| |
Ühel talu peremehel oli kolm ilust tütart, nõnda et nad ümberringi tuttavad olivad, ea poolest olid kõik ka juba parajad neitsipõlve mahajätjad ning uue elu alustajad. Mõni aeg aga ei olnud kosilastest rihku ega rähku. Vanem tütar läks juba nukraks, aga ema arvas: Kui nad saavad, siis saavad puha mehele, sest mina olen, nõnda kaua kui ma naisuke olen olnud, ikki levaksed jär´est ahju lasknud. Kord ilmus ometi üks noor mees õue libistama, aga tema tahtis kõige nooremat. Ema aga ütles: |
|
| |
|
|
|
3 |
Minge ära kosilased,
|
|
|
4 |
Minu tütar tillikene,
|
|
|
5 |
Tillikene, teravake,
|
|
|
6 |
Veike vesihallikene,
|
|
|
7 |
Las minu tütar suureks sirgub,
|
|
| |
pag. 269
|
|
|
9 |
Suureks sirgub, pikaks nõrgub,
|
|
|
10 |
Siis mina annan saanitäie,
|
|
|
11 |
Saanitäie saksa vara,
|
|
|
12 |
Kotitäie korjandusi.
|
|
|
13 |
Ei ole ema pärandusi
|
|
|
14 |
Kirstu põhja kinnitanud,
|
|
|
15 |
Tugevaste toetanud.
|
|
|
16 |
Kus on kullakogusida,
|
|
|
17 |
Hõbe-iluehtesida;
|
|
|
18 |
Säält saab osa onule,
|
|
|
19 |
Tähendud jaoke tädile,
|
|
|
20 |
Tütretütrel tükiks ajaks
|
|
|
21 |
Pojapojal päranduseks.
|
|
|
22 |
Ära sest kangele kõnele,
|
|
|
23 |
Ega ütle ühelegi.
|
|
|
24 |
Palju olgu, paigal seisku,
|
|
|
25 |
Pisut olgu, tarvis tulgu,
|
|
|
26 |
Puudus puudesse puutugu,
|
|
|
27 |
Õnnetus õiesse hakaku;
|
|
|
28 |
Meil on vara vanast ajast,
|
|
|
29 |
Rikkust riigi hakatusest,
|
|
|
30 |
Vilja sai küllalt vihma ajal,
|
|
|
31 |
Vihma ajal, põuapäeval,
|
|
|
32 |
Hõbe õitsevail aegadel,
|
|
|
33 |
Siis sai saaki sagedaste
|
|
|
34 |
Tekid tõusid kapiesse,
|
|
|
35 |
Rõõvarõugud kirtuesse,
|
|
|
36 |
Kangad kirju kastiesse.
|
|
| |
Nõnda kiitis ema oma tütart ning äratas mõnegi nooremehe südant neiut ühes tema suure varandusega omale saada. Ehk vanem tütar küll juba kaunis vana oli ja päälegi laisk kiideti olevat, nagu üks vanamoor laulda täädis: |
|
| |
|
|
| |
pag. 270
|
|
|
40 |
Küll oli tüdrukid toassa,
|
|
|
41 |
Põllelisi põrmandula,
|
|
|
42 |
Anum nurus nuustikuda
|
|
|
43 |
Põrmand luuda palle'essa
|
|
| |
Siiski sundis üks ema oma poega vanemat tütart ära kosida. Asi läks ka masti ja noorik toodi koju. Kui aga lauldud veimevakk väga veike oli, ütles ema südametäiega: |
|
| |
|
|
|
46 |
Kirstu oli kogutud kõrresida,
|
|
|
47 |
Põhja pandud põhkusida,
|
|
|
48 |
Keskele kesalillesida,
|
|
|
49 |
Vahele vana nuustisida,
|
|
|
50 |
Pääle aga pandud patjasida,
|
|
|
51 |
Patjasida, paikasida,
|
|
|
52 |
Sinisiidilappisida.
|
|
| |
Nooriku poolt naesed saivad aru, kuidas neid pilgati ja hakasid vastu kah: |
|
| |
|
|
|
55 |
Oleks sinu poega noorem olnud,
|
|
|
56 |
Siis oleks saanud siidisärgi,
|
|
|
57 |
Kuldakirja sängiteki,
|
|
|
58 |
Sinu poeg on vanapoissi,
|
|
|
59 |
Minu tütar neiu noori.
|
|
| |
Noorik pajatas kah: |
|
| |
|
|
|
62 |
Tere, küdi, kuldakinga,
|
|
|
63 |
Tere, nadu, naisterinda
|
|
|
64 |
Laske, laske, ma vaatan järgi,
|
|
|
65 |
Ehk teil oja ukse alla
|
|
|
66 |
Või on kaevu kamberis
|
|
|
67 |
Kuhu kukub kogemata
|
|
|
68 |
Elu jätab oigamisel,
|
|
|
69 |
Külma voodi kiigutusel.
|
|
| |
pag. 271
|
|
| |
Mõrsja ei olnud ka nõnda sünnis, kui ämm lootis, sellepärast leidis ta temast nõnda palju süüdi, et ta kuhugi ei kõlbanud. Külanaised parastasid: |
|
| |
|
|
|
73 |
Paras, paras, hella velle,
|
|
|
74 |
Aanud ammu silmad valla,
|
|
|
75 |
Kuulnud ammu kikikõrvul
|
|
|
76 |
Kussa kasvis Eesti neiu,
|
|
|
77 |
Võsus virka naisukene.
|
|
| |
Peigmees sai nüüd küll väga hästi aru, et ta peenikese petetud oli, ning et külanaesed väga pilkasid, nuras ta tihti ja nõudis kaasavara. |
|
| |
|
|
|
80 |
Küll oli suuda suurustama,
|
|
|
81 |
Küll oli keeli kiitemaies,
|
|
|
82 |
Et on vanast varandusi,
|
|
|
83 |
Pääle tehtud pärandusi;
|
|
|
84 |
Kirstus aga polnud kindavara,
|
|
|
85 |
Kena kirju sukkasida,
|
|
|
86 |
Ega tehtud tekkisida.
|
|
| |
Noorikul aga olid lõuad ka paraja koha pääle kasvanud ja tänitas vastu: |
|
| |
|
|
| |
pag. 272
|
|
|
90 |
Ära ikki nägin ma selle päeva,
|
|
|
91 |
Kui sa kündsid kükakile,
|
|
|
92 |
Niitsid neljatöllakile,
|
|
|
93 |
Küürakil külatänavas,
|
|
|
94 |
Perseli pereväravas;
|
|
|
95 |
Sirutsid seliti soojal päeval,
|
|
|
96 |
Venisid vihmasel aegadel,
|
|
|
97 |
Kohmetasid talvekülmal,
|
|
|
98 |
Talvelkülmal, tuisutolmul,
|
|
|
99 |
Pere sai peetud halva viisi,
|
|
|
100 |
Ise sa käisid kõrtsiteesi.
|
|
|
| |
|