tüdrukud vasta: |
|
| |
|
|
| |
7)
|
|
|
94 |
Jumal aga maksku teie vaeva
|
|
|
95 |
Teite vaeste hooste vaeva
|
|
|
96 |
Põle siin mis otsite
|
|
|
97 |
Meie neidu ammu läinud
|
|
|
98 |
Ammu läinud, ammu viidud
|
|
|
99 |
Eila viidud ehadele
|
|
|
100 |
Täna taeva koidikule
|
|
|
101 |
Pärnus ta pea suetud
|
|
|
102 |
Riigas teda riidis pandud
|
|
|
103 |
Tallinnas ära tanutud
|
|
|
104 |
Põltsamal põll ette pandud
|
|
|
105 |
Harus ta andeid jaeti
|
|
|
106 |
Virus ta nähtud viimist kord.
|
|
| |
pag. 359
|
|
|
108 |
Sõitke sõtke silla peale.
|
|
| |
Kamrekippujad laulavad vasta: |
|
| |
|
|
| |
8)
|
|
|
112 |
Vale, vale, langud linnud
|
|
|
113 |
Neidu naerab kammerissa
|
|
|
114 |
Vaatab välja kammerista
|
|
|
115 |
Vaatab välja akenista
|
|
|
116 |
Sihib seende-ju-pilusta
|
|
|
117 |
Vaatab mu valge venna peale
|
|
|
118 |
Kalevise kaasa peale
|
|
|
119 |
Kuldatoime kuue peale
|
|
|
120 |
Karratud kasuka peale
|
|
|
121 |
Peiu uue kuue peale,
|
|
|
122 |
Peiu siidisalli peale.
|
|
| |
Nüüd lastakse poisid sisse, pruut aga seisab kahe ehk ka kolme türukuga kamres kõrvu ja igaühel ühtemoodi riided, nüüd aga peavad poisid ise valitsema missuguse nad võtavad, kui nad ühe teise tüdruku võtavad ja tuppa viivad, siis on naeru jälle küllalt. Kui aga peiupoisid õige pruudi üles on leidnud siis tulevad tuppa pruudiga panevad ta laua otsa tooli peale istuma ja laulavad: |
|
| |
|
|
| |
9)
|
|
|
126 |
Kinni mina võtsin virnikust
|
|
|
127 |
Virnikust ja vornikust
|
|
|
128 |
Keha oli kiut ja kirjud jalad
|
|
|
129 |
Punane pugu ees
|
|
|
130 |
Valge lapp oli lagipeas.
|
|
| |
Nüüd pannakse peimees ja pruut kõrvu lauda istuma ja hakatakse sööma. Enne ja peale sööma lauldakse üks söömapalve ära; kui nüüd kõik söönud on, siis hakatakse tantsima, jäävad aga mõned seisma ja ei tulnud tantsima, siis laulavad tantsijad järgmisi sõnu: |
|
| |
|
|
| |
10)
|
|
|
134 |
Võju, võju võeras rahvas
|
|
|
135 |
Mis teil aitab istumine
|
|
|
136 |
Seina ääres seisemine
|
|
| |
pag. 361
|
|
|
138 |
Laua aga taga laulemine
|
|
|
139 |
Tulge aga välja vehkima
|
|
|
140 |
Oma viisi näitama
|
|
|
141 |
Kas teil viksid viristajad
|
|
|
142 |
Või teil kenad keerutajad.
|
|
| |
Siis tantsitakse ja tehakse nalja kuni lõuneni, lõunasöök süüakse vanaviisi ära, peale sööma hakkab aga pruut lauda pühkima. Kui laud puhtaks on pühitud, siis viskavad pulmalised konta ja raha jälle laua peale; sedasi kestab tükk aega kuni pruut viimaks väsind on. Varsti peale sööma mindakse veimesi jagama, kui veimed jaetud on, siis viiakse igaühte laua otsa raha maksma; kui raha makstud on, siis varsti peale seda viiakse pruut ära. Kui pruut minemas on, siis läheb üks pruudi poolt pulmalistest ukse peale, ja laulab: |
|
| |
|
|
| |
11)
|
|
| |
pag. 362
|
|
|
147 |
Uued langud linnukesed
|
|
|
148 |
Teie nõu oli ära minna
|
|
|
149 |
Meie neidu ära viia
|
|
|
150 |
Ma lähen ette ukse peale
|
|
|
151 |
Maksa enne eide vaeva
|
|
|
152 |
Maksa enne taadi vaeva
|
|
|
153 |
Eede ella piima vaeva
|
|
|
154 |
Taadi kalli leba vaeva
|
|
|
155 |
Mitu ööd oli eit uneta
|
|
|
156 |
Mitu sööma söömata
|
|
|
157 |
Mitu lõunat lõuneta
|
|
|
158 |
Mitu pääva pääluseta
|
|
|
159 |
Käsi tal kiikus käki ees
|
|
|
160 |
Ja säde sängisamba ees
|
|
|
161 |
Ei saa tuli kustuma
|
|
|
162 |
Ega eita magama.
|
|
| |
Siis laulavad peiupoisid kõik ühestsuust vasta. |
|
| |
|
|
| |
12)
|
|
|
166 |
Langukesed linnukesed
|
|
|
167 |
Mis te ajate ostet neidu
|
|
|
168 |
Või mis keelate kihlat neidu
|
|
| |
pag. 363
|
|
|
170 |
Oitke neidu ostemata
|
|
|
171 |
Ja keelge neidu kihlamata
|
|
|
172 |
Minu vend oli siia käinud
|
|
|
173 |
Siia käinud siia olnud
|
|
|
174 |
Kõige sui, kõige sügise
|
|
|
175 |
Kõik need pikad pühapäävad
|
|
|
176 |
Ja need õndsad lauba õhtud
|
|
|
177 |
Minu vend oli viinad joonud
|
|
|
178 |
Viinad joonud, sajad söönud
|
|
|
179 |
Oma kukuri kulutand
|
|
|
180 |
Pannud paari härge raha
|
|
|
181 |
Siia tupa tua ette
|
|
|
182 |
Siia laja laua peale
|
|
|
183 |
Siia pika pengi peale
|
|
|
184 |
Ta tõi tündri tibusid
|
|
|
185 |
Vaka toond ta vana vaske
|
|
|
186 |
Poolik pooli kopikaida
|
|
| |
Peiu poolt tüdrukud laulavad pruudile kinituseks järgmesi sõnu: |
|
| |
|
|
| |
13)
|
|
|
190 |
Õekene ellakene
|
|
|
191 |
Mis sa kardad meile tulles
|
|
| |
pag. 364
|
|
|
193 |
Meile tulles meile olles
|
|
|
194 |
Meil on meri õue alla
|
|
|
195 |
Kalajärved kalda alla
|
|
|
196 |
Sead meil söövad siigasida
|
|
|
197 |
Mulikad mudakalasida
|
|
|
198 |
Lammad laja latikuida
|
|
|
199 |
Isi sööme seda kalada
|
|
|
200 |
Mis tuleb kuivale kuduma
|
|
|
201 |
Mis tuleb mäele mängima.
|
|
| |
Pruudi poolt tüdrukud laulavad ja käsivad lauluga eite ja taati jumalaga jätta. |
|
| |
|
|
|
| |
|