h31603850001
välismaa; ViljandimaaTarvastu
Rull, Andres
1890

Metadata

ANDMEVIIDE: Vt. lisaandmeid leheküljel 385.
COL: Andres Rull
ID: H III 16, 385/90 (1)
LOC: Poolamaa < Tarvastu khk.
TMP: 1890
TYP: Märdisantide laul + rl/uk

Tarvastus on iseäranis märdilaupäeva õhtul sandis käimine moodis. Kui võerasse, imelikusse mundrisse ehtinud seltskond kuhugile talusse on jõudnud, palub ta järgmiste sõnadega sisselaskmist:
    3  Laske sissi märdisanti!
    4  Märdi küüdse külmetava,
pag. 386
    6  Märdi sõrme söeldava,
    7  Märdi varba valutava.
    8  Märdi tullu kaugelt maalta:
    9  Ümmert ilma ümäriku
    10  Ümmert kuu kumeriku,
    11  Tagat taevatähtedegi,
    12  Päältpuolt päevä punatse.
    13  Märdi käinu kauget teeda:
    14  Vantin võõrid võsasid,
    15  Tuhat jõejõõrakuta,
    16  Sada aiakäänäkuta.
    17  Tuhat näie tulle'ennä,
    18  Sada siiä saie'ennä.
    19  Lumi rikke loogakirjä,
    20  Sadu rikke saaniteki,
    21  Härmätus hää hobesa.
    22  Kivi kiske kengäkondsa,
    23  Pajujuure pastlapaela.
    24  Peretüdär, kuldakengä!
    25  Linalakka linnukene!
    26  Sõstrasilmä sõsarake!
pag. 387
    28  Puhu tuli tubaje,
    29  Lõõtsu lõke põrmandule,
    30  Lase sissi märdisandi.
    31  Võta algu ahju päältä, -
    32  Kui ei ole algu ahju päällä,
    33  Võta lõmmu lõhna päältä, -
    34  Kui ei ole lõmmu lõhna päällä
    35  Võta pirdu parsilda,
    36  Kui ei ole pirdu parsilla
    37  Võta roogu rästäesta,
    38  Kui ei ole rooga rästäennä
    39  Võta seinäst sambelidä.
    40  Puhu tuli tubaje,
    41  Lõõtsu lõke põrmandulle,
    42  Lase sissi märdisandi!
Kui aga selle pika "lunimise" pääle veel ust lahti ei tehta, hakkavad "märdid" tõistsuguste sõnadega sisselaskmist pärima:
    45  Kas see om talutareda,
    46  Või om mõtsa heinaküüni?
    47  Kui om talutareda,
    48  Laske sissi märdisandi!
pag. 388 Kui aga ka see ei avita, hakavad "märdid" minekit tegema, aga sõimavad enne pererahvast:
    51  "Peretüdär peenikene,
    52  Talutüdär tallekene,
    53  Magab maita mahanna,
    54  Lameb laiska lavalla,
    55  Põõnab pagan põrmandulla,
    56  Kuule ei kusele tulla,
    57  Viisi ei vesile minna,
    58  Lase et sissi märdisanti.
    59  Peremees, peremeheke!
    60  Perenaine, naisukene!
    61  Kari teil laudasta kadugu,
    62  Vili vällält vähenegu!
    63  Saagu teil saaritse latse,
    64  Tulgu tuhakarvalise!"
Kui aga "Märdid" sisse on lastud ja neile ka midagi kaelkotti on pistetud, laulavad nad ära minnes:
    67  "Aituma pereesäle,
    68  Aituma pereemäle!
    69  Söötamasta, juotamasta,
pag. 389
    71  Laia lauda kattamasta,
    72  Haput taari andamasta.
    73  Andku Taevataat teil tarkust,
    74  Esä esi õpetagu!
    75  Kari teil laudan kasugu,
    76  Vili vällän valminegu,
    77  Punik pullel nuudsutadu
    78  Kana kukesta kannustadu -
    79  Lassede märti lämmese,
    80  Vaesta tulla varju alla,
    81  Sante minnä savikule.
Neid sõnu pruugivad ka kadrisandid, kuid siis üteldakse "märdi" asemel "kadri".
Meiepoolne märdi- ehk kadrisant ei ole mitte selle põhja pääl, nagu Jakobsoni "Helmedes" on kirjeldatud. Tarvastus ei käi Märdisandid mitte vaesuse pärast, nagu sääl on nimetatud, vaid noored inimesed tahavad ainult vanematele oma naljaga rõõmu teha. Kui neile midagi andakse, siis ei ole see mitte armuand, vaid pererahva tähendus, et nad naljaga rahul on.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

