h31706180000
Virumaa — Väike-Maarja
Rosenstrauch, Karl Voldemar
1895
| Laulikud | ||||
| "Hall äi" Jüri Kurg on see, kelle käest ma esimesed laulud ülesse kirjutasin. Need laulud on kõik esimeses saadetuses ja kaks laulu on veel teises saadetuses; peale selle veel kuus juttu esimeses saadetuses. "Hall äi" nimetab teda rahvas, on aastad seitsekümmend vana. Ta on Selli külas Simuna kihelkonnas sündinud ja omas noores põlves on ta piitsa all mõisaväljal tööl olnud. Kui priiust kuulutatud, siis võtnud ka tema ennast mõisast lahti ja hakanud talu koha peale ja võtnud naise. Viimaks, kui ta vanemaks juba jäenud, annud ta talukoha käest ära ja ehitanud omale sauna sinnasamasse talu maa peale. Nüüd on tal naine surnud, tütred mehel ja "Hall äi" elab üksi omas saunas. Suvel ja sügise käib ta teistel abis tööl ja hagu raiumas, et siis jälle selle eest natukene kõhtu varju saada, aga talvel on ta omas saunas ja magab, jalg seina peal kui ahi kööb. | ||||
| N 2. Mari Juhkama. | ||||
| Selle juurde jahatas mind hall äi, kui ma tema käest juttusid küsisin, ja ma läksin tema juurde. Tema käest sain ma need jutud ja vana usu punktid, mis ma teises ja kolmandamas saade- tuses teile saatnud olen. Mari Juhkama on viiskümmend viis aastad vana ja Raigu vallas Koeru kihelkonnas ülesse kasvanud. Need jutud on ta oma ema käest kõik kuulnud ja vana usu punktid on ta siis näinud ja õppinud, kui ema neid on pruukinud. Pärast on ta mehele saanud ja mehega ühes Simuna kihelkonnas Pelli valda elama tulnud. Nad on enne valla kohtumajas elanud ja vangide järele vaadanud, kui neid juhtunud olema, mis eest ta ühe põllulapikese oma käes on pidanud. Tema mehe päris ammet on püttisseppa amet olnud. Hiljaaege on ta sellest ammetist lahkunud ja Raja sauna elama läinud, kus ka mina tähendatud vanavara tema käest ülesse kirjutasin. | ||||
| N 3. | ||||
| Kai Rosenstrauch sünd. Kala on minu vanaema ja mina olen need jutud ja vana usu punktid tema käest saanud mis mina neljandamas saadetuses teie kätte saatnud olen. Tema on Simuna kihelkonnas Käru vallas sündinud ja Kärsa valda viimaks mehele saanud. Sealt on nemad viimaks Tammikusse elama läinud. Nüüd elab ta aga Laiuse kihelkonnas, Pädekülas. Tema on paergu kuuskümmend viis aastad vana. Need jutud on ta oma mehe isa käest kuulnud ja vana usu punktid on ta siis näinud ja õppinud, kui vanamees neid on pruukinud. | ||||
| N 4. | ||||
| "Vainu ämm" Mari Tillukas. Tema on mulle need laulud laulnud, mis ma teile seitsmendamas saadetuses saatnud olen. Siis, kui ma need laulud tema käest kirjutasin, oli ta seitsekümmend kaks aastat vana; aga nüüd on ta juba surnud. "Vainu ämm" on enne Seli mõisas vaimuks olnud ja osalt sealt, osalt oma ema käest need laulud õppinud. Pärast on ta Selile mehele saanud ja peale mehe surma on ta üksi Vainu saunas elanud. | ||||
| "Kuppu Krõõt". Krõõt Raag. Tema käest kirjutasin ma need laulud, mis ma teile viiendas ja kuuendas saadetuses saatnud olen. "Kuppu Krõõt" on Rakkes Simuna kihelkonnas sündinud. Oma noorepõlve on ta Liigvallas vaimuks olnud ja seal on tema need laulud teiste käest õppinud. Pärast on ta Edrusse mehele saanud, aga mees on juba ammugi surnud. Ta on 58 aastad vana ja elab praegu ise Seli külas Maasika talu nurga, kust ta rahvalle käib kuppu lasumas, mis ka tema peaammet on. Ka need laulud, mis kaheksandamas saadetuses teile saatnud on, on tema käest kirjutud. | ||||
| "Priidu eit" ehk Mai Astes. Selle laulud on minul 8mas saadetuses kirjutatud, mis ma seal käies kirjutasin. Peale selle kirjutas Adeele Tamjärv ühe kimbukese tema käest, mis kümnendamas saadetuses on kirjutatud. Tema nimi on kimbukese peal. Tema paergune elukoht on Kadrina kihelkond Männiku sauna küla. Seal on ta ka sündinud, suureks kasvanud ja pärast mehele saanud sinnasamasse külasse ühe saunamehele. Need laulud on ta kõik oma isa käest õppinud. Paari aasta eest on tema mees ära surnud ja tema oli oma maja ka ära müünud ja elab nüüd ühe teise sauna "nurgas." | ||||
| Nii on minul nende laulikute üle suuremalt jäult mõned teated antud, keda ma ka nii palju tunda olen saanud, aga et nad kaugel, ei saa ma pikemalt nende elulugu kirjeldada. Nüüd annan ma ühe veikese kirjelduse oma üleüldise vanavara korjamise üle: Esmalt lugesin ma "Olevikus", et vanu laulusid ja juttusid ka üleüldse korjatakse ja et meie pool neid vanainimeisi oli, võtsin ma nõuks ka neid usutama minna ja ehk ka siis, kui võimalik, ülesse kirjutada ja teile saata. Üks põhjus oli ka see, et siin üks poiss ühe laulukese valmis oli sepitsenud ja ka trükis avaldanud; nüüd pilkas ta kangest teisi ja kiitis ennast, et tema nimi ka trükis juba olevat; tema palju head on teinud jne. Ma lootsin siis jälle sellega natukene head teha võivat, kui et ma ka natukene eesti vanavara aitaksin vähe edendada ja suurendada. Selles mõttes hakkasin ma oma vanaema peale ajama ja tema laulis ka mulle mõned värsikesed ära. Vähest õhtuti oli Vainu ämm meil videvikul käinud ja muidugi ei jätnud ma teda ka usutamata. Seekord ei olnud temal küll hea tuju, aga teine kord laulis ta oma tarkuse ometigi välja. Sellega ei jätnud ma teda ka rahule, vaid pärisin, kas ta ka teisi laulikuid peaks teadma? Tema juhatas mind Halli äia juurde ja ütles veel: ärge aga muidu minge kui võtke pool toopi ligi. Ma tegin tema nõu järele ja võtsin ja viisin poole toopi viina. Vanamees võttis ja võttis, aga võttis nii palju, et keel enam ei tahtnud sugugi käia. Seekord läks minu käik pool teist luhta, aga teine kord olin ma ettevaatlikum: ma ei annud talle enne palju viina, kui kõik lauluvara täiesti otsas oli. Tema juhatas mind Sauna Mari juurde. (Mari Juhkama) Läksingi. See oli iseäranis suur vana usu teadja ja juttude puhuja. Laulusid ei tunnud tema mitte. Kui ka temal enam meelde ei tulnud siis juhatas ta mind "Kuppu Krõõda" juurde, lisas aga juurde. Ilma viinata aga ei saa sina tema käest ühtigi. Et tee nende õuest just kõrsi poole läks, siis läksin ma ka sisse vaatama kas "Kuppu Krõõt" kodu on ja kas ta laulusid mõistab. Kodu oli ta aga küll, aga kui lauludest jutt tuli, ütles ta, et tema neid iialgi põle õppinud. Ma teadsin küll, mis puudub, ja läksin rohtu tooma. Kui ma poole toobiga tagasi tulin, oli asi teine. Vanamoor oli kui ümber muudetud. Laulis õige hea tüki aega. Äkitselt jäi ta vait ja ütles: Nüüd on minu lauluvara otsas, olge nüüd sellega rahul. Et ta enam ei laulnud, pidin ma ka sellega rahul olema. Järelejäänud viina andsin ma temale, mispärast ta mulle hea meelega veel kaks laulu laulis. Ma läksin kodu, kirjutasin need puhta paberi peale ja saatsin ära. Teine kord võtsin ma veel veerand toobi ja läksin uuest kirjutama. Ka nüüd laulis ta mulle veel hulga laulusid. Esimesel korral ei laulnud ta vistist sellepärast, et ta arvas, et ma teine kord muidugi jälle tagasi tulen ja jälle viina toon. Nüüd laulis ta aga oma laulu tagavara kõik välja. Niiviisi olivad ligedamad laulikud läbi käidud. Sügise läksin ma Veike-Maarja kihelkonnakooli kust ma oma koolivendade käest palju juttukeisi ja ebausu punktisid kirjutasin, iseäranis Hansini, Reise ja Rausbergi käest. Sealt kuulasin ma mitmed laulikud valmis, kelle käest ma suvel prii ajal pidin laulusid saama. Suvel läksin ma sinna. Üks suur laulik oli ära surnud, teine oli välja rännanud ja kolmas ei tahtnud sugugi laulda. Sügise poole läksin ma Kadrina kihelkonda võeruselle. Et mul seal natukene aega oli, hakka- sin ma neid laulusid ka kuulama. Sinnasamasse ligidalle juhatati mind paari lauliku juurde, teine laulis mulle hästi, aga teine ei laulnud veel sugugi - päev jõudis õhtasse ja ma tulin kodu. Teine päev pidivad nad sinna minu sugulaste juurde tulema ja seal siis oma laulud mulle ette laulma. Aga üks imelik takistus tuli vahele. Sel päeval oli seal külas, kui rahvas ise mõisas tööl olnuvad, kaks sauna ära lõhutud ja kes muud, kui see võeras hulgus lõhkus saunad ära ja korjab aga moodipärast nüüd neid vanu lorisid. Mind taheti kinni panna, aga sugulaste juurde jäeti välja. Naised tulivad küll pühapäeval sinna, aga nad olivad nii ära ehmatanud, et mitte ükski laul meelde ei tulnud. Kohtus saivad nad küll (need kinnivõtjad) trahvitud, aga laulusid ei saanud ma mitte. Ometigi kirjutas minu sugulane Tamjärv nende käest need laulud ülesse ja saatis minu kätte. Sügisel läksin ma paljude juhatuste peale Koeru kihelkonda ühe Au küla Kala Matsi juurde, kelle käest ma viina abil ka palju laulusid välja pigistasin. Et aga pime kätte jõudis, jäi see teiseks korraks. Teisel pühapäeval läksin ma jälle Koeru kihelkonda: esmalt läksin ma Vahu külasse, kus üks suur laulik pidi olema. Oli ka tõesti ja ma leidsin ta ülesse. Aga ta ei tahtnud kudagi laulda, vaid ütles aga: Teie tahate aga nüüd laulusid kirjutada, neid lobasid, ega neid nüüd enam tohi laulda ja kui ma laulan, siis annate teie mind kohtusse ja mind pannakse vangi. Suure pealeajamise varal laulis ta mõned laulud. Tema viis mu ise ühe teise lauliku juurde, kus nad siis kahe peale mulle 15 laulu laulsivad. Sealt läksin ma Pikavere külasse, kust ma ühe lauliknaese suust 14 laulu sain. Tema juhatas mind ühe teise juurde. Läksin, aga õnnetuseks oli see kiriku läinud. Siis läksin ma sinnasamasse, Karja Kristjani juurde, aga see ei olnud kodu. Sealt läksin ma Au küla- se ühe mehe juurde, kes mulle ka laulu kümme ette laulis. Siis läksin ma Au külasse Kala Matsi juurde, kes mulle palju lubas laulda, aga õnnetus oli jällegi: Kala Matsil oli naene ära surnud ja läks just sellel pühapäeval matma, nii et ma sealt midagi ei saanud. Pärastpoole ei ole ma enam sinna nurka saanud, sest et see kauge on, ja laulud on paergugi neil alles. | ||||
| Rosenstrauch. | ||||
|
*1 | ||||