h31505430001
Viljandimaa — Põltsamaa
koguja teadmata
1883
Nõia-allik |
||||
| Lebavere küla karjamaal, vasta Painaste mõisa rada, nõndanimetatad Määramäe ligi on üks allik, mis "Nõiaallika" nime kannab. Selle hallika juures käinud nõiad igal noorekuusel Neljapääva õhtul palvetamas. Nad võtnuvad allikast vett, pritsinuvad esiteks üksteist üle, purtsanuvad siis suuga iga ilma kaare poole, kusjuures nad ise igasugu sõnu pobisenud, nagu: | ||||
| 4 |
"Tuulet1 |
|||
| 5 | Anna võimukest veele, | |||
| 6 | Abijõudu allikalle," | |||
|
ja palju muid sellesarnatseid sõnu. Siis pandud kannek2 |
||||
| Veel vanemal ajal olla rahvas selle allika juures jumalateenistust pidanud. Allika ümber kasvanud ilus kasemets, hiieks nimetatud, kus üksi preester sisse võinud astuda, teised inimesed seisnud allika juures ja pobisenud neid sõnu järele, mida preester ees ütelnud. Ka ohverdatud allikalle palju varandust ja loomi. Nüid uuemal ajal on sealt veel palju ja mitmesuguseid veikeseid rahasi leitud.- Mõned arvavad, et ka inimeisi selle allikale on ohverdatud. Üks vanamees, kes veel praegu elab, rääkis, et tema ema omas noorespõlves olla ilusal heinakuu ööl Nõia-allika ligidal maganud; äkitselt kuulnud ta imelikku healt põõsa taga, mis kisendanud: "Ummluuu! Ummluu!" Julge naesterahvas läinud põõsa taha vaatama ja näinud seal ühe sõrmepitkuse inimese kondi, mida ta ju päeva ajal seal olnud näinud, aga päeva ajal ei olla ta kisendanud, vaid teinepoolt otsast käinud vahupull sisse ja välja. Ta võtnud vikatinua, kaevanud sellega maa sisse augu, tõmbanud siis põlle kül´lest tüki ära, mässinud kondi sinna sisse, pannud ta auku, lugenud Meie Isa palve ära ja matnud augu jälle kinni. Sestsaadik ei ole seda häält enam keegi kuulnud.- "See inimene oli kas allikalle ohverdatud ehk metsaloomadest ära kistud, ega võinud ta hing enne rahu saada, kui üks kondikenegi maha maetud sai," ütles vanamees oma jutu lõpetusel.- | ||||
|
1
2 | ||||