H II 25, 353/56 (1) 26 %
ERA II 31, 251/2 (1) 26 %
ERA II 81, 719 (16) 26 %
E 80333/4 (1) 26 %
E 24384/8 (2) 25 %
ERA II 291, 402/3 (7) 25 %
ERA II 207, 121/2 24 %
ERA II 188, 521/3 (2) 24 %
EÜS V 323/8 (16) 23 %
EÜS IX 293/5 (42-43) 22 %
E 69796/8 21 %
ERA II 249, 224/8 (6) 19 %
H IV 8, 101/3 (5) 18 %
E A 569 (29) 18 %
ERA II 78, 399/401 (29) 17 %
ERA II 256, 319/20 (5) 16 %
H II 22, 211/2 (100) 16 %
H II 25, 812 (176) 16 %
H II 26, 522/4 (17) 15 %
EÜS IX 316/8 (70) 15 %
ERA II 123, 84/6 (85) 14 %
H III 20, 102/5 (72) 14 %
H III 16, 61/2 (1) 14 %
E 8529/33 (28) 14 %
H II 42, 952/4 (2) 14 %
H II 51, 202/3 (4) 14 %
Leoke 1, 127/33 (1) 14 %
EÜS III 451/3 (118) 14 %
EÜS X 2643/4 (171) 13 %
ERA II 208, 53/7 (6) 13 %
E 80374/6 (4) 13 %
E 55650/4 (2) 13 %
E 79563/9 13 %
ERA II 212, 320 (3) 13 %
H II 25, 693/6 (58) 13 %
ERM 21, 15/6 (18) 13 %
H III 10, 125/28 (27) 13 %
ERA II 196, 541/2 (38) 13 %
ERA II 32, 51 (11) 12 %
TEM 6, 64 ja 75/6 12 %
E 85291/2 12 %
TEM 6, 17/8 (11) 12 %
E 17730/2 (3) 12 %
H II 50, 402/4 (4) 12 %
E 69914/6 12 %
ERM 22, 4/5 12 %
H I 7, 572 (23) 12 %
ERA II 115, 250/2 (16) 12 %
E 69504/5 12 %
E 71446/9 (11) 11 %
E 85248/50 (1) 11 %
H III 10, 215/17 (1) 11 %
ERA II 78, 465 (1) 11 %
EÜS III 63/4 (22) 11 %
ERA II 123, 185/6 (226) 11 %
EKS 31, 3 (5) 11 %
E 70076/8 11 %
H II 22, 131/2 (74) 11 %
E 80337/9 (3) 11 %
EÜS VIII 40/50 (5) 11 %
EÜS V 356/8 (48) 11 %
H II 30, 149/52 (6) 11 %
EKmS 8° 2, 253/4 (28) 11 %
H II 22, 403/4 (11) 11 %
H II 59, 476/77 (18) 11 %
TEM 13, 15/6 (10) 11 %
E 61198/9 (7) 11 %
ERA II 212, 457/61 (56) 11 %
H III 6, 920/4 (111) 11 %
E 80144/5 (2) 10 %
H II 4, 604/5 (84) 10 %
E, StK 10, 350/4 (6) 10 %
ERA II 35, 180/1 (4) 10 %
ERA II 78, 118/9 (48) 10 %
ERA II 303, 631/5 (36) 10 %
E, StK 10, 452/4 (3) 10 %
H, Kolga-Jaani 2, 182/3 (110) 10 %
E 69887/90 10 %
EÜS IX 308 (61) 10 %
E 79683/4 10 %
ERA II 96, 184/7 (23a) 10 %
ERA II 177, 486 (52) 10 %
H III 9, 181/2 (26) 10 %
E 69660/3 10 %
EKmS 4° 5, 484 (452) 10 %
E A 155/6 10 %
E, StK 10, 425/6 (21) 10 %
E 40514a/5a (67) 10 %
E, StK 8, 335/6 (13) 10 %
EÜS XII 453 (46) 10 %
E 59274/5 (12) 10 %
E 69282/5 (2) 10 %