| |
Pulmas: Niisama kui kosjeski lõivad peiupoisid mõõkadega ukse peale risti. Sisse minnes lauleti: |
|
| |
|
|
| |
1.
|
|
|
|
4 |
"Siit on läinud sirgujäl´led
|
|
|
|
5 |
Läbi paeu pardijäl´led
|
|
|
|
6 |
Otse kui oravajäl´led.
|
|
|
|
7 |
Oota vana oesu härra
|
|
|
|
8 |
Vaata vana rääsatäkku,
|
|
|
|
9 |
Seni kui rouad roonitakse,
|
|
|
|
10 |
Seni kui katelt küüritakse
|
|
|
|
11 |
Hõbesanga õerutakse.
|
|
|
|
12 |
Siis saad süia sealiha,
|
|
|
|
13 |
Lammaliha laksutakse
|
|
|
|
14 |
Lehmakonta kolistakse.
|
|
|
|
15 |
Sii on sirku seisatanud,
|
|
|
|
16 |
Seal on parti paegal olnud."
|
|
| |
Esimesi sõnu lauldes otsitakse jälga seni kui: Sii on sirku seisatanud, Seal on parti paegal olnud. Kui sõnad otses on, siis võetakse noorik ja pannakse tooli peale istuma. Nooriku vend võtab ühe vana tanulätsi, lööb noorikule mööda kõrvu ja räägib: |
|
| |
|
|
| |
2.
|
|
|
|
20 |
Uneta uni, tuleta tanu
|
|
|
|
21 |
Ja pea noormees meeles.
|
|
| |
Noorik tõmmab selle tanu lööja käest ära ja virutab ta kaugele. Nooriku vend võtab ta jälle üles ja kordab oma ametid veel 2. korda. |
|
| |
|
|
| |
Pulmas olivad kahed lauljad, ühed peigmehe ja teised nooriku poolt; need laultsivad vastastikku kõige pulma aja. Need laulud on kõik ära unetud, üksnes paar salmikest olivad veel ühel vanamooril meeles. Nooriku järel tulles laulavad peigmehe poolt lauljad: |
|
| |
|
|
| |
3.
|
|
|
|
27 |
Ehe neiu, et saaks jõuda
|
|
|
|
28 |
Saada neiu, saaks minema.
|
|
| |
Nooriku poolt lauljad vastavad: |
|
| |
|
|
| |
4.
|
|
|
|
32 |
Kui on aega kasvissagi,
|
|
|
|
33 |
Siis on aega ehtessagi.
|
|
| |
pag. 517
|
|
|
|
35 |
Ili ehitab isatu lapsi,
|
|
|
|
36 |
Vaene vaebu valmistakse
|
|
|
|
37 |
Rikas saab ruttu riidessa.
|
|
| |
Peigmehe poolt lauldakse edasi: |
|
| |
|
|
| |
5.
|
|
|
|
41 |
Laske ruunad ruttu joosta,
|
|
|
|
42 |
Täkud täieste karata.
|
|
|
|
43 |
Saada saanid sõitelema
|
|
|
|
44 |
Kodarad kolisema.
|
|
|
|
45 |
Nüid on ruunde rutuaega
|
|
|
|
46 |
Teie täkku joosuaega.
|
|
| |
Nooriku lauljad laulavad noorikud peigmehe juurest otsima tulles: |
|
| |
|
|
| |
6.
|
|
|
|
50 |
Langukesed, linnukesed,
|
|
|
|
51 |
Ärge võtke vihasta
|
|
|
|
52 |
Et me kauaks viibusime.
|
|
|
|
53 |
Uinusin mina magama
|
|
|
|
54 |
Hõbedast õlge peale
|
|
|
|
55 |
Kullaste kõlgaste peale.
|
|
|
|
56 |
Õde viidud õuestagi
|
|
|
|
57 |
Minu kaimu kammerist.
|
|
|
|
58 |
Siis puhu joosin meeste poole
|
|
|
|
59 |
Teise puhu naeste poole
|
|
|
|
60 |
Jälle tulnud siiapoole
|
|
|
|
61 |
Siiapoole, sinnapoole
|
|
|
|
62 |
Väravast on välja viietud.
|
|
|
|
63 |
Ehk on selle söömisele?
|
|
|
|
64 |
Või on selle joomisele?
|
|
| |
Peigmehe poolt lauletakse vasta: |
|
| |
|
|
| |
7.
|
|
|
|
68 |
Neiu sõi juba neli korda,
|
|
|
|
69 |
Sajanaesed sada korda,
|
|
|
|
70 |
Kaasikud kaheksa korda.
|
|
| |
Teisel homikul tulevad nooriku poolt pulmalised peigmehe koju ja laulikud laulavad: |
|
| |
|
|
| |
8.
|
|
|
|
74 |
Meie tulime oma otsimaie,
|
|
| |
pag. 518
|
|
|
|
76 |
Kas viisid kaasa kammerisse?
|
|
|
|
77 |
Või viisid õue räästa alla?
|
|
|
|
78 |
Räästas rikub rättenartsud
|
|
|
|
79 |
Udu rikub uue kuue.
|
|
| |
Peigmees vastab: |
|
| |
|
|
| |
9.
|
|
|
|
83 |
"Viisin vara vaatajaks
|
|
|
|
84 |
Ja panin küined külla peale
|
|
|
|
85 |
Jalad jahusalve peale."
|
|
| |
Viimast korda noorikud oma kottu ära viies laulavad peigmehe poolt lauljad: |
|
| |
|
|
| |
10.
|
|
|
|
89 |
Teie seltsis seda hoosta,
|
|
|
|
90 |
Ega seltsis seda meesta:
|
|
|
|
91 |
Kes viib ära teie virve
|
|
|
|
92 |
Säeb saani teie saksa.
|
|
|
|
93 |
Meie seltsis see hobune,
|
|
|
|
94 |
Kes viib ära teie virve
|
|
|
|
95 |
Säeb saani teie saksa.
|
|
|
|
96 |
Siis jääb tuba tuikuma
|
|
|
|
97 |
Ja tuanurgad nuttema.
|
|
| |
Nooriku poolt vastatakse: |
|
| |
|
|
| |
11.
|
|
|
|
101 |
Viige peale, mis te viite,
|
|
|
|
102 |
Saage peale, mis te saate.
|
|
|
|
103 |
Saate saadude tegija
|
|
|
|
104 |
Suure koh´a kokku kandja.
|
|
|
|
105 |
Sohu tema tegi suured koh´ad
|
|
|
|
106 |
Arule saod sagedad.
|
|
|
|
107 |
Peale tema pani pärnakoored
|
|
|
|
108 |
Alla pani aavaoksad;
|
|
|
|
109 |
Ei saand alta allitada
|
|
|
|
110 |
Ega pealta päävatada.
|
|
| |
Esimest korda kirikusse minnes vaadati iseäranis selle peale, et keegi võeras nende kahe vahelt läbi ei läheks; sellepärast hoiti üksteise käest kinni. Üks peiupoistest pidas saani juures vahti, et keegi ei saaks saani ära teha. Esimese nädali pärast pulmi oli pruut peigmehe juures; järgmised kaks nädalid oli ta oma vana kodu pesu pesemes. |
|
| |
|
|
|
| |
|