Metadata

COL: Märt Kõdar
ID: H III 9, 521/4 (7)
LOC: Tartu-Maarja khk., Ropka v. < Karksi khk., Polli v.
ZANR: etnograafia/regilaul
TMP: 1889

mõnda Eesti rahva vana riietest Eesti mehe kannive vanast valged amed ja valgid kaltsu; ame olli piha pääld katekõrrane ja eest pääaugu veere ollive ärä aetu valge niidige ja nee kirja kutsuti pooleratta ja kaaltuk olli ka ärä aetu ja kaaltukse kirja kutsuti pilu ja kõru kiri ja seante ame kutsuti pihage ehk kate kaugage ame, sest et ame ja oodre vahel tõisel pool tõine kagas olli ja kaldsa kutsuti tõine jagu viinkaltsa ja loogakaltsa; viinkaltsa ollive nii ärä kipruted kui nee valge tanu mis naese pään kannave ja sääre olive keerun ja kitsald kintsude ümmer et vaev olli jalga saada ja jalast ärä võtta; loogakaltsa ollive rohkem pükse moodu ja vähem kipruted, kablage ollive kaltsa eest kinni; ka kannive mehe ja naase taskud, meeste tasku olli musta nahast ja arvate üts jalg kigipidi lai ja kanneti kõtu otsa kohal niutete ümber ööksega ja öökse küllen olli väisetupp ja nõglakudi ja taskun olli piib ja tulekivi ja tagel; naeste tasku olli rõõvast ja kanneti untruku pääl kespaiga kohal, vaist ka untruku all; naeste amme olli niisama pääaugu veere ärä aetu kui meesterahval aga ilma kaaltukseda, laja käistega ilma värtlida ja naeste amme olli altpoold öökest iakatu ja iak olli jäme pakline rõõvas ärä aedu ja peenigese amme olliv pühapäeva ja külaskäimise jaos, kotun olliv paklist tett jämeda amme; naase kannive untruku asemel sõukest, vaist olli must vahel ka punane; see mähiti ümber ja kibrutiti päälmine veer öökse alla kespaika kokku ja alumise veere küllen olli pook mis kõladega ilusast lõngast olli koetu ja kui siid nätä olli; ka kannive naesterahvas suurd õbest sõlge ame rinna kinni hodmise jaos, sõlg olli kui lehter ilma peenikse jaoda; ka kannive naesterahvas õbest keeti, tõine jagu keeti olli suure kui ahile, laja õbelekist tett ja tõine jagu olli peenikse kui uurikeeti; ka kannive naesterahvas talvekübärad, see olli sametist ehk punatsest kallevist tett, mõnel olli saarmo, mõnel raika nahk veeres; ka kannive mehe ja naesterahvas suvel valged rüüdi, viise, talve pastlaid ja ilma latita kasukad ja must särk olli neil mutugi eest valla ja lühigest musta peltsi, mis niisama särgi rõõvast olli tett, ninta kuida üts eesti laulu sõna ütleb kui üts tütar olli oma esad otsnu,
    3  veli ella velleke
    4  kas te näite mo esad
    5  rüid olli sellän siid olli öölän
    6  viisuta rätita jalan
    7  kimsud-kamsud kannelen
veli kostnu,
    10  Sõsar kulla sõsareke
    11  küllaline noorekene
pag. 524
    13  tulle siia ja tunnista,
Sõsar ütelnu,
    16  tunne-s maja tunne-s maada
    17  tunne-ei tuleaset
    18  kus me enne õitsil ollime
    19  õitsil ollim' karjan käisim'
    20  sin om talu tasantetu
    21  karjamaa üles künnetu
    22  õitsiase ärä äestet,
Eesti nooriku rõõva ollive väega iluse; nooriku sõuksel olli vasktilga alumise veere küllen ja jalasäärte ümmer mähiti sääreräti, mis linatsest rõõvast olli iluse villatse lõngage ärä aetu just kui oaäitsen, nee teive jalasääre jämes; kui noorik kõnds, siis olli kuulda kui kõllin, külleräti ollive niisama ärä aetu ja panti katel poole puuste pääle, nee teive puusa häste paksus, ja ollive niisama ärä aetu, pallapoolik ehk põll olli ka ärä aetu ja panti sõukse pääle ette ja linikul, mis ümber pää võeti, ollive veere ärä aetu, kespaik olli valge, kellel vasilist sõukest ja neid tõisi nooriku rõõvid es ole, see pidi teise käest tooma, üts jutt Õnn om Jumalest lootu ütleb eesti vanasõna

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems