h30505190005
PärnumaaTori
Tults, Christian
1888

Metadata

COL: Chr. Tults
ID: H III 5, 519/20 (5)
LOC: Tori khk.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1888

Tõnisepääva pidasid isiäranis need suureks pühaks, kellel Tõnisevakk oli. Seal peres tehti õlut, millest esimene jagu Tõnnile sai. Kõige paremad söögid toodi lauale, tapeti 1. härg ä ja anti igaühele süia, kes uksest sisse astus. Mis oli Tõnisevakk? Vakk peerudest, kasetohust ehk õlest tehtud; ehk oli ka lühter laia alusega. Riietest meisterdadud pupe mida mõnikord Tõnisevakast leiti, ei olevad mitte Tõnn, vaid ühest abiotsijast sinna viitud, tervist toomas. Tõnisevakkes oli igasugu materjaali, nii kui: iga nägu lõnga, iga sugu toitu, küindlaots, seebitükk, riidelupakid, raha, vilja n.n.e.
Toitu tuues laulis peremees:
pag. 520
    6  Söö Tõnis, joo Tõnis,
    7  Ole usin vaama
    8  Kärmas kokku kandma.
Unustas peremees mõnest uudisest Tõnnile viimata: olid ikka haigused kas oma ehk loomade külgis; ja ilmaski ei olnud siis loomadel sigidust. Tõnn näitab siinpool kõige enam sigiduse jumalus olevad, mille võimuseks haigused ja õnnetused seisid, aga surm seisis tema võimu piirest väl´las. Oli midagi õnnetust ehk haigust, siis arvati Tõnni pahandanud olevad, sellepärast meelitadi ja topitadi teda seda rohkem. Iseäralise tähtpäävade jaoks sobrutadi temale kapasse õlut ja viidi kätte.
Ehitajad olid iseäralised inimesed, siinpool 2 naist. Üks nendest õnnistas tahetavad kohta oma kunstiga, s.o. ehitas Tõnisevakka. Sellesse puutuvad sõnad on:
    13  Armas, kallis, Tõnnikene,
    14  Võta sealt maalt,
    15  Kust inimene hõiskab, härg luiskab,
    16  hobune hirnub, lammas määb,
    17  siga kiunub, koer haugub.
Seesama meister kaotas ta jälle ära, kui taheti. Kaotamine sündis üksnes uuemal ajal.