h31402500000
ViljandimaaTarvastu
Kill, Johan
1892

Metadata

COL: J. Kill
ID: H III 14, 250/6
LOC: Tarvastu khk., Tarvastu kirikumõis
ZANR: kiri
TMP: 1892

Tarvastus 30. jõulukuu päval 1892.
Väga austatud hr. Doktor!
Südamest rõõmustan ennast Teie lahkuse eest, et mulle oma pildi ja ka Vana Kandle saatside, mida ma küll kudagi ärä ei olnud teenind. Et nüüd talvel rohkem aega on, siis tahan ka Teile ka omalt poolt jälle jõudumööda vanavara saata, et osaltki seda ära tasuda. Seekord saadan Teile mõned punktid arstimise viisisi, laulusi ja ka veel vanusõnu. Edespidi loodan Teile rohkem vana usku ja kõnekäänusi võivat saata. Ka oma lühikese eluloo saadan ühes, millest mind rohkem tundma võite õppida. Oma päevapildi loodan edespidi Teile saata võivat. - Hääd tervit ja õnnistatud uut aastad soovib Teile Teie tänulik J. Kill.
pag. 251 Miu lühike ja vaene elulugu.
Mea ole sündünu Tarvastu vallan Pilli talun aastan 1860. 10. mihklekuu päeväl. Miu esä oli selle talu ori, ja oli sõs ärä kuulu ku mea alla, nagu emä ütlep, 16 nädälit vana ole ollu. Nõnda ei tää sõs mea oma esä armust mitte ku mehastigi ütelda, ku suur-väike ta om ollu. Emä kasvat sõs miu ütsinda, seni ku ma kuvve aasta vanutses sai, sõs läits tõist kõrda mehele. Raamat oli miul sõs joba selge "ku vesi", nõnda et tõesel esäl, ken esigi küll raamatust maikugi ei tää, miuga sellen asjan midagi tegemist es ole. Ku ma 13 aastane oli, sõs lätsi Ämmuste küla kuuli, või "riikuuli" nagu sel aal üteldi, kun Jaak Kasik kuulmeister oli. Et miul kerge pää oli, sõs sai mea, selle aigese nõudmise perrä, selle kuuli üte talvega läbi tetä; sundust enämb tõist talve käia es ole. Ja es saagi ka enämb käiä. Vanemba olive vaese, nii es jõvva kuulita. Nüid oli miul üits tädi Villändi linnan, sii võt´t mu sõs ende manu, ja lask üte talve sääl linnan kige alaman kuulin käia. Sii kuulmeister, nimega Piiter Pärlus, oli meile ka vanast sugulane. Oles sääl kuulin õppus eesti keeli ant, sõs ma ek oles ka rohkemb endele jõudan koguda, aga et sii enämist saksa keeli anti, sõs võib arvata, ku paelu selle üte talvega laits ärä jõvvab õppi. -
Tädi ek oles küll mu viil sääl lasken edesi käia, sest et kuulmeistre kitus miu üle talle ääd miilt tegi, aga pääraha tuli joba sõs massa, ja sedä es saa mudu ku pidi esi orjama nakama. - Küll oli mul kahju, et nõnda kasinde kuulin sai käia, aga es või parata. Kik ütlive, nõnda ka kadunu õptj. Eisenschmidt ja kuulmeistre - et kui sii poiss kuulita saas! Sii aga oli ja jäi pallalt üteluses. Muud midägi, ku nakassi talu orjama. Aga Jumal paraku. Äbi om mul küll nüid edesi kirjuta! - Nagu paelu tõisi "äid latsi" enne ja ka peräst teeve - nõnda eidi ka meagi kõrdsisõbras, ja nakassi viina ja õlut armastama! Ja üsnä joba noorelt!! Nähes ja ära tundes, et ma sel moodul viimäti kigi ihu ja engega tükin raisku lää, võti nõusse abielusse eitä. Ja et ma alla nuur, ja pääle kõrdsi armastamise igapidi aus, laitmata ja kigist lugupeetav oli, sõs es ole mul ka mitte raske mõrsjat valitse, ken miile müüdä oli. 23 aastat vana, eitsi abi elusse, ja sest saadik jäti kõrtsinkäimist vähemase. Aga uupis maha jätti nüid, kon Tarvastu karskuseselts tekkosi, kelle liikmese ma ennäst joba seltsi asutamise nõupidämise aal pühendasi. - Aga, nagu mede vanasõna ütlep, et: küdsänu enamb tuurese ei või saia, - nõnda ka lugu miuga. Külü, mis ma vallalise ja poissme' põlven külüsi, om abieluaal kurb ja valus lõegata! Naese puult es saa ma midägi üten, ja endel ka es ole nõnda paelugi, et saaja oles saanu ärä pidädä. Õnnetu johtumise läbi tei mõne aasta iist oma tõese käele ka seantse vea manu, et raskemb orjamine, kost enämb sissi tules, kõrva peab jäämä! - Nõnda aja prilla enda elupäevi üsnä kehväviisi avva puule. Suvel tii enämiste puutööd, nimelt ehituse man. Talve nokitsa nõndasama mis saab; tii ka mõne sängi ja lavvakse, nõnde et vaevaviisi leibä saa! -
Oma esiloomu kohe om mul nõnda paelu ütelda, et ma nuuren väga esimeeleline oli, ja ealgi paelu tõeste johatust kuulda es võta. Nüüd aga om elu mu äste õpenu.
Raamatu ja ajalehe om mu kige armsamb ajaviide vahekõrdadel. Sest ajast saadik, ku Dr. Hermann Eesti Postimeest nakas toemendama, ole ma esi ajalehe tellijase saanu. Enne sedä lugesi tõeste käest. Täit inda ei ole ma küll ajalehe iist massan, vaid ole Dr. Hermanni lehte "Postimiist" sõnumide saatmise iist seniaani saanu. Nüid aga, kos Postimiis päevalehesse saie, ei julge ega tohi enamb sedä tahtagi. Paneve ek vätte paelusse. - Sõnumi, mis Tarvastost - ll. tähtede all trükit, om minu saadet.
Vaim om mul küll ega hää esämaalise asja ajamise pääle valmis, aga leha om nõder! Sii om: ma ei saa ega või mitte tegudega avita, sest et mul sedäkõrd aridus puudub. - Kaits kõne ole ma ka oma karskuseseltsin mineva aasta pidänu, edimese "Ajanõudmistest" ja tõese "Kadedusest ja vehast".
Sellega lõpeta sõs oma eluluu, ja ütle vaga Samuelliga: Siia maale om Jehoova mu aedanu!
J. Kill